02.04.2009

Eesti kalanduse strateegia 2007-2013

---

Allikas: Kalurileht, Kalurileht

2. aprill 2009

(järg)

1.6. Kalanduse valdkonna administratsiooni vastutusalade jaotus

Eestis on kalanduse valdkonna administreerimine jagatud Põllumajandus- ja Keskkonnaministeeriumi vahel.

Põllumajandusministeeriumi vastutusalas on:

► kalandussektori majanduslik areng, mis hõlmab turukorraldussüsteemi, toetuste ja riigiabi rakendamist,

► kutselise kalapüügi korraldamine ja kutselise kalapüügi arvestuse korraldamine, muuhulgas ka kalalaevade riikliku registri haldamine ja kutselise kalapüügi andmete kogumine (alates 2006. aasta 1. aprillist).

Põllumaj andusministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) kaudu toimub riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste andmise korraldamine, seadusega ettenähtud põllumajandusega seotud riiklike registrite ja muude andmekogude pidamine, nende andmete töötlemine ning analüüsimine.

Keskkonnaministeeriumi vastutusalas on:

► kalavarude olukorra hindamine, sellega seotud teadusuuringute korraldamine;

► kalavarude kaitse tehniliste meetmete kehtestamine ja püügikvootide ning püügikoormuse piirangute määramine;

► kalavarude kalakasvatusliku taastootmise ja kalade kudealade ning elupaikade taastamise korraldamine;

► harrastuspüügi korraldamine;

► järelvalve korraldamine kalavarude ja looduskeskkonna sh looduslike veekogude kasutamise üle.

Keskkonnaministeeriumis korraldavad kalandust kalavarude osakond ja maakondlike keskkonnateenistuste kalandusspetsialistid. Järelevalvet korraldab Keskkonnainspektsioon.

Keskkonnainspektsioon (edaspidi KKI) on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet kõikides keskkonnakaitse valdkondades, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seadusrikkumiste puhul kohtuväliseks menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades. Peamine keskkonnajärelevalvet reguleeriv õigusakt on Keskkonnajärelevalve seadus.

Kalandusturu korraldamise seaduse alusel on moodustatud Kalandusnõukogu. Nõukogu ülesannet on põllumajandusministri nõustamine kalandust puudutavates küsimustes. Nõukogu koosseisu kuuluvad Põllumajandusministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, PRIA, Keskkonnainspektsiooni, Eesti Kalurite Liidu, Eesti Kalaliidu, Eesti Kalakasvatajate Liidu, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu ja Eesti Kaugpüüdjate Liidu esindajad.

Kalandusnõukogu alla on moodustatud ekspertide töögrupp, kuhu kuuluvad eelnimetatud organisatsioonide esindajatele lisaks ka rohelise liikumise, harrastuskalapüügi organisatsioonide ning Veterinaar- ja Toiduameti esindajad. Töögrupis arutatakse kalandust puudutavaid olulisi dokumente (sh määrused, strateegiad, rakenduskavad jt) enne esitamist Kalandusnõukogule.

Turustusnormide ja tarbija teavitamise nõuete täitmise üle teostavad järelevalvet:

1) Veterinaar- ja Toiduamet;

2) Tarbijakaitseamet, vastavalt toiduseaduses sätestatud pädevusele;

3) Keskkonnainspektsioon, vastavalt kalapüügiseaduses sätestatud pädevusele.

Alates .2005. aastast on Keskkonnainspektsioon, Veterinaar- ja Toiduamet ning Maksu- ja Tolliamet alustanud tihedat koostööd püütud, registreeritud ja tööstustesse toodud kala üle. Kontrolli eesmärk on tagada täpne koguste registreerimine esmakokkuostukviitungitel või üleandmis-deklaratsioonidel, tagada tööstustesse jõudnud kala päritolu identifitseerimine ning kontrollida kala vastavust hügiee-ninõuetele transpordil ning tööstuses.

Parema järelevalve tagamiseks ning andmete koondamiseks ja analüüsimiseks on loodud kalalaevade riikliku registri ja registriandmete ning kutselise kalapüügilubade ja püügiandmete andmebaas, mida saavad kasutada erineva kasutusõiguse tasemetel Põllumajandusministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet, Keskkonnaministeerium, Keskkonnainspektsioon jt. asutused.

2. SEKTORI JA KALANDUSE ADMINISTRATSIOONI SWOT ANALÜÜS

2.1 .Sektori ja administratsiooni tugevused

O Loodusressursside olemasolu, vesi ja kalavarud

O Puhas ja mitmekesine loodus, huvipakkuv ajaloo- ja kultuuripärand

O Pikaajalised traditsioonid kalapüügil ja töötlemisel ning kogemustega töötajad sektoris

 O Tootmisvahendite olemasolu (püügialused, tootmisliinid jms)

O Sektori mitmekülgsus/terviklikkus (ranna-, traal-, kaugpüügi, vesiviljeluse ja kala töötlemise sektorite olemasolu) O Stabiilne makromajanduslik keskkond (kaubandussuh-ted välisriikidega)

O Kala turunõudlus ja eks-pordipotentsiaal

O Kohalike kogukondade mitmekülgne sotsiaalmajanduslik ülesehitus võimaldaks luua lisandväärtust, mitmekesistada tegevusi ning säilitada looduslikku pärandit

O Kõrgharidusega tööjõu suur osatähtsus administratsioonis ning hariduse kõrge väärtustamine ühiskonnas, kui eeldused tööjõu õppimisvõimeks

O Pikaajalised kogemused kalanduse administreerimisel,-sh. kogemused toetuste administreerimisel

O Järjepidevus teadusuuringutes varude hindamisel

O Järelvalves tehnilise baasi olemasolu (Veterinaar- ja Toiduamet, Keskkonnainspektsioon)

(järgneb...)