10.03.2009

Kalandussektori info-ja teabevajaduse uuring

---

Allikas: Kalurileht, Kalurileht

10. märts 2009

Firma Saar Poll uuring Põllumajandusministeeriumi tellimusel

(Järg)

Kalaturismi kui lisa tegevusvaldkonda suhtuvad kalurid skeptiliselt. Kalaturism nõuab investeeringuid, sest vastavalt nõuetele kalapaadiga turiste teenindada ei saa, turistide teenindamiseks on vaja paat ümber ehitada.

Sarnaselt põllumeestele sõltub ka kalurite majanduslik olukord väga palju loodusest. Osa kalurite majanduslikest raskustest võib kindlasti omistada saagikuse langusele, millest on pikemalt juttu eraldi peatükis. Loodus (eelkõige tormid ja hülged) teeb kahju ka püügivahenditele. Püügivahendite kindlustamine on kalurite jaoks valus teema, sest see oleks kaluritele suureks abiks, aga püügivahendite kindlustamine on kalurite hinnangul praegu liiga kallis.

Positiivse poole pealt võib mainida seda, et kokkuostjate ja tööstuste viivitusi kaluritele raha maksmisel kalurite sõnul enam ei ole.

Mis puudutab kalatööstusi, siis uuringus osalenud ettevõtete esindajad hindavad Eesti kalatööstusi kõrgelt - nõrgad ettevõtted on nende arvates turult kadunud ja alles on jäänud tugevad ettevõtted. Kalatöösturite hinnangul on Eesti kalatööstused samal heal tasemel kui välismaa tööstused ning mitte midagi pole häbeneda. Võrreldes lääne kalatööstustega on Eesti kalatööstused isegi eelisolukorras, sest tööjõud on Eestis veel suhteliselt odav. Samas on tööjõu puudus kalatööstustele suureks probleemiks. Kalatööstustes on palju käsitsi tööd ning kalatööstused vajavad palju töötajaid, aga sobivaid töötajaid on tööstuste esindajate sõnul raske leida, näiteks eesti rahvusest inimesed ei soovi kalatööstustesse tööle tulla.

Kalatööstusi teevad murelikuks üha suurenevad kulutused riigilõivudele ja muud riigi poolt kohustuslikuks muudetud kulutused. Näiteks Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-i teenuseid peavad kalatööstuste esindajad väga kalliks. Ettevõtjate hinnangul on tegemist varjatud maksutõusuga.

Mis puudutab toorainet, siis kalatööstused eelistavad välismaalt tulevat kala. Eesti kalurid pakuvad kalatööstuste esindajate sõnul ebakvaliteetset (st sorteerimata, jahutamata ja pakkimata) kala ning välismaa kallim kala tuleb tööstuste jaoks lõppkokkuvõttes odavam.

Nii kalurite kui kalatööstuste esindajata arvates võiks riik kalandusettevõtjaid toetada eelkõige uue tehnika, uute seadmete soetamisel, näiteks laenukindlustuste, laenugarantiide abil. Raske majandusliku olukorra leevendamiseks võiksid kalandusettevõtjatel olla ka teatavad maksusoodustused nagu põllumeestel - näiteks kui ettevõtte sissetulek on alla teatud piiri, siis ei pea teatud maksu maksma. Hiiumaa kalurid sooviksid näiteks diferentseeritud püügiõiguse tasu - Hiiumaal võiks olla odavam püügiõiguse tasu, mis kompenseeriks hüljeste poolt tehtava kahju püünistele.

Huvitavamaid tsitaate fookusgruppidest:

"Kui me vaatame aasta aastalt kuidas väheneb kala hulk, siis tundub, et saame seda püüda niikaua, kuni jõuame peale maksta. Väljaminekud tahavad minna suuremaks, kui tulud kalasaagist. Investeerida mõrdadesse enam ei tasu, ka rüsadesse, võrkudesse mitte, juba paljas käimine merel on kulukas, bensiinid, paadikulu" (Lääne-Virumaa).

"Üks päev on näiteks mõrd täis, teine päev saad pihutäie. Samas ülesostjad tahavad saada iga päev, näiteks ütleb, et anna mulle iga päev 400 kilo, me aga ei ole suutelised selleks, iga päev ei ole kala. Oleks siin mõni kohalik kalatööstus alles, aga ei ole. Suuremaid investeeringuid võik teha näiteks kala külmutusse, aga ei käi jõud üle" (Lääne-Virumaa").

"Praegu peaks kalamees olema samasugune nagu põllumajandustöötaja, et teatud summa pealt ta ei maksa maksu, kas on see 50 000 või 60 000 ja kui sa juba üle hakkad teenima, tuleb maks peale. Aga praegu kui ma sellest 50-60 000-st maksan ära 51%, siis kätte jääb mul umbes 24 000. Investeeringuid ei saa teha mitte mingisuguseid" (Pärnumaa).

"Kalameestel on nii, et ühel päeval kui lähed, paned võrgu sisse kui on õnne, saad selle 2000 krooni kätte, paned järgmisel päeval võrgu, tuleb torm ja jääd võrgust ilmajasaad 4000 kahjumit" (Pärnumaa).

"Püügivarustusega on nii, et kellel on, kellel pole. Kes investeerib, sel on. Räimepüügi-vahendid on vene aegsed, kolhoosiaegsed, aga mõrrad on uuemad. Paadid säilivad heaperemeheliku suhtumisega kaua.

(järgneb)