24.03.2009

Peipsi kalurid otsivad lahendusi

---

Allikas: Vooremaa, Ene Ilves

24. märts 2009

2008. a käivitas Peipsi Alam-vesikonna Kalurite Liit pro­jekti "Säästev kalandus Peipsil", mis peaks andma kalurite nägemuse säästvast ja jätkusuutlikust kalapüü­gist järvel ning kalanduse kui majandusharu võimalikust arengust. Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Aasta algul saadeti kalapüü­giga tegelevatele ettevõtjatele küsitluslehed.

Tänaseks on küsitluslehed analüüsitud ja toimunud esime­ne ümarlaud, kus osalesid kalandusettevõtjad, riigiametni­kud ning kalandusteadlaste esindaja.

Mitu tundi kestnud arutelul ei jõutud seekord veel lõpplahen­dusteni, kuid mõnigi probleem sai selgemaks.

Järgnevalt mõned kalurite ettepanekud, mis jõuavad kind­lasti lõppdokumenti.

Väljastada kutselise kalapüü­gi load püügialade kaupa ehk Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvele. Praegu väljastatakse püügiload maakonniti. Muudatuste sisse­viimiseks tuleb ettevõtjatel, teadlastel ja riigil pidada konst­ruktiivseid läbirääkimisi püügi-võimaluste ümberjagamiseks.

Pikendada kutselisel kala­püügil nõndanimetatud särje-võrkude püügiaega.

Mõrrapüük kui kõige passiiv­sem püügivorm võiks olla luba­tud aasta ringi. Seda näevad et­te ka kalapüügieeskirjad, kuid keskkonnaministri määrustega on viimastel aastatel püügiaega oluliselt piiratud.

Konkretiseerida tuleb kutseli­se kaluri mõistet. Kalurite or­ganisatsioonid on teinud kordu­valt ettepanekuid eristada kut­selised kalurid selgepiiriliselt harrastuskalastajatest. Keskkonnaministrile ja põllumajan­dusministrile tuleb anda võima­lus oma käskkirjaga kalapüüki operatiivselt sulgeda või avada. Praegu kulub selleks toimin­guks vähemalt kuu aega.

Konkreetsed kala maale too­mise kohad tuleb kinnitada ette­võtjate kaupa. Tõhustada tuleb järelvalvet, pöörates enam tähe­lepanu sellele, et ei püütaks lu­batust suurema arvu püügivahenditega ega püütaks keelu­ajal. Just sellel on kõige suurem mõju kalavarule.

Suuri vaidlusi tekitas praegu­ne olukord, kus harrastuspüügil püütud ahvenat ebaseadus­likult müüakse.

Teine vaidlusi tekitav prob­leem oli, kui palju püügivahendeid peaks püügiloale kandma, et kalur oleks oma tegevuses jätkusuutlik.

Juba mitmeid aastaid on ol­nud arutusel üleminek püügiva­hendite piirarvudelt kalakvootidele. Sellel on pooldajaid ja vastaseid. Järgmisel ümarlaual ongi see põhiteemaks.

Dokument "Säästev kalandus Peipsil" valmib kevadeks ning riik saab juba aastal 2010 kalapüüki reguleerivate õigusak­tide koostamisel kalurite seisu­kohtadega arvestada.