10.06.2009

Põllumajandusminister kohtus maakonna kalurite ja põllumeestega

---

Allikas: Kalurileht, Vilma Rauniste

10. juuni 2009

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus Kuressaare ametikoolis Saaremaa rannakaluritega ja pärastlõunal Sakla seltsimajas põllumajandustootjatega. Ministrit toetasid tema visiidil nõunik Külliki Kübarsepp ja kalamajandusosakonna juhataja Madis Reinup. Kaluritele jagas soovitusi ka PRIA kalandustoetuste büroo juhataja Piret Ilves, tema teema oli meetmest 1.4 raha taotlemise võimalused kalalaevade nüüdisajastamiseks.

Mõlemal kohtumisel oli osavõtt arvukas ja mahukas oli ka vastamiseks esitatud küsimuste arv. Et meie kalurite ja põllumeeste hetke valupunktidest aimu saada ning nende lahendusteedest samuti, on mõttekas need lugejateni tuua küsimuse-vastuse kujul. Kahjuks kõiki probleeme leheveergudel käsitleda ei saa.

Rannakaluritele teeb enim peavalu hüljeste ja kormoranide tekitatud kahju

Küsimused, mille lahendamisest on kalurid väga huvitatud.

Kas oleks võimalik lahendada inves teeringutoetuste ettemaksu küsimus?

Ei ole kindel, kas sellistel tingimustel ettemaks meile üldse sobib. Sest see on täiendav kulu, ega seda niisama saa. Euroopa Liidus mõned üksikud riigid kasutavad ettemaksu, sealhulgas ka Läti. Meie senine kurss on olnud maksta korraga.

2009-2010 projektitaotluste võimatu sed - kas on kärbete oht?

Kalandussektor on põllumajandusministeeriumile niisugune prio riteet, et selles ei ole seni kär peid tehtud ega kavatseta ka kärpida. 1,6 miljardit ei ole ka nii suur raha, et sealt midagi ära võtta annaks, võrreldes eelarvemahuga.

Kas pärast 2013. saab loota Euroopa Kalandusfondi (EKF) toetustele?

Lõplikku vastust sellele küsimusele ei ole. Uus eelarveperiood algab pärast 2013. aastat ja arutelud seisavad ees. Suure tõenäosusega ka järgmisel perioodil on olemas kalandusfond või mõni teine fond samal otstarbel. On ka eriarvamusi, et seda fondi iseseisvana ei ole tarvis. Aga ühel või teisel kujul kalandussektori toetused, nii püügi kui vesiviljeluse omad, on olemas ka järgmisel perioodil.

Mis seisus on sadamaseaduse eelnõu?

Sadamaseaduse eelnõu menetlemine praegu riigikogus käib, küll aeglasemalt, kui see võiks olla. Millal see vastu võetakse, ei oska öelda. Valitsus on oma töö teinud, kõik oleneb riigikogust. Loodame siiski, et enne jaanipäeva see ära otsustatakse.

Hüljes ja kormoran on probleem.

See on üleüldine probleem. Kormoranide teema on korduvalt tõstatatud ka Euroopa põllumajandusministrite nõukogus. Ei tea öelda, millal jõutakse ühiste, üleeuroopaliste lahendusteni. Iga riik ise on püüdnud neid probleeme lahendada. Aga Eestis on see teema rohkem keskkonnaministeeriumi pädevuses, niipalju siiski, et hüljestekindlad püügivahendid on toetatavad meie abi meetmete 1.4 raames. Aga arvukuse piiramine on keskkonnaministeeriumi pädevuses. Teadlased on küll avaldanud arvamust, et hüljeste ja kormoranide arvu tuleks samamoodi piirata kui metsloomade arvu. See on ju sama normaalne protsess vees, mis metsloomade tasakaalu säilitamine metsas.

Lautrikohad on riigimaal, projekti kirjutada ei saa. Mida teha?

Põhimõtteliselt on võimalik nii munitsipaliseerida kui erastada. Valitsus on siin paindlik ja seisukohal, et munitsipali-seeritakse nii ettevõtluse kui kohaliku piirkonna arenguks vajalikke maid. Mis puutub riigimaade erastamisse, siis sellega keskkonnaministeerium tegeleb.

Kas ministeerium saab initsiatiivi näidata hülgeprobleemi tagasiside lahendamisel? Sest keskkonnaministeerium näeb hülges ainult looma ja tema jaoks võib probleem olla lahendatud, aga hüljes mõjutab kohalikku kalavaru, mis on ju põllumajandusministeeriumi küsimus. Probleem on selles, et ei ole fakte, mida hülged tegelikult teevad. Tuleks teha vastavaid uuringuid, et oleksid olemas kindlad ja arvestatavad faktid.

See on jälle kahe ministeeriumi asi ja tuleb teha mõistlikku koostööd. Esimene asi on kasutada maksimaalselt hülgekindlaid püügivahendeid. Uuringute osas peame läbi rääkima. Võtame selle teemaks, mida keskkonnaministeeriumiga koos arutada. Hüljeste puhul peame arvestama veel ühe asjaga - meil on olemas ka roheline maailmavaade. Teiste huvigruppidega tuleb samuti arvestada.

Majandusministeeriumi algatusel käib praegu Eesti me-renduspoliitika koostamine, kas ja kuidas on põllumajandusministeerium asjaga haakunud?

Valitsus ei ole seda teemat veel arutanud.

Rahulolematust tekitab 300 krooni limiidi kehtestamine värske kala otsemüügil. See on kõike muud kui inimeste rahuldamine värske kalaga. Mõistlik kogus on ikkagi kilodes, mitte kroonides. Ühe-kahe angerjaga saab ka selle mõistliku koguse piiri kätte.

Eks me peame siis tegelema ka selle mõistliku kogusega. Kuid milline see ikkagi on?

Ministeeriumi kalamajanduse osakonna juhataja Reinup selgitas: Probleem on selles, et see kala ei lähe esmakokkuos-tu, vaid otse tarbijale. Kui varem oli sätestatud, et kalur võib müüa mõistlikus koguses otse tarbijale, siis keskkonnainspektsioon tegi selle mõistliku koguse numbriks ehk piiranguks kehtestati 300 kilo. See on kalamüügi järelevalve küsimus ja inspektoril oluline teada.

Lisaks arutleti veel mitmete küsimuste ja probleemide üle, sealhulgas sooviti elektroonilise aruandluse kasutuselevõttu.