06.01.2009

Valitsus kinnitas kutselise kalapüügiõiguse tasud 2009. aastaks

---

Allikas: Kalurileht, Keskkonnaministeerium
6. jaanuar 2009

Täna, 18. detsembril kinnitas Va­bariigi Valitsus kutselise ka­lapüügiõiguse tasu määrad 2009. aastaks Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO), Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC), Teravmägede ja Edela-Atlandi püügipiirkonnas, Läänemerel ja sise- ning piiriveekogudel.

Tasumäärad jäävad samaks kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüta-va räime, kilu, tursa ja lõhe eest. Sarna­selt eelmise aastaga tuleb püügiõiguse tasu maksta ka põhjanoodaga püütava lesta eest, kuid selle hind langeb. Lesta-püüki koguseliselt ei piirata. Kokkuvõt­tes jääb Läänemerel kalalaeva kalapüü­giloa alusel kala püüdvatel ettevõtetel järgmisel aastal kulusid ca 0,3 miljoni krooni võrra vähemaks. Rannikumere piirkonnas püügivahendite tasumää­rad mõningal määral langevad või keh­testatakse neile seaduses ette nähtud väikseim tasu - 15,6 krooni.

Läänemere kalapüük kaluri kalapüü­giloa alusel on maakonniti erinev, sõl­tudes piirkonna kalavarude olukorrast, mis mõjutab saagi suurust ja liigilist koosseisu ehk saagi väärtust. Võrreldes eelmise aastaga kutselise kalapüügi ta­sud peaaegu kõigis Eesti maakondades mõnevõrra suurenevad, kokku ligi 0,9 mln krooni võrra.

Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv ning Võrtsjärv, jäävad kalurite kulutused püügiõigu­se tasude maksmisel järgmisel aastal praktiliselt tänavusele tasemele. Suure­neb püügiõiguse tasu nendel siseveeko­gudel, kuhu riik on asustanud angerjat, näiteks angerjamõrra tasu Võrtsjärvel. Peipsil on suurimaks hinnataseme ker­gitajaks põhjanoot e mutnik.

Kalapüügiõiguse tasu makstakse õi­guse eest püüda kala Eesti Vabariigi ju­risdiktsiooni all olevatest veekogudest või nende osadest ja veekogudest väl­jaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, kui kalapüügiõiguse nendel veekogu­del on andnud või garanteerinud Eesti Vabariik.

Kutselise kalapüügiõiguse tasu ei või ületada nelja protsenti eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püü-gipiirkonnas keskmiselt püütud kala­koguse või püütud isendite harilikust väärtusest. Kala harilikuks väärtuseks loetakse kohalik keskmine esmamüügihind. Kuna kutselise kalapüügiõigu­se tasud 2009. aastaks kehtestatakse 2008. aastal, siis on arvestamise alu­seks 2007. aasta ametlik püügistatistika ja Eesti keskmised kala esmakokkuostuhinnad. Erandiks on sel aastal Peipsi järve piirkonna püügivahendi­te hinnad, mille aluseks on Kalanduse infosüsteemist saadud andmed Peipsi piirkonna keskmiste esmakokkuostuhindade kohta.

Keskkonnaministeerium