02.07.2009

Mõtteid Eesti merendsest

---

Allikas: Meremees

02. juuli 2009

Üldised probleemid

Avalikkusel puudub ülevaade merenduse olulisusest Eestile kui riigile.

Tervikpilt meremajandusest ning ühistest huvidest puudub kahjuks ka meremajanduses osalejatel endil.

Puudub meremajanduse käsitlus eraldi majandusharuna (miskipärast on olemas põllumajandus?).

Riigikorralduslikud probleemid (tulenevad tegelikkuses üldistest probleemidest)

Riigikogu tasemel süstemaatiliselt ning süsteemselt merendusega seonduvat ei käsitleta (ka pädevus on alla kriitilise piiri!).

Valitsuse tasemel puudub merenduse eest tervikuna vastutav institutsioon. Kohustused ja vastutus merendusküsimustes on hajutatud vähemalt kaheksa ministeeriumi haldusala vahel, kuid puudub ühtne, nö koordineeriv keskus.

Alalise esindatuse puudumine Rahvusvahelises Merendusorganisatsioonis (IMOs). Riigiametnike eesmärgina, süsteemitu ja kulukas välislähetuste korraldus.

Puuduvad riiklikke ja merendusklastri osiseid (sektoreid) integreeritult käsitlevad riiklikud suunised merenduse edendamiseks ehk nn integreeritud merenduspoliitika.

Mitmete ministeeriumide ametnikkond (nt justiits-, sise-, ja sotsiaalministeerium), mis vastutab merenduse üksikküsimuste eest, ei oma praktiliselt mitte mingeid spetsiifilisi ja hädavajalikke merendusvaldkonna teadmisi. Tulemusena ei suudeta teha seda, mida vaja. Toimub ajaja ressursi mõttetu kulutamine. Vastavasisulised koolituskavad puuduvad.

Veeteede Ametil on pelgalt järelevalvefunktsioon. Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) lennundus- ja merendustalitus, arvestades kohustuste ja vastutuse ulatust, on ebapiisavalt komplekteeritud,

Statistikaametil puudub merendusvaldkonna andmestiku käsitlus ja seega ka alus ülevaatliku andmestiku kogumiseks, teisisõnu - kogu riiklik ülevaade meremajandusest on rohkem kui puudulik.

Lahendamata küsimused

Puudulik õiguslik regulatsioon (nt Eesti rannikumere jaoks puudub territoriaalmere seadus, mandrilava seadus, merekeskkonna kaitse ja säilitamise seadus).

Ratifitseerimata ehk siseriiklikult on rakendusaktidega jõustamata terve hulk rahvusvahelisi õigusakte (sh STCW, MARPOL, mitmed riigi valitsuse ratifitseeritud konventsioonid on seni tõlkimata ja avaldamata, st Eestis jõustamata) .

Eesti laevandus on jäetud riigi toeta ja sellest tulenevalt naaberriikidega (Läti, Soome, Rootsi, Leedu) võrrelmerendusest

des halvemates konkurentsitingimustes. Eesti lipp on maailmameredelt kadunud (Eesti lippu kandev kaubalaevastik praktiliselt puudub). Laevaregistrite seadus vajab muutmist ettevõttesõbralikumaks.

Puudub sadamate arendamise tervikvisioon ja ASi Tallinna Sadam juhtimine sõltub liiga suurel määral päevapoliitikast (juhatuse esimehe pidev vahetamine, kusjuures valdkonda mittetundvate ja erihariduseta isikutega).

Väikesadamate problemaatika (lagunevad ja vajuvad merre, riigil puudub ülevaade toimuvast),

Jäämurdmisproblemaatika (puudulik riiklik jäämurdmisvõimekus).

Puudub ülevaade territoriaalmere alal toimuvast, suured alad on uurimata ning mõõdistamata.

Puuduvad mitmed vajalikud bilateraalsed riikidevahelised merendusvaldkonna kokkulepped.

Puuduvad mitmed standardid, sh väikelaevade ehitamise standardid, ja nende rakendamise süsteem (laevaehitajad on sunnitud kasutama Soome standardeid ja institutsioone).

Sadamateenused on puudulikud (meremeeste teenindamine kehv, praktiliselt puudub toimiv meremisjonite süsteem, heitvete kogumisega on probleeme jm).

Mereharidus ja -teadus on alarahastatud, puudub nii tänapäevane õpikeskkond kui ka materiaaltehniline baas, sh õppelaev ja tõsiseltvõetav uurimislaev. Spetsiifiliste valdkondade õppejõudude keskmine vanus on kriitiline (professoritel 69,6 aastat) ja järelkasv puudub. Merendusvaldkonna rahvusvaheline õppe- ja teadustöö kogemus on puudulik. Noorte huvi meremehe kutse omandamise vastu on kriitiliselt kahanenud.

Puudulik on võimekus merereostuse tõrjumisel. Puuduvad ametkondadevahelised (siseministeerium ja MKM) konkreetsed kokkulepped olemasoleva ressursi (EVA-316) operatiivseks kasutamiseks kriisiolukordades.

Meremeeste elu- ja töötingimuste järelevalve ja regulatsioon on puudulik, ILO vastavasisulise raamkonventsiooni ratifitseerimine toppab.

Puudub nüüdisaegne meremeeste register.

Puudub nüüdse meremajanduse (ka riiklikke) vajadusi arvestav uurimisinstituut, olemasolevad uurimisasutused (TTÜ Meresüsteemide Instituut, TÜ Mereinstituut) on liigselt keskendunud fundamentaal- ja loodusteadustele.

Eesti Vabariik ei ole valmis osutama diplomaatilist kaitset Eesti laevaomanikele ja laevaperedele välismaal (vt ÜRO mereõiguse konventsioon art 292 ja art 211 lg 6), sest puuduvad vastavad õigusaktid, nende väljatöötamist pole kellelegi ülesandeks tehtud.

Eesti Meremeeste Liidu vanem Heino Tohver Märkus: Esitatud on autori isiklikud seisukohad ja need ei pruugi ühtida valitsuse seisukohtadega.

 

Toimetus palus 16 institutsiooni kommenteerida H. Tohvri kirjapandut. Saabus 7 kommentaari ja 2 äraütlemist. Rahuldav tulemus.

PKL: Kurdame juba pikka aega, et merendus ei ole piisavalt autoriteetne ala Eestis. Arvan, et siin peaks oma sõnumit selgemalt struktureerima ja ilmestama faktide või arvutustega. Ise olen enda jaoks jaotanud teema järgmistesse plokkidesse.

Sadamad, transiit, veeteed , talvine navigatsioon, ühendusteed sadamateni moodustavad ploki, mille ühine nimetaja võiks olla meile looja poolt antud geograafiline asupaik ja selle tark kasutamine. Kui me ainult halame, et meil on halb naaber ja ei näe oma suurepärast asukohta Läänemere keskel, siis oleme ikka parajalt lollid. See asukoht hakkab tööle vaid kompleksis eelnimetatud plokiga. Seda peaks nüüd ilmestama numbrid, mis näitavad kompleksi mõju SKPsse, Eesti maksutuludesse, tööhõivesse, keskkonnale.

Territoriaalmere ja kalanduse suhtes ei oska sõna võtta.

Laevad. Eks ta uhke ole, kui Eesti lipu all on rohkem laevu, kuid tänapäeva maailmas on globaliseerumise tulemusena nii, et omanik on ühest riigist, manager teisest,operaator kolmandast ja meeskond neljandast või viiendast jne. Eesti lipu suhtes peaks samamoodi asja ilmestama konkreetsete numbritega: kui palju toob Eestisse raha näiteks Eesti lipu all oleva laeva 1 GT, Eesti lipu all sõitev meremees, Eesti lipu all sõitvat laeva haldav manager, kindlustus, pank, klass, juristid, ametnikud jne. Ja kui palju loob see juurde uusi töökohti (meremehed, VTA ametnikud, laeva haldusega seotud inimesed jne).

Mereharidus. Kõik ülaltoodu ei saa Eestis positiivses mõttes toimida ja areneda, kui pole mereharidust. Toomas Kõmmus, AS PKL

 

Justiitsministeerium:

Merenduse temaatika ei kuulu otseselt justiitsministeeriumi (JM) valdkonda ning JM tegeleb sellega eelkõige eelnõude kooskõlastusringi raames.

H. Tohvril on õigus, et merenduse eest ei ole vastutav üks ministeerium. See ei ole meie hinnangul ka mõeldav - merendus hõlmab endas nii palju erinevaid tahke, et paratamatult peavad nende erinevate küsimustega tegelema vastava valdkonna asjatundjad erinevates ministeeriumides. Ka viidatud põllumajanduse valdkonna puhul on näiteks nii, et kuigi meil eksisteerib põllumajandusministeerium, siis juhul, kui põllumajanduses tulevad mängu keskkonnakaitse nõuded, on pädevaks ministeeriumiks ikka keskkonnaministeerium.

Juhul, kui merendust tundvatel inimestel on ettepanekuid valdkonna paremaks reguleerimiseks, soovitame pöörduda asjaomase ministeeriumi poole konkreetsete ettepanekutega. Kui ettepaneku tegija ise ei oska hinnata, kelle poole oleks kõige õigem pöörduda, siis iga pöördumise saanud asutus on kohustatud edastama ettepaneku sellele asutusele, kelle pädevusse see kuulub.

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talitusejuhataja Ulrika Eesmaa

 

Eesti Väikesadamate Liit : Põhimõtteliselt ühineb Eesti Väikesadamate Liit (EVSL) enamiku Heino Tohvri seisukohtadega. Meil on järgmine arvamus.

1. Leiame, et viimastel aastatel on MKM hakanud merendusküsimuste-ga aktiivsemalt tegelema. Näiteks uus Sadamaseadus, mille koostamisel kaasati meie, see tähendab EVSLi kaudu ka kalurid, rannarahvas ja kohalikud omavalitsused.

Järgmine hea samm on, et MKMi juhtimisel tegutseb Peeter Tiksi juhitav merenduskomisjon, mille tegevusse kaasati kohalikud elanikud ja ettevõtted, asjast huvitunud omavalitsused ja siseveekogude äärsed elanikud, omavalitsused ja sadamaomanikud.

2. Samuti on sadamaomanikel võimalus taotleda raha erinevatest fondidest. Ka siin on MKM üles näidanud head tahet ja on ise eraldanud 30 miljonit krooni väikesadamate arendamiseks. Loodame, et mõne aasta pärast on meie sadamate olukord parem.

Arvame, et Heino Tohvri kirjutis on vajalik ja selles toodud probleemid vajavad avalikku tähelepanu. Kuna Nõukogude korra ajal oli seoses piiritsooniga meri kohalikele elanikele suletud, on meri ja merelkäimine paljudele veel võõras ja arusaamatu nähtus. Kahjuks on praegu veel inimesi ja ametnikke, kelle arvates peaks mereäär olema suur looduskaitseala.

Jaak Reinmets, MTÜ Eesti Väikesadamate Liit

 

Statistikaamet:

Statistikaamet käsitleb merendust transpordi, laiemalt ka ettevõtluse ja majanduse osana. Seega valdkonna kohta on statistika täiesti olemas. Merendusstatistika nagu muugi statistika on kõigile kättesaadav statistikaameti veebilehel www.stat.ee statistika andmebaasis. Analüütilisi ülevaateid meretranspordist on statistikaamet avaldanud Eesti statistika aastaraamatus. Juunis 2009 ilmuvas Eesti statistika kvartalikirjas ilmub artikkel „Eesti transport aastal 2008", kus antakse ülevaade ka merendusest. Statistikaamet avaldabki eelkõige valdkondade ülevaatlikke analüüse. Merenduse olukorrast tervikpildi saamiseks vajalike süvaanalüüside koostamiseks pakub statistikaamet asjatundjatele hulga arvandmeid. Lisaks veebilehel avaldatule saab detailsemat statistikat tellida tellimustööna.

Statistikaamet teeb statistikat lähtuvalt Eesti ja Euroopa Liidu tarbijate vajadustest. Igal aastal esitavad tarbijad oma ettepanekud, mille alusel koostatakse riiklik statistikaprogramm. Riiklik statistika on üldistatud andmestik, mis on vajalik mitte ühe ametkonna tööks, vaid riigile tervikuna. Selle, mis andmeid kogutakse, kinnitab Eesti Vabariigi Valitsus.

Statistikaameti juhtivstatistik Piret Pukk

EMA:

Heino Tohvri artikli „Mõtteid Eesti merendusest" mereharidust puudutav kriitika nõuab kindlasti pikemat kommentaari (vastulauset), mida allakirjutanu on nõus tegema ajakirja järgmises numbris.

Küll tahaks kohe ümber lükata väite, et noorte huvi meremehe elukutse omandamise vastu on kriitiliselt kahanenud, sest arvud räägivad muud. 2008./2009. õa vastuvõtul oli konkurss Eesti Mereakadeemia (EMA) kõikidel õppeliinidel: tüürimehe eriala 60 riigieelarvelisele (RE) kohale laekus 193 avaldust, vastu võeti 68, laeva -jõuseadmete eriala 36 RE kohale 108 avaldust, vastu võeti 34, külmutusseadmete eriala 18 RE kohale 74, vastu võeti 24. Konkurss oli ka kõikidel merendusteaduskonna õppeliinidel, nt sadamamajanduse ja meretranspordi juhtimise eriala 26 RE kohale esitati 317 avaldust, vastu võeti 42, sh 16 riigieelarvevälisele õppekohale. Lisaks sellele, ilmselt seotud tööpuuduse kasvuga, on märgata EMA täiendus-ja ümberõppe osakonna ja Pärnu Merenduskeskuse andmetel kunagi meresõidust loobunud endiste meremeeste huvi kasvu täienduskursuste vastu, sihiga taastada meresõidudiplom. Seega ei saa kuidagi väita huvi vähenemist meremehe elukutse vastu.

EMA õppeprorektor Jüri Kask

MKM:

Majandus-ja Kommunikatsioonimi-nisteerium on kursis probleemide tõstataja vaatenurgaga Eesti merendusele. Leiame, et olukord meie merendussektoris ei ole nii katastroofiline kui välja näidata tahetakse. MKM töötab iga päev selle nimel, et merendusvaldkond Eestis areneks ja oleks jätku-suutlik analoogselt teiste majandusharudega.

MKMi lennundus- ja merendusosakonna nõunik Martin Rakov

 

Siseministeerium:

H. Tohvri väiteid ja vastused neile: (Väiteteksti me ei korda. Lugeja, järgi vastavaid rasvaseid lõigi/algusi H. Tohvri artiklis kõrvalleheküljel. - Toim). Mitmete ministeeriumide...

Kõik merepiiril töötavad piirivalvurid omavad kutsekvalifikatsiooni oma ülesannete täitmiseks merepiiri valvel ning päästetöödel.

Puudub ülevaade...

- Eesti mereseire katab territoriaalmerd, piirivalvel on hea ülevaade territoriaalmerel toimuvast.

Puudulik on...

- Eesti liitus Läänemere konventsiooniga 1992. aastal. Konventsiooni eesmärgiks on saavutada puhtam elukeskkond Läänemeres. Konventsiooniga liitudes võtsime endale kohustuse luua õlireostuse tõrjevõimekus merel, mis on 4,5 km2 12 tunni jooksul. Tõsi, merereostuse tõrjevõimekus ei kata veel täielikult Läänemere konventsiooni soovitusi, kuid võib kindlasti öelda, et teatud areng on juba toimunud: 2007. aastal oli reostuskorje võimekus 0,6 km2 12 tunniga, 2008. aastal 1,2 km2 12 tunniga. 2012. aastal soovime saavutada 2,4 km2 12 tunniga ehk 53% konventsiooni nõuetest. Kuid tahaksime lisada, et konventsiooni nõuete täitmine sõltub otseselt riigi eelarve võimalustest.

Samuti kasutab Piirivalveamet oma seirelendudel nüüdisaegseid reostuse avastamise radareid. Analüüsitud satelliitpilti edastab piirivalvele Euroopa Meresõiduohutuse Agentuur.

Erinevad mereliste tegevustega seotud ametkonnad teevad omavahel koostööd, näiteks Veeteede Ameti multifunktsionaalne laev EVA-316 on piirivalve reostustõrje operatiivplaanides ressursina sees, samuti on laeva kaasatud konkreetsete ülesannete täitmiseks ja õppustel, viimati näiteks käesoleva aasta maikuus toimunud õppusel „Puhas meri".

Samuti on Veeteede Ameti, TTÜ Me-resüsteemide Instituudi ja keskkonnainspektsiooni koostöös valminud ja kinnitatud riiklik merereostustõrje plaan, kus määratletud asutuste ülesanded ja roll merereostuse tõrjel.

Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja asetäitja piirivalveasjade alal Sven Andreson