02.07.2009

Kalapüügi korraldus 2009. a teisel poolel

---

Allikas: Peipsi Rannik, Urmas Pirk

02. juuli 2009

 

15.-19. juunini toimus Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni XXVIII istung, kus arutati Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikorraldust 2009. aasta teisel poolaastal.

Eesti delegatsiooni juhtis Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome, Vene delegatsiooni aga esmakordselt. Venemaa kalavarude kaitse-, järelvalve- ja taastootmise ameti juhataja Mihhail Kumantsov. Delegat­sioonides olid esindatud mõlema poole kalateadlased, keskkonna- ja põllumajan­dusministeeriumite esindajad, keskkonnainspektsiooni ja kalurite esindajad. Istung toimus Venemaal Puskinskie Gorõs.

Esimese poolaasta kala väljapüügid olid riikidel väga erinevad. Sellest tingi­tult kujunes läbirääkimiste käik keerukaks. Et saavutada mõlemaid pooli rahul­dav ja ühesugune püügire?iim tuli esmalt Eesti poolel saada juurde ahvena kvooti.

Juuni alguseks oli meie kaluritel väljapüütud peaaegu pool ahvena rahvuslikust kvoodist. Samas tuli põhjalikult arutada Vene poole soovi püüda mutnikega kuni kvoodi täitumiseni. Vene poolel on kõigil püüdjatel individuaalsed kvoodid, mis statistika järgi täituvad tavaliselt alles aasta lõpuks. Arutelu käigus soostus Vene delegatsioon andma eestlastele oma ahve­na kvoodist juurde 100 tonni, mis andis võimaluse läbirääkimiste käigus kokku leppida ühtne püügire?iim. Läbirääkimistel otsustati:

-  alustada võrgupüüki alates 01. sep­tembrist silma suurusega 110 (55 )mm;

-   alustada  põhjanoodaga  (mutniku) püüki alates 01. septembrist ja püüda kuni 31. oktoobrini. Mutniku pära silmasuurus ei tohi alla vähem kui 24 mm;

lubada mõrdadega püüda kuni 31.ok­toobrini;

-  kehtestada 2009.   a II poolaastaks köha tööstuslikuks alammõõduks 33 cm;

- püüki teostada kuni mingi kalaliigi rahvusliku kvoodi täitumiseni;

Pärast läbirääkimisi Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu korraldatud koos­olekul otsustati ülepüügi vältimiseks teha riigiasutustele ettepanek tõhustada and­mete esitamise korda. Sellekohase määru­se paranduse jõustumisest alates tuleb ka mõrrapüügil analoogselt mutniku püügiga hakata eel teatama kala koguseid. Samuti tehti ettepanek lühendada püügiandmete esitamise sagedust. Need meetmed aita­vad vajadusel õigeaegselt püügi sulgeda.

Viimasel paaril aastal on jäänud kalu­ritel rahvuslikud kvoodid küll väljapüüdmata, aga varasematel aastatel on esine­nud ka kvootide ülepüüke. Loodame, et sellel aastal saavad kalurid neile lubatud kalakvoodid välja püüda ja inimestele tööd ja süüa anda.