14.01.2009

Pärnus arutleti kalavarude teemal

---

Allikas: Kalastaja, Endrik Tõnsberg

14. jaanuar 2009

24. novembril toimus Pärnu keskkonnateenistuse uues majas koosolek, kus arutati Pärnumaa kalanduses valitsevat olukorda ja koha- ja ahvenavarude majandamist. Koosolekul said kokku rannakalurite esindajad, Pärnumaa keskkonnateenistuse töötajad, kalateadlased ja ministeeriumi ametnikud.

Eesti kalanduses tundub harrastuskalapüügi roll olevat hetkel küllaltki ebaoluline. Peamine on ikkagi kutseliste kalameeste toimetulek, sest nemad teenivad püügiga raha. Harrastajaid vaadeldakse nagu puhverseltskonda. kes teevad veekogudel "pulli ja nalja" ning tegelevad oma aja raiskamiseks meeldivate hobidega. Kahjuks ilmutab kalavaru hetkeseis järjest enam märke, et seda "pulli ja nalja" hakkavad varsti tegema ka kutselised. Äritegemiseks kala lihtsalt enam ei jätku ja püügil puudub mõte, sest varustus on kallis, aega vähe ja tulu müüdavast kalast ei korva enam tehtud kulutusi. Seda näitab ka järjest kahanev kalurite hulk. kes käivad merel rohkem vanast harjumusest ja perele leivakõrvase hankimiseks, mitte aga kasumliku kalaäri ajamiseks.

Koosoleku põhiteemaks oli koha- ja ahvenavarude jätkuv madalseis Pärnu lahel. Ilmselt kestab see olukord ka edaspidi ja senikaua, kuni varud muutuvad üldse olematuks, sest randlased ei taha kuidagi kuulda võtta märkuseid püügi piiramise osas.

Kui varasematel aegadel oli kala palju ja seda jätkus kõigile, siis praegu on paljude uute mõjude kaasnemise tõttu peamiste kalaliikide varud väga halvas seisus.

Nii otsivadki kalurid õigustatult süüdlasi, tuues varude vähenemise põhjustena välja hüljeste arvukuse tõusu, kormoranide juurdekasvu, minkide tegevuse ja ka harrastajate mõju. Ministeeriumi seisukoht on aga kindel - mehed, te püüate oma sahvri tühjaks. Eriti hullud on lood väikesaarte ümbruses - näiteks võeti mõni aeg enne koosolekut inspektsiooni poolt Tõstamaalt välja ligi 6 km salavõrku. Niisuguse "rehitsemisega" liigume omadega kiiresti sinna, kus päike ei paista.

Mereinstituudi teadur Markus Vetemaa ettekande põhjal on olukord Pärnu lahel koguni sedavõrd hull. et ahvena- ja kohapüük on määratud lõppema juba lähitulevikus. Markuse juttu kuulates ja graafikuid vaadates sai selgeks, et mõne aasta pikkune kalavarude nn majandamine on viinud ahvenavaru väga raskesse olukorda. Üle 22 cm pikkuseid ahvenaid on alles väga vähe; alates 2005. aastast on varu olukord pidevalt allamäge liikunud ning ahvena keskmine pikkus väljapüükides vähenenud. Markuse tabavalt öeldud sõnad, et noor mets saetakse enne maha, kui see küpsusikka jõuab, peavad siin täiel määral paika. Tema väljapakutud ettepanek ahvena alammõõtu tõsta tehti aga rannakalurite poolt pihuks ja põrmuks, kusjuures peamine vastuväide oli see. et Peipsil ja Lätis teevad kalurid mida tahavad ja püüavad tunduvalt väiksemaid kalu!

Väikeste kalade hulk püügis näitab, et valitseb ülepüük. Kui samamoodi jätkata, jäävad püünistesse üha väiksemad kalad, mistõttu varud kannatavad veelgi. Kalurid aga tõstavad hädakisa ja tahavad ahvena alammõõtu hoopis vähendada, apelleerides sellele, et varem oli ahvenat ju palju. Lõpptulemus on see, et Pärnu lahe ahvenavaru kahaneb olematuks, sest uusi kudejaid pole peale tulemas, kalurkonna hulgas aga toimub vaikne hääbumine.

Veelgi hullemad on Pärnu lahel lood kohavaruga - püütava kala keskmine pikkus püsib 44 cm piires, suuremaid kalu tuleb otsida tikutulega. Kalurid aga ei taha kevadist kudeaegset püüki mingi hinna eest käest anda. sest see on ainus võimalus veel midagi toekamat kotti pista. Lisaks pole kalurid veendunud teadlaste tööde paikapidavuses, sest praktika merelt rääkivat hoopis muud. Kalurid tahavad teadlastelt vastuseid, miks varu väheneb, mitte aga vaadata arve tabelites.

Mereinstituudi kalauurija Heli Spilevi ettekandest selgus, et nemad üritavad riigi fondide abiga kunstkoelmute ehitamist laiendada ning viivad igal aastal kudematte kohade paljunemisaladele. Kudemistulemused on head. marja on palju, aga suured kalad jäävad tulemata. Looduslikud koelmud on osaliselt rikutud jõe süvendamisel tekkinud setetega, mida meri oma hoovustega laiali kannab. Turbatolm jm hõljuvaine teeb marja koorumisel aga vastutööd ja nii on rikutud näiteks Madalmurru koelmuala Pärnu lahes. Ministeerium koos uurimisasutusega tegi kaluritele ettepaneku sulgeda Sauga jõe suudme poolne kudeala kohapüügiks täielikult, see aga põhjustas osade kalurite seas pahameelt ja vastuseisu, sest nende mõrrad ja püünised jäävat just sinna.

Kogu see kalurite tegevus ja tahtmatus probleemi mõista paneb vägisi mõtlema, et äkki polegi Pärnu lahel vaja mingeid piiranguid kehtestada9 Laseks asjadel minna omasoodu - kui valitseja käsi korda majja lüüa ei suuda, las siis rehitsetakse see laht täiesti tühjaks. Ehk siis loksuvad arusaamad lõpuks paika, muutub mõtteviis ja hakatakse õigeid otsuseid tegema.

Koosoleku lõpetas keskkonnaministeeriumi nõuniku Lauri Vaarja lepitav kõne, mis püüdis kalurite ja teadlaste arusaamu siluda ja osapooli tulevikus tihedamat koostööd tegema panna. Koostööd antud küsimustes toetab ka EKSL. sest sõltub ju ka harrastajate aeg ja kalaretke kordaminek kutseliste tegemistest lahel.

EKSL on nüüd IGFA liige

Novembris 2008 astus Eesti Kalaspoidi Liit Ameerika Ühendriikide suurima kalaspordiföderatsiooni liikmeks. IGFA ehk International Game Fish Association on loodi juba aastal 1939 ja selle juhatusse kuulus kunagi ka tuntud kirjanik Ernest Hemingway. EKSL esindajad said Miamis kokku IGFA presidendi Rob Kramcriga, kellega vahetati sümboolikat ja arutati ka tulevaste Eesti ja Ameerika ühiste koostööprojektide võimalusi. ET.