17.06.2009

Peipsi kalamehed panid seljad kokku

---

Allikas: Eesti Päevaleht, Signe Kalberg
17. juuni 2009

Peipsi kalanduspiirkonna 2009-2013 aasta kohta koostatud strateegia elluviimiseks on võimalik kasutada ligikaudu 65 miljoni krooni ulatuses Euroopa Kalandusfondi toetusraha.

Eesti kaheksas kalanduspiirkonnas on moodustatud tegevusgrupid. Need vabatahtlikud ühendused on mittetulundusühingud, kelle üldis­teks eesmärkideks on kalanduspiir­konna säästev areng, kalanduspiir­konna strateegia väljatöötamine ning strateegia eesmärkide saavu­tamisele kaasaaitamine. Üks Eesti loodud kaheksast tegevusgrupist on Peipsi kalanduspiirkonna arendajate kogu (PK AK), kuhu kuuluvad piir­konna 79 kalandusettevõtjat, neli ettevõtjat väljastpoolt kalandussektorit, 11 mittetulundusühingut ja 13 kohalikku omavalitsust.

Kalasadamaid tuleb juurde

Kogu tegevjuht Andri Plato ütles, et strateegiasse koondatakse kalan­dus organisatsioonide ja omavalitsuste eelnevalt teostatud arenguka­vade eesmärgid, kalandusettevõtjate visioonid paremaks kalanduse, kala ja kalatoodete turustamiseks ning kalandusturismi organiseerimiseks ja arendamiseks. See on doku­ment, mis koondab meie mõtted ja mida me üheselt mõistame," sõnas ta.

Plato selgitas, et enne strateegia kinnitamist ei ole võimalik pro­jekte vastu võtta. „Meie strateegia kinnitatakse eeldatavasti põlluma­jandusministeeriumis juulis. Siis on võimalik septembris avada projektivoorud. Edaspidi avatakse projektivoore kolm korda aastas, mahuga ligi 15 miljonit krooni aastas," ütles ta.

Visioonis näevad PKAK liik­med Peipsit kui omapärase ja huvi­tava kultuuriga säästvalt arenevat kalanduspiirkonda, kus kohalikul elanikul on hea elada ja töötada. Tulevikus on Peipsi kalanduspiir­konnas säästva kalanduse põhimõ­tete rakendamiseks välja arendatud nõuetekohased kalasadamad koos juurdekuuluva infrastruktuuriga. Peipsi kalanduspiirkonna ettevõt­jad väärindavad kala võimalikult suures koguses ja teevad turustami­seks ühist müügitööd. Piirkonnas tegelevad heal tasemel teenindusega kalandusturismi ettevõtjad, kes pakuvad uusi tootepakette. Piir­konna turismi arenguks tehakse ühisprojekte, mis hõlmavad kogu Peipsit. „Näeme, et piirkonnal on tugev identiteet tuntud brändide -järv, kala, sibul, kaunid maastikud jm - näol, mida osatakse aktiivselt kasutada ja kasu saada," märkis Plato.

Kala on vaid hiireklõpsu kaugusel

Kui kõik kavandatu ellu suudetakse viia, käivitub Peipsi kalanduspiir­konnas kala ja kalatoodete interneti portaal. Esimeses faasis saab inter-neti vahendusel jälgida, millistes põhiliselt sadamates asuvates otse-turustamise punktides Peipsi, Voo­remaa väikejärvede ja Suure Emajõe ääres on kala ja kalatooteid ning kui suurtes kogustes. Teises faasis aren­datakse välja süsteem, mis võimal­daks kala osta internetist ja toime­tada see kliendile kätte.

Kavas on luua ka kala otseturustamispunktid. Olemasolevatele - Räpina turule, Kolkja ja Raja tänavaturule - lisaks rajatakse ligi­kaudu kümme otseturustamise punkti arendatavate sadamate toel.

Vajalik oleks luua kalasadamate kett. Peipsil on praegu kaks kõi­gile nõuetele vastavat kalasadamat. Neile lisaks võiks olla veel kuni kümme kalasadamat. Kõik kalasadamad peaksid arenema edasi mul­tifunktsionaalseteks sadamateks. Arendatakse ka kalandusturismi ettevõtete teenuseid, luuakse ettevõtete koostöövõrgustik ja koos­tatakse vastavalt sihtrühmadele teenuste paketid. Peipsi kalandus-piirkond vajab ka talle omast suveniiride paketti.

 

Kalanduspiirkonnad

Eesti kalanduspiirkonnad on määratletud järgmiselt:...

(ära on toodud Eesti jaotus 8 kalanduspiirkonnaks)

Euroopa Kalandusfond

• Kui aastatel 2004-2006 kasu­tas Eesti kalanduse arendusrahastu vahendeid, siis aastatel 2007-2013 on võimalik kasutada kalandussektori arendamiseks Euroopa Kalan­dusfondi (EKF) vahendeid.
• Euroopa Kalandusfondi meet­med jagunevad viieks priori­teetseks suunaks: kalalaevastiku kohandamine; vesiviljelus, sisevete kalandus, töötlemine ja turusta­mine; üldise huvi projektid; kalanduspiirkondade jätkusuutlik areng ning tehniline abi.
• Programmi perioodil 2007-2013 on kalandussektori arengu toetamiseks võimalik kasutada koos Eesti-poolse kaasfinantseeri­misega 1,76 miljardit krooni.
• Toetusmeetmete rakendamise aluseks on koostöös kalandussek­tori, teadlaste ja riigiasutustega koostatud „Eesti kalanduse stratee­gia 2007-2013" ja Euroopa Kalan­dusfondi rakenduskava aastateks 2007-2013.
• Peamiseks eesmärgiks on kala­varude jätkusuutliku majandamise tagamine, keskkonnasõbraliku­mate seadmete ja tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamine kalandus-ja vesiviljelussektoris.
• Sarnaselt Kalanduse Arendusrahastule makstakse toetust laevaomanikele, kes lõpetavad püügitegevuse. Selle meetme rakendamisel on oldud küllaltki edukad, võib prognoosida, et 2010 aastaks on eesti kalalaevastiku suurus vii­dud vastavusse kasutada olevate kalavarudega. Ühekordset toetust makstakse ka meetme rakendamise tõttu töö kaotanud laevakaluritele.
• Nii traalpüügi, rannapüügi kui ka sisevete kalalaevade moderniseerimise meetrite raames on võimaik taotleda toetust kalalae­vade moderniseerimiseks. Samuti toetatakse selektiivsemate püügivahendite kasutusele võttu, ning hülgekindlate püüniste soetamist.
• Üheks prioriteediks on vesiviljeluse arendamine ning eelkõige toodangumahu suurendamine võttes kasutusele uusi keskkonna­sõbralikke tehnoloogiaid. Vesi-viljeluse toodangumahu suuren­damine aitab rahuldada kasvavat turunõudlust kalandussaaduste osas. See on eriti oluline ka see­tõttu, et looduslikud kalavarud vähenevad kogu maailmas.
• Suurendamaks eesti kalatöötlemisettevõtete konkurentsivõimet on investeeringutoetus kalatöötlemisse suunatud eelkõige kaasaeg­sete ja innovatiivsete tehnoloogiate kasutuselevõtmise soodustamisele.
• Ühishuvi meetmete raames toetatakse kogu sektorile oluliste projektide elluviimist. Väga oluli­seks on looduslike kalavarude taas­tootmise võimele kaasaaitamine, eelkõige kudealade taastamise abil. Meetme raames toetatakse ka sek­torile oluliste rakendusuuringute läbiviimist. Uuringud keskendu­vad peamiselt uute tehnoloogiate välja töötamisele, püügivahendite ja püügitehnikate selektiivsuse suurendamisele ja elukestva õppe edendamisele.
• Kalandussektori konkurentsi­võime suurendamisel on oluline osa ka ühistegevuse arendamisel. EKFi vahenditest toetatakse toot-jaorganisatsioonide ühiseid inves­teeringuid.
• Uue meetmena on rakendu­nud rannapiirkondade arendamise meede. Selle meetme rakendamisel on põhiline roll kohalikul algatu­sel. Praeguseks on kaheksas ran-napiirkonnas moodustatud tege­vusgrupid ning esimestes on val­minud ka kohalikud strateegiad, mis keskenduvad konkreetsete piirkondade probleemide lahenda­misele. Meetme raames toetatakse investeeringuid nii kohaliku inf­rastruktuuri arendamiseks kui ka ettevõtluse mitmekesistamiseks.
• Praeguseks on toimunud taot-lusvoorud meetmete 1.1 „Riigiabi kalapüügi alaliseks lõpetamiseks", 1.3 „Kalalaeva pardal tehtavad investeeringud ja selektiivsus", 2.1 „Vesiviljeluse investeerin­gutoetus", 2.3 «Investeeringud töötlemisse ja turustamisse", 3.1 «Ühisinvesteeringud", 3.4 „Uute turgude arendamine ja reklaami­kampaaniad", 4.1 „Kalanduspiir-kondade säästev areng" raames. Mitmete meetmete rakenda­mine on planeeritud vee käesoleva aastal.
• Täpsem info Euroopa Kalan­dusfondi Eesti rakenduskava 2007-2013 kohta on kättesaadav põllu­majandusministeeriumi kodulehel aadressil www.agri.ee/ekf.

Allikas: Juhani Papp kalamajandusosakonna kalanduse arengu büroo juhataja asendaja; www.agri.ee/ekf