17.06.2009

Ostja meelitamisel jääb räim alla põhjamaisele forellile

---

Allikas: Eesti Päevaleht (Elu Maal), Signe Kalberg

17. juuni 2009

Kaupmehe meelest tõstab värske kala hinna kõrgele väga paljude vahendajate kasutamine enne kala poeletile jõudmist.

Kalatoodete müük Rimides tegi suure hüppe kaks aastat tagasi. Oma osa sellel oli suurema mahuga, täna­päevani üks-kaks korda kuus toi­muvad kalapäevadel, mille raames ei pakuta mitte ainult lõhet ja forelli, vaid ka teisi värskeid kalu ülisoodsa hinnaga. Eelmisel aastal jäi värske kala müük pisut alla 2007. aasta müügile, aga see oli ilmselt seotud üldise tarbi­mise vähenemisega. Kaupmehed kin­nitavad, et kala populaarsemaks muu­tumisel oli oma osa ka Eesti kalaliidu korraldataval reklaamikampaanial „Kala teeb head".

Tarbija eelistab värsket kala

Rimi Eesti Food AS-i turundus-ja kommunikatsioonijuht Evelin Mägioja kinnitas, et kala on Rimi jaoks tähtis tooterühm. „Kliendid on väga rahul Rimi kalavalikuga ja see on üks Rimi tugevus. Värsket kala müüme poole ulatuses kogu kala müügist. Töödeldud kala moodustab pisut rohkem kui kolmandiku ja kala­konservid rohkem kui kümnendiku kala müügist," ütles ta.

Kõige rohkem müüakse Rimis forelli ja lõhet ning nii on see olnud juba mitu aastat. Viimasel ajal on Rimi kalapäevade sooduspakkumis-tesse kaasanud räimerümpa, kilu­sid, ent eestlaste esimene eelistus on ikkagi forell või lõhe. Mägioja sõnul jääb teiste kalade puhul tihti soo­duspakkumise korraldamine vaja­minevate koguste puudumise tõttu toimumata. Kala võtmisel tavamüüki on kõige väiksem kogus 100 kilo nädalas.

Eestis toodetud värske ja jahu­tatud kala moodustab kolmandiku kalamüügist ja see on viimastel aas­tatel püsinud enam-vähem ühtlasel tasemel. „Iga tarbija otsustada jääb, mida ta ühest või teisest tootest arvab. Näiteks Eestis kasvatatud forelli puhul on levinud arvamus, et sel on mudamaitse. Rimis müügil olnud forellide kohta mina seda väidet ei kinnitaks. Mitmel korral oleme kom­bineerinud ja teinud kalapäevade raames pakkumise nii Eesti kui ka Norra forellile ja tarbija kipub ikkagi viimati nimetatut eelistama. Värske kala müügist suurema osa moodus­tabki Norrast ostetavad forell ja lõhe, mille tõttu Eestis kasvatatud kaladele jääbki kolmandiku suurune osakaal kogu müügist. Kindlasti on võimalik teha riiklikul tasemel lisakampaaniaid näiteks räimele, et inimesi meelitada seda rohkem sööma," sõnas Mägioja.

Rimi on Mägioja ütlust mööda väga huvitatud kohaliku kala müü­misest, olles isegi valmis tegema eraldi kokkuleppeid kalamüüjatega kohapealse kauplusega eraldi, kui ei ole võimalik tagada üle Eesti nõutud koguseid. Eesti värske kala sortimendi hulka kuuluvad Rimis forell ja beebiforell, karpkala, räim, angerjas, koha, latikas, ahven, tuur ja haug. Loomuli­kult sõltub nende saadavus kalasaagist ja hooajast. Lisaks eelnimetatud Eestis kasvatatud kalale müüakse Rimis ka palju eksootilisi kalu ja mereande.

Ostja meelest on just valge lihaga kala hind poes liiga kõrge ja ka kalapüüdja-kasvataja imestab, miks hind tarneahelas mitmekordistub. „Кunа tegu on kiiresti rikneva toiduainega, siis on sobivate tingimuste loomine seotud suurte kulutustega - kallineb kogu tarneahel. Ei saa võrrelda kala­mehe poolt sadamas käitlejalt küsi­tud hinda sellega, mida näeme hil­jem kaupluses," põhjendas Mägioja. Kala kauplusesse jõudmiseks on vaja tagada kontrollitud, jahutatud tem­peratuuridega tarneahel. Siin tekivad lisakulutused, mis lõpuks väljenduvadki kala hinnas kaupluse letil. Riik saab kaupmehe meelest omalt poolt kaasa aidata selle tarneahela paremal toimimisel ja vajaminevate inves­teeringute toetamises. Näiteks kok­kuostu korraldavatesse ja nõuetele vastavate jahutussüsteemidega kesk­ladudesse investeerimisel, kus oleksid kommunikatsioonivõimalused kala olemasolu kohta. Praegu on Mägioja arvates peamiseks probleemiks enne kala poeletile jõudmist väga paljude vahendajate kasutamine.

„Еигоора Kalandusfondi toe­tusel tänavu aprillis Pärnus toi­munud kalakonverentsilt jäi kõrva probleem: ei teata, kus ja kellel on kala. Rimil kui kala lõpptarbijale müüjal on olemas kampaaniaplaan, millal kavatseme kala pakkumist korraldada ja selleks ajaks ka pak­kumisi küsime," sõnas Mägioja.

Ostja eelistab Stockmannis Norra forelli ja lõhet

• 35 protsenti värske kala müügist moodustab eestimaise värske kala osakaal.
• Norras kasvatatud lõhe ja forell ning nendest tehtud filee on müügil iga päev.
• Räimerümp on müügil esmaspäevast laupäevani, pai­tuse-ja tursafilee kolmapäevast laupäevani või kuni seda jätkub. Muu kala müüakse ettetellimi­sel.
• Kohalikust kalast müüakse roogitud koha, ahvenat, haugi, latikat, turska, tuulehaugi ja beebiforelli, samuti ahvena, haugi ja latikafileed igapäevaselt või kuni kaupa jätkub.
• Stockmanni toiduosakonna müügigrupijuht Mairika Juhandi ütles, et ostjad eelista­vad Norra forelli ja lõhet, kuna sel on taskukohane hind, müügil aasta ringi ja värske.
• „Kindlasti ostetakse ja tun­takse huvi kohaliku valge kala vastu, kuid tänu kõikuvale kõr­gele hinnale ja raskendatud kät­tesaadavusele ei tarbita seda iga päev," märkis Juhandi.
• Juhandi meelest suurendaks ostmist eelkõige taskukohaseni hind, stabiilne kvaliteet, aasta­ringne kättesaadavus.
• Kõige suurem kitsaskoht seisneb kodumaise värske kala müümisel Juhandi sõnul selles, et kohalik kala jõuab kaupmehe kätte vaid üks kord nädalas.
• „Eesti forelli ei saa müüa tema mitte kõige parema maitse pärast. Väikesel kalal ehk beebi-forellil nii tugevat kõrvalmaitset pole," ütles ta.