Teadlased uurivad Matsalu lahe haugipopulatsiooni
Allikas: Lääne Elu, Hille Ring Markus Vetemaa5. mai 2009 Matsalu lahe haugide uuring peab välja selgitama, kui suurt rolli mängib Matsalu laht kogu Väinamere haugipopulatsiooni taastootmises. Haugi jaoks on Matsalu laht oma vähese soolsusega ja taimestikurikkusega väga sobiv elupaik ning ta on siin üks tüüpilisemaid kalaliike. Nii teadlased kui ka kalurid on üsna kindlad, et kõik Matsalu lahes elavad haugid ei ole kohalikud.
Vastuseta küsimused
Osa haugidest tuleb Väinamerest, siirdub Matsalu lahe siseossa ja Kasari jõgikonda kevadel kudema ning lahkub pärast seda Väinamere avaossa. Pole teada, kui suur osa Matsalus sigivatest haugidest on kohalikud ja kui paljud tulevad Väinamerest.
Pole teada, kui suur osa Väinamere haugidest sigib just Matsalu-Kasari süsteemis, nagu on teadmata ka see, millal tulevad haugid merest ja kui kauaks nad lahte jäävad.
Mõne kaluri arvates tullakse juba talvel jääkaane all. Osa leiab, et põhimass tuleb siiski vaid natuke enne kudemise algust. Võib-olla polegi see aastati sama, vaid sõltub kliimaoludest. Kõike seda seda tahaksid kalateadlased uurida ning põhimõtteliselt on selleks tänapäeval olemas ka laboratoorsed metoodid.
Uudne meetod
Kümmekond aastat tagasi tegi Tartu ülikooli Eesti mereinstituut kalu märgistades haugi kohta sama eesmärgiga uuringut, kuid taaspüükide madal hulk tol ajal ei võimaldanud olulisi järeldusi teha.
Nüüd viivad uuringu läbi Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi ja Tallinna tehnikaülikooli geoloogiainstituudi teadlased üheskoos.
Et kudemisrändeid kindlaks teha, kasutavad teadlased uudset meetodit, mis seisneb haugi otoliitide (kuulmekivide) mikrokeemilises uuringus. Otoliidid kasvavad koos kalaga terve elu ning elukeskkonna muutudes ladestub otoliitidesse erinevaid aineid. Kala luustruktuure analüüsides saab seal sisalduvate keemiliste elementide esinemise järgi määrata, millises soolsuskeskkonnas on kala erinevatel eluperioodidel viibinud. Soolsus aga erineb näiteks kudemisalal Matsalu si-selahes ning Väinameres oluliselt. Võtmeks on kaltsiumi ja strontsiumi suhe-merevees on strontsiumi oluliselt rohkem kui magevees.
Miks see vajalik on?
Järgmise etapina tuleks kaasata rohkem analüüsitavaid elemente. Iga piirkonna (näiteks Saunja lahe, Matsalu lahe, Käina lahe jne) veel on oma kindel elementide muster, mis salvestub ka otoliitidesse. Nii oleks võimalik leida vastuseid tänapäevani saladuses olnud küsimustele, kus näiteks on sündinud üks või teine Väinamere keskel püütud haug. Haugi kudemisrännete täpsem kaardistamine ning lastetubade" võrdlev analüüs avaks tee olulisemate kudemisalade väljaselgitamiseks. Sellel on nii teoreetiline kui ka praktiline kalanduslik rakendus.
Et küsimusi on palju, nad pole lihtsalt vastatavad ning metoodika on uus ja paraku ka üsna kallis, siis pole kõikidele küsimustele võimalik vastuseid leida vaid üheaastase uuringuga. Tuleb tunnistada, et majanduskriisi tingimustes on raha selleks aastaks olemas vaid lihtsamate probleemide lahendamiseks. Kui paljud küsimused esimese aasta jooksul vastuse saavad ja kas projekti õnnestub pikendada, pole veel teada.
Praeguse seisuga on esimesed mereinstituudi ihtüoloogide poolt püütud haugid jõudnud Tallinnasse, kus geoloogiainstituudi teadlased viivad läbi otoliitide täppisanalüüse.
Hille Ring, keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare vee-elustiku spetsialist
Markus Vetemaa, mereinstituudi ihtüoloogia ja kalanduse vanemteadur