23.01.2009

Kalandusaasta 2008 Peipsil oli keskpärane

---

Allikas: Peipsi Rannik, Ene Ilves

23. jaanuar 2009

Kõigi näitajate osas ei ole kalandusaastale 2008 veel joont alla tõmmatud. Aasta lõpus alustas tööd uus põllumajandusministeeriumi poolt väljatöötatud kalanduse infosüsteem. Kuna suurem osa aasta andmeid tuli ühest infosüsteemist kanda teise, võtab kokkuvõtete tegemine veel pisut aega.

Kindlasti jääb aga möödunud aasta kalasaagi rahaline väärtus tagasihoidlikumaks kui 2007. aastal.

Kalurite ja kalandusettevõtjate arv on vähenenud

Kui 2006. a püüdis Peipsi Eesti poolel ca 530 kalurit ja 2007 aastal 490 kalurit, siis 2008. a ca 300 kalurit. Põhjuseid kalurite arvu vähenemises on mitmeid. Osa neist on kalapüügikorraldusest, osa üldisest majandussituatsioonist lähtuvad. 2008. a sai kanda püügiloale ainult rannakalur II kutsetunnistuse omanikke ning püügiluba ei väljastatud vähem kui 10 võrguga püügiks. Vähenenud on kaluri elukutse populaarsus. On ju see füüsiliselt raske, riskiderohke ning paljuski sõltuv ilmastikust. Vähetähtis ei ole ka see, et sissetulekud kalapüügist on tagasihoidlikud. Statistilistes kokkuvõtetes on kalur sissetulekute poolest kas päris punane latern või viimase viie hulgas. See ei kutsu noori kaluriks õppima ega meelita sel tegevusalal tööle hakkama. Paljud kogemustega kalurid siirdusid hoopis tööle ehitusse, kus viimastel aastatel on hästi tasuv olnud

Kui 2006. a. tegeles Peipsil kalapüügiga 96 ettevõtjat, 2007. a. 94 ettevõtjat, siis 31. detsembri 2008.. seisuga oli neid järele jäänud 69. Tegevuse on lõpetanud just väheste püügi võimalustega füüsilisest isikust ettevõtjad. Kuna jaanuari 2009 seisuga omavad 12 kalandusettevõtjat püügivõimalusi vähem kui 10 võrguga püügiks, väheneb ettevõtjate arv lähiajal läbi müügitehingute kindlasti veelgi. Rohkem on vähenenud püügiloa omanike arv Tartu ja Põlva maakonnas, stabiilsem on see olnud Jõgeva ja Ida-Viru maakonnas. Samas on püügivõimaluste ostuga tulnud püügile ka mitmeid uusi ettevõtjaid.

Tänu erinevatele toetustele hakkab silma, et ettevõtjad investeerivad senisest enam uutesse kalapaatidesse ning kala säilitamistingimuste parandamisse. Peipsi ääres on praegu aga vaid kaks kõigile tingimustele vastavat kalasadamat - Kallastel ja Vasknarvas. Eriti halb on lossimiskohtade olukord Jõgeva- ja Põlvamaal.

Investeeringud aitavad parandada töötingimusi ning -keskkonda. Tänapäevased tingimused muudavad kalanduse ja kaluri elukutse noortele huvipakkuvaks. See aitab omakorda tagada Peipsi kalanduse jätkusuutlikkuse.

Möödunud aasta kalasaagi väärtus on väikseni kui 2007. aastal

Selle põhjuseks on eelkõige koha püügikvoodi mitte täitmine. Annavad ju koha ja ahven 90 % kalasaagi rahalisest väärtusest.

Samaaegselt rõõmustab, et paljud ettevõtjad on hakanud tegelema kalasaaduste tootmisega kohalikule turule. Nii on valminud osaühingul Latikas kulinaartsehh, kus valmiv toodang on leidnud ostjate poolt väga head vastuvõttu. Hea meel on tõdeda, et maitsvad tooted valmivad just latikast, millele mõningal perioodil on raske turgu leida.

Jätkuvalt on populaarsed osaühingu Peipsi Kalatööstus tooted ning toitlustuskohad. Mis on parim reklaam ühele toitlustuskohale kui mereäärsed kalandusettevõtjad ei lahku Peipsi piirkonnast Kuldkalas kohašnitslit söömata.

Jääb loota, et Euroopa Kalandusfondi rannapiirkondade säästva arengu toetused aitavad kaasa Peipsi kala väärindamisele See aitab otseselt parandada kalanduses tööhõivet ja sissetulekuid.