EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015 Maainfo ARHIIV Maainfo A UUDISED, ARTIKLID Maainfo 2009 Maainfo Mai 2009 Maainfo 14.05.2009
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

14.05.2009

   

Kalandussektori info- ja teabevajaduse uuring


Allikas: Kalurileht
14. mai 2009

Firma Saar Poil uuring Põllumajandusministeeriumi tellimusel

(Järg)

Rannakalurite hinnangul on nende kalavarusid vähen­danud hülged ja kormoranid. Kui kormoranide kahju piir­dub kalurite jaoks ainult kalapüügiga, siis hülged lõhuvad lisaks ka püügivahendeid. Hül­jeste ja kormoranide probleem on kõige suurem Hiiumaal.

Rannakalurite gruppides räägiti ka sellisest problee­mist, et viimastel aastatel on kala (eriti just räim) väikse­maks jäänud, kalal on suur pea ja liha on vähe.

Reostus ei olnud üheski gru­pis aktuaalseks teemaks - ainu­kesena kaebas reostuse üle üks Pärnu maakonna kalur, kelle püügipiirkond asub Pärnu lin­na lähedal. Peipsi grupis räägi­ti reostuse teemast positiivse külje pealt - võrreldes nõuko­gude ajaga on kalurite hinnangul Peipsi vesi puhtam.

Pärnumaa spetsiifiliseks probleemiks on sadamate jaoks ebasobiv rannajoon (suunaga Pärnust lõunapoole). Sealsete sadamate väga tähtsaks osaks on muulid, mis on praegu keh­vas olukorras. Samuti ei ole sealsed sadamad isepuhastuvad ja nende puhastamine on kalurite jaoks suur töö.

Huvitavamaid tsitaate fookusgruppidest:

"Kui need traalid jätkavad samamoodi, siis nad tõmba­vad Liivi lahe tühjaks... Elu­aeg on siin rannapüük olnud. Siin lahes on käinud püüdmas näiteks ka hiidlased, aga nüüd on räim kadunud jälle. Kaksiktraalidega käiase siin ja nüüd on räim kadunud. Praegu on selline tendents, et kalamehel jääb laud niivõrd kesiseks, et ta on sunnitud minema kusagile mujale. Aga kuhu kalamees läheb?" (Pärnumaa).

"Ütleme, et räim on rahul­dav, aga muu kala on küll vä­hemaks jäänud. Sügisene räim on praktiliselt kadunud. Kevadräim on, aga see on jääräim. Suurt räime ei ole" (Pär­numaa).

"Mitteametlikel andmetel püüavad röövpüüdjad jõge­dest 90 % kudekalast. Näiteks lõhe on selline omapärane ka­la, kes tuleb kudema ainult oma kodujõkke. See saamata jääv kala, mis marjana välja püütakse, see ongi see kahju, mida võib mõõta tonnides" (Lääne-Virumaa).

"Kalavarud on nii madala­le langenud, et praktiliselt on kõik lõpetamise ääre peal. Ja seda kõik ütlevad, et olete ise kõik välja püüdnud, aga vii­mase 10 aastaga on meie väljapüük langenud umbes 100 korda. Praegu saab õngemehe saake, 3 või 5 kilo. See on harrastaja tavaline päevapüük. Hüljeste arv on kasvanud, ka­lurite arv vähenenud. 20 aastat tagasi said hülged ja kalurid kuidagi omavahel hakkama. Nüüd on veel kormoranid. Ja siis veel kajakad ja haigrud, kes ka veel kala võtavad. Kalur ei ole küll kõike seda kala välja püüdnud" (Hiiumaa).

"Olen 72 aastane ja olen ko­gu elu kala püüdnud. Oma elus poleks seda uskunud, et asi sinna jõuab, kus ta praegu on. Omal ajal püüdsime räime 500 tonni, nüüd on hea, kui saad 500 kilo, see on suur saak. Kormoranid teevad seda, et järeletulevat põlve peaaegu enam ei olegi. Käina laht oli omal ajal säina kudeala. Nüüd on kormoranid kogu Käina lahe ära vallutanud. Seal on üks merikotka pesa ja sinna ei tohi enam üldse lähedalegi minna. Eelmine aasta loen­dati, seal 600 kormorani pe­sa. Ja neil tuleb igal aastal 4-5 poega. Ja need söövad noored säinad kõik ära. Öeldakse, et meil on ainult tsaariaegsed säinad alles jäänud. Ahven ja haug on juba oma teed läinud. Aga kiiska vist kormoran kõ­rist alla ei saa, see on nii kar­vane " (Hiiumaa).

"Kalamaimu keegi ei püüa juba 10 aastat, aga kala ikka ei ole. Ja seetõttu tehakse püüd­mises piiranguid, on limiidid, ajad mil võib püüda. Huvitav, vanasti püüdsime peenkala sadade tonnide kaupa ja kala oli, enam ei püüta ja kala ikka ei ole" (Peipsi).

[järgneb)

 

Mai 2024
Tagasi Edasi
Maainfo
  


3 logo kalanduse jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo