10.03.2009

Eesti kalanduse strateegia 2007 - 2013

---

Allikas: Kalurileht, Kalurileht

10.märts 2009

(järg)

Eesti kalanduse strateegia 20072013

Vesiviljeluses on naiste osakaal keskmiselt 30% kogu töötajaskonnast. Ettevõtete esindajate hinnangul nõuab kalakasvatuste põhitegevus enam füüsilist jõudu ja sobib seetõttu enam meestöötajatele. Vesiviljelustoodangu suurendamisega ei ole ette näha suuri muutusi tööhõives. Palgatase vesiviljeluses jäi 2005. aastal oluliselt alla Eesti keskmisele.

Kalahaigused ja nende tõrje

Kalahaiguste ennetamise ja tõrje tugisüsteemi peamiseks probleemiks on see, et kuigi Eestis on olemas tehnoloogiliselt hästi varustatud veterinaarlaboratooriumid, siis nende võimalused kalahaiguste diagnoosimiseks on piiratud spetsialistide puudumise tõttu. Lisaks sellele puudub Eestisse kasvatamiseks sissetoodavate kalaliikide ja sissetoomisega kaasnevate haiguste ja parasiitide leviku tõkestamiseks vajalik karantiinikeskus. Kalahaiguste diagnostika kogemused on vähesed, kuna puuduvad vajaliku väljaõppega ihtüopatoloogid.

Toetatud investeeringud

SAPARD-i meetme 3 "Maapiirkondade alternatiivse majandusliku tegevuse arendamise ja mitmekesistamise investeeringutoetus" raames toetatud investeeringud on toodud Lisas nr 16. KAR meetme 3.11.2. „Vesiviljeluse investeeringutoetus" raames toetatud investeeringud on toodud Lisas nr 4.

1.4. Kala töötlemine ja turustamine

Kalatööstused ja toodang

Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all oli seisuga 13.09.2005 97 töötlemisüksust, kus toimub kala töötlemine ja kalatoodete valmistamine (vt Lisa nr 22). Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja -preservide ning valmistoitude tootmine (vt Lisa nr 17). Külmhoonete ja fileerimistsehhide struktuuri iseloomustab just väikeste üksuste suur arv. Eesti kalatöötlemisettevõtete põhiline tooraine on kohalikud Läänemere kalahigid räim ja kilu ning fileerimis-ettevõtetele mageveekalad ahven ja koha.

Valmistoidu tootmine põhineb peamiselt importtoorainel. Tootearendusse ei ole kalatöötlemisettevõtetes viimasel ajal piisavalt investeeritud. Tootearendusega tegelevad ettevõtetes peamiselt samad töötajad, kes on igapäevaselt seotud tootmisprotsessiga ning reeglina pole ettevõtetes eraldi arvestust arendus- ja uurimiskulude üle. Kala (kilu, räim) madalast kokku ostuhinnast ja madalast kvaliteedist tulenevalt on kasvav oht kodumaise tooraine kasutamisele loomasöödaks. Selle üheks põhjuseks on see, et võimalusel müüakse kala suurtes kogustes veidi väiksema hinna eest põhjamaadesse kalajahuks, sest loodud tootjaorganisatsioonid ei ole veel ühisturustusse ja hinna reguleerimisse aktiivselt sekkunud.

Töödeldud toodangu koguväärtus oli 2004. aastal 67,4 milj. EUR ning käive suurenes 2003. aastaga võrreldes 20%.

Turustamine

2004. aastal moodustas kala ja kalatoodete müük siseriiklikult 25% ning eksporditakse ca 75% (vt Lisa nr 18 ja 19). Kala ja kalatoodete osakaal toiduainete ekspordis on langenud 2004. aastal võrreldes 1996. aastaga 19%-ti. Samas ühena vähestest majandusharudest on kalakaubanduse väliskaubandusbilanss positiivne. Toiduainete ekspordis on kalal suurim osakaal. Eesti kauples 2004. aastal kala ja kalatoodete osas 72 erineva riigiga. Käibevahendite defitsiidist tingitud nõrk tooteja turuarendus ei ole siiani suutnud tõsta kala ja kalatoodete osakaalu toiduainete ekspordis.

Tootjaorganisatsioonid

Tänaseni toimub värske kala turustamine kalurite või kalapüügi firmade poolt otse esmakokkuostjatele või kalatööstustele, kel on võimalik kala hinda dikteerida vastavalt nõudluse pakkumise vahekorda arvestades. Ühisturustamist ei ole siiani rakendatud. Esimesed 3 tootjaorganisatsiooni tunnustati 2005. aasta lõpus ja need hõlmavad Läänemere kalaliikide püügikvoodist räime (51,4%), kilu (79,6%) ja turska (72,9%). Tootjaorganisatsioonide loomise eesmärk on eelkõige ratsionaalse kalapüügi tagamine ja oma liikmete toodete müügitingimuste parandamine meetmetega, mis soodustavad toodangu planeerimist ja nõudlusega kohandamist nii koguselt kui kvaliteedilt, parandavad tarnete kontsentreerimist, stabiliseerivad hindu ja soodustavad säästlikku kalapüüki toetavaid püügiviise.

Tööhõive ja sotsiaalmajanduslik olukord

Kalatöötlemisettevõtetes töötas 2004. aastal 3636 inimest, kellest ligi 70% on naised. Tööhõive selles sektoris on viimase 10 aasta jooksul märgatavalt muutunud (vt Lisa nr 20). Ettevõtetes makstav keskmine palk 5652 krooni (361 EUR) moodustab 80-85% toiduainetööstuste keskmisest palgast ja 78% eesti keskmisest palgast. Sektorit iseloomustab hooajaline tööhõive, suur kaadri voolavus, raskete töötingimuste kõrval madal töötasu ning vananev kaader.

Kala tarbimine Eestis

Eestis tarbitakse kala 16 kg/elaniku kohta aastas, mis võrreldes vanade liikmesriikidega on ligi 8 kg vähem. Kala tarbimise kasvu piirab kõige enam kalatoodete kõrge hind ja siseturu madal ostujõud.

Teostatud investeeringud

SAPARD-i meetme 2 "Põllumajandus-ja kalandustoodete tootmise ja turustamise parandamise investeeringutoetus" raames toetatud investeeringud on toodud Lisas nr 16. KAR meetme 3.11.1. „Kala ja vesiviljelustoodete töötlemise investeeringutoetus" raames toetatud investeeringud on toodud Lisas nr 4. 1.5. Kalandusega seotud piirkonnad

Kalandusega seotud piirkonnad Eestis võib jagada kaheks: mereäärsed ja siseveekogude äärsed piirkonnad. Mereäärsed kalandusega seotud piirkonnad võib jaotada tinglikult kolmeks:

Väinamere piirkond (k.a. Saaremaa ja Hiiumaa lääneosa), Liivi lahe piirkond ja Soome lahe piirkond. Siseveekogude äärsed kalandusega seotud piirkonnad on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve piirkond ja Võrtsjärve piirkond.

Neis piirkondades on ka kalandussektoris hõivatute osakaal valdade rahvastikust suurim ning sealhulgas ka kalurite arv jääb nimetatud piirkondades 500 ümber, va. Võrtsjärve piirkond, kus kalureid ca 60. Kõiki neid piirkondi iseloomustab madal asustustihedus ja vähenev kalapüük. Samas kalandustegevused ja kalaressurss on piirkonniti erinev mistõttu kalanduse ak-tiivrühmal on võimalus välja töötada just oma piirkonna eripärasid arvestav strateegia. Eelnevat arvesse võttes eeldame, et neisse piirkondadesse moodustub kuni 8 kalanduse aktiivrühma (vt Lisa nr 21).

Vähesed kogemused LEADER'i rakendamisel ei anna piisavalt võimalusi toetuda nende kogemusele. Samuti ei ole teisi olemasolevaid tugevaid struktuure, mille baasil luua kalanduse aktiivrühmi. Seetõttu eeldame, et enamik kalanduse aktiivrühmi luuakse piirkondadesse uue struktuurina.

Osades kalanduspiirkondades võivad loodavad kalanduse aktiivrühmad territoriaalset langeda samasse piirkonda asjaloodud LEADER tegevusgruppidega. LEADER'i ja regionaalarengu tegevustega (näiteks: mitmekesistamine, külade taastamine, koolitus või loodusturism) hoitakse lahusust läbi kohaliku tegevuskava ja arengustrateegia, mis esitatakse Põllumajandusministeeriumile hindamiseks ja heaks kiitmiseks.

(järgneb)