06.02.2009

Kalanduse info - ja teabevajaduse uuring

---

Allikas: Kalurileht, Kalurileht

6. veebruar 2009

Peipsi kalurid

Peipsi fookusgrupis osalenud kalurid töötavad kalapüügiga tegelevates firmades, osaühingutes või aktsiaseltsides või siis osutavad firmadele kalapüügi teenust. Kala püütakse peamiselt mõrdade, nootade ja võrkudega. Need kalurid, kes peavad kala ise turustama, müüvad kala peamiselt vahendajatele, teatud määral müüakse ka ise otse lõpptarbijatele. Enamus osalejad kuuluvad kohalikesse kalurite ühendustesse. Peipsi kalurite spetsiifilised probleemid on ajalised püügipiirangud (kala saab püüda ainult väikese osa aastast) ning kalurite liiga suur arv (liiga palju harrastuspüüdjaid ja palju röövpüüki).

Kalatöötlejad

Fookusgrupis osales kolm firmat, millest kaks tegutsevad Tallinnas ja Harjumaal ning üks Pärnumaal. Tegemist oli erineva suurusega firmadega, ühes firmas on umbes 100 töötajat, teises umbes 200 ja kolmandas umbes 300. Üks firma tegeleb nii kalatöötlemise kui kala külmutamisega, ülejäänud kaks ainult kala töötlemisega. Kaks firmat ostavad praktiliselt kogu tooraine välisriikidest, kolmas firma ostab ka Eestist. Kõik kolm firmat turustavad suurema osa oma toodangust välismaale (peamiselt lääneriikidesse), teatud osa turustatakse ka Eestis, ida poole müüakse väga vähe. Kõige valusamateks probleemideks on kaos kalanduspoliitikas, vähene riigipoolne tugi ja tööjõu puudus.

3.2ÕHITULEMUSTE ANALÜÜS

3.2.1. Kalandusettevõtjate üldine majanduslik olukord

Enamus fookusgruppides osalenud kaluritest hindab enda majanduslikku olukorda raskeks. Kalurid ei pea kalapüüki tulutoovaks tegevuseks. Paljud kalurid püüavad kala muu tegevuse kõrvalt, sest ainult kalapüügist nende sõnul ära ei ela. Nö väikesed kalurid maksavad pigem kalapüügile peale kui teenivad kasumit, nende keskmine sissetulek kalapüügist jääb nende enda hinnangul alla vabariigi keskmise palga. Üksikud kalurid tulevad veidi paremini toime, mille põhjuseks on ilmselt erinevate soodsate asjaolude kokkulangemine (näiteks head koostööpartnerid, soodus asukoht, nõukogude asjast varutud püügivahendid, laenu-tagatiste olemasolu, isikuomadused, jms).

Raske majanduslik olukord väljendub selles, et kalurite paadid ja püügivahendid on vanad, raha abitööjõu palkamiseks ei ole, kala esmase töötlemise vahendid (eelkõige külmutamise) vahendid kaluritel praktiliselt puuduvad ning enamus sadamaid on väga kehvas olukorras. Kui paatide ja püügivahendite korrashoiuga suudavad kalurid kuidagi toime tulla, siis suuremateks investeeringuteks, näiteks kala esmaseks töötlemiseks ja sadamate jaoks, kaluritel vahendid pole. Osa kaluritest näeb oma majandusliku olukorra paranemist eelkõige just investeeringutes kala esmase töötlemise seadmetesse (eelkõige külmhooned) - paremad kala säilitamise tingimused võimaldaksid kaluritele suurema ja stabiilsema sissetuleku. Praegu müüvad kalurid oma kala suhteliselt odavalt kokkuostjale, rohkem raha tooks sisse kala töötlemine, mis aga nõuab suuri investeeringuid.

Tegemist on nö kinnise ringiga - selleks, et rohkem raha teenida, on vaja rohkem raha, mida pole kaluritel aga kusagilt võtta. Kalurid tõid näite, et PRIA-st ei saa enne toetust sadama jaoks, kui sadam korras ei ole, sadamat ei saa aga enne korda teha, sest raha ei ole.

Kalurite majanduslikku olukorda mõjustab selle majandusharu üks eripära - hooajalisus. Ka aastad on erinevad. Mõnel aastal on kalur miinuses, teisel aastal plussis ning nende edukamate aastate arvelt elatakse üle vähemedukad aastad. Kalurite ebastabiilne sissetulek on probleemiks ka pangast laenu saamisel. Kalurid ei suuda teha panga nõuetele vastavaid äriplaane ning kaluritel pole laenu saamiseks ka midagi tagatiseks panna, sest pangad ei aktsepteeri kalapüü-givahendeid tagatisena.