22.05.2009

Tuulehaug on vaese aja angerjas

---

Allikas: Meie Maa(Nädalalöpp), Veljo Kuivjõgi
22. mai 2009

Kui musta peaga kajakas siia jõuab, tuleb tuulehaug ka, teavad vanad kalamehed. Kui tuulehaugi massiliselt tuleb, kaob räim ära. Paar nädalat on tuulehaugi juba tulnud. Algul suuremad ja mida rohkem neid tuleb, seda väiksemaks jäävad.

Imelik kala see tuulehaug, tuleb ookeanist siia, kuid soomlased temast suurt midagi ei tea. Nime teavad - nokkahaugi on soome keeles -, kuid imestavad Kuressaare turul, mis imelik kala see pika nokaga küll on.

Pärnakatel on koha, mida siin jälle pole. Hiidlastel ja saarlastel on tuulehaug, Pärnu kandis on seda jälle vähe. Pärnu rannakalurid püüavad tublisti räime, siinkandis saavad kalamehed merehõbedat tunduvalt vähem. Nagu oleks meres piir vahele tõmmatud.

Kalamehed müüsid tuulehaugi esialgu 20 krooniga sadamast ja paadist, turul maksis see siis 32 krooni kilo. Tasapisi on hind alanenud, praegu saab kaluritelt 15-ga ja turult 25-ga. Kui massiliselt tuleb, võib ka odavamalt saada.

Juuni alguseks on tuulehaug läinud.

Käib siin kudemas ja kudeajal sööb agaralt räime kudemarja. "Tuulehaug on kiire ja agressiivne kala, tavaline haug teda pika noka pärast ei taha. Ta liigub parves, mõnikord lööb paksult mõrra täis. Praegu on just paras tuulehaugi aeg. Kui vesi soojemaks läheb, on see kala siit läinud. Läheb kaugemale ja sügavamale. Kui mina poiss olin, siis tuulehaugist eriti lugu ei peetud. Ikka räim oli see peamine kala, ka tursk. See oli sel ajal odav kala, seda soolati ja kuivatati, kartulite peal oli hea keeta. Tuulehaugi kartulite peal ei keedetud, praadi temast ei saanud, keegi teda eriti ei suitsutanud ka. Tuulehaugi söömise komme tuli hiljem," meenutas merekultuuri uuriv ja järgiv mereajaloolane Bruno Pao.

Nüüd ollakse tuulehaugist vaimustuses

See rohelise luuga kala on vaese mehe angerjas, võib ka öelda, et vaese aja angerjas. Nasva sadamas on palju rahvast hommikuti kalavastalisteks, enamasti kogu tuulehaugisaak müüakse kohe sadamas ära ja alati kõigile ei jätku. Räime on tänavu rohkem kui mullu, seda jagub ka külmhoonesse külmutamiseks.

Ometi juhtus selle nädala teisipäeval Nasva kalamehe Rein Kuusega huvitav lugu. Mees käis vitsmõrda merre panemas. "Päeval kella 12-st hakkasin mõrda panema, kella poole kolmeks oli mul mõrd sees ja läksin sopiankrut pingutama. Nägin mõnda kala vilkumas, jätsin ankrupingutamise pooleli ja vaatasin mõrra üle. 30 tuulehaugi oli selle aja sees mõrda läinud! Nii nobesti! Ma pole enne nii ruttu mõrrast kala saanud."

Tuulehaugi pärast Rein selle vitsmõrra merre panigi, kuigi ka muud kala võib sisse tulla. "Vitsmõrra juhttiivas on mul suure silmaga, siiakala jaoks, angerjas läheb sellest läbi, aga tuulehaug läbi ei lähe, see kardab. Kui näeb, et midagi on ees, hakkab seda mööda minema ja lähebki mõrda. Tal pole tähtis, et juhttiivas peab tihe olema, ta on üsna rumal kala."

Eelmise aasta augustis sai Rein Abruka alt pakshuul-kefaali. Mees on ka suure merisuti kinni püüdnud. On selline silmu moodi, kuid tunduvalt suurem, nagu angerjas. "Siis oli veel Vene aeg. Viisime selle kala kalakaitsesse, need mõõtsid ja panid lahusesse, ütlesid, et nii suurt merisutti pole nende raamatu järgi saadudki."

Tuulehaug napsas kalameest ninast

Arvi Talk ja Ülo Tammeväli püüavad koos kala. Räime saab kastmõrrast ka "põllega" paati tõsta, tuulehaugi ei saa. Neid tuleb käsitsi tõsta, enamasti ükshaaval. Kui on rohkem ja pisemad kalad, ka mitu tükki korraga.

"Meil on ikka kindad käes, tuulehaug on üsna teravate hammastega, teeb haiget. Mu paarimehele Ülole hüppas tuulehaug möödunud aastal ninasse kinni, nina oli mehel tükk aega verine. Juhtus nii, et kala lõi veest välja ja nokaga täpselt Ülo ninasse kinni. Ega see tuulehaugi püük ohtlik ole, lihtsalt juhus oli selline," rääkis Arvi.

Tonni tuulehaugi kastmõrrast väljavõtmine pidi kahel mehel võtma tund aega. Parematel aegadel said mehed 6-7 tonni tuulehaugi päevas, nüüd ulatuvad rekordsaagid paari-kolme tonnini.