08.07.2009

Põllumajandusminister kohtus Viinistul kohalike kaluritega

---

Allikas: Sõnumitooja, Ülle Tamm

08. juuli 2009

 

Põllumajandusminister kohtus Viinistul kohalike kaluritega

Minister HELIR-VALDOR SEEDER käis teisipäeval, 30. juunil Viinistu seenekasvatuses ja sai ka kokku kutseliste kaluritega.

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva põllumajandusministri Helir-Valdor Seeder käiku Viinistule vahendas IRLi Harju piirkonna tegevjuht Andres Käärmann. Ta rääkis, et ministri kutsumise idee tekkis vestlusest Eco Seene juhi Ivar Adleriga, kui kuulis seenekasvatuse ja ka rannakalurite muredest. Kuna põllumajandusministril oli ees käik Harjumaale Saue valda Kadarbiku mahlatehasesse, tegi Andres Käärmann ettepaneku, et päeva teises pooles võiks sõita Kuusalu valda Viinistule.

Eco Seen Eesti ainus seenekasvataja

Minister Helir-Valdor Seeder ja tema nõunikud Külliki Kübarsepp ning Taimo Staalfeldt jõudsid Viinistule pärast kella kolme päeval. Kohtumisel osales ka IRLi Kuusalu osakonna juht, Kuusalu vallavalitsuse liige Kunnar Vahtras.

Külalisi võtsid vastu seenekasvatuse tegevjuht Ivar Adler ja labori juhataja Rustam Rakhimov. Kui 2000. aastal Viinistu endises kalasuitsetamise tsehhi hoones alustati, oli Eestis mitu seenekasvatusega tegelenud firmat. Teised on tegevuse lõpetanud, Viinistu Eco Seen on jäänud.

Alguses oli töötajaid 11, siis viis, lõpuks kaks. Kogu vajaliku töö teevad ära Ivar Adler ja Rustam Rakhimov Nad näitasid, kui kiiresti suudetakse masinate ja osavate käte abil täita kilekotid põhuga ning külvata sinna auster-serviku mütseeli.

Seened pannakse kasvama läbiaurutatud põhuga täistopitud kilepakkidesse. Neid tehakse igal nädalal 160-170. Saaki võib hakata saama nelja nädala pärast. Päevas kasvab seen mitu sentimeetrit. Suvel korjatakse päevas kaks saaki, talvel üks.

Väga oluline on põhu kvaliteet, jutustas Ivar Adler. Põhk peab olema puhas, kuid talumehed ei tea, mis kvaliteediga vilja ja väetist maha külvavad. Poolteist aastat tagasi osteti põhku, mille peal seened idanema ei hakanudki. Analüüsidest selgus hiljem, et lämmastiku kogus ületas normi seitse korda. Nüüd kasutatakse ühe kohalikult maheta-lunikult saadud põhku.

Ettevõtte võimsus on 4 tonni austerservikuid kuus, kuid üle tonni kuus ei kasvatata, sest enama jaoks pole turgu. Eksporti ei saa korraldada, austerserviku realiseerimisaeg on lühike - 10 päeva.

Kuna vanad nõukogudeaegsed masinad hakkavad lagunema, uuris Ivar Adler ministrilt, kas seenekasvatuse arendamise jaoks oleks võimalik taotleda toetusrahasid.

Minister vastas, et PRIA kaudu on võimalik toetusi küsida näiteks maaelu mitmekesistamise või mikroettevõtete toetamise meetmetest. Meetmeid on kokku 50.

Ta soovitas kindlasti enne helistada PRIA infotelefonile, rääkida oma soovist ning sealt juhatatakse, millise spetsialistiga võiks konkreetsemalt konsulteerida.

Kalandusega võiks tegeleda üks ministeerium

Kalurid ootasid ministrit Viinistu kõrtsi juures. Aivo Janter, Hartvig Niiholm, Mäido Rosen ja Ants Meistermann tõdesid, et kala on jäänud meres järjest vähemaks.

Aivo Janter rääkis, ta on lugenud ettepanekuid, et tahetakse kudemise ajal sügisel keelata merel lõhe ja forelli võrguga püüdmine. Samas anti seadusega asjaarmastajatele kalapüüdjatele võimalusi jõgedel püüdmiseks juurde, kuid neid kontrollitakse vähe. Kutselisi kalureid jälgivad inspektorid rohkem ja trahvivad ka pisiasjade eest.

Ta lisas, kui seadusi hakatakse muutma, tuleks rääkida kutseliste kaluritega. Siinsetel kaluritel on plaan korraldada seminar ja kutsuda külla kalandusametnikke.

Põllumajandusminister soovitas, et kutsutaks nii põllumajandus- kui ka keskkonnaministeeriumi töötajaid. Ta selgitas, et kalandus on Eestis erinevalt paljudest teistest riikidest jagatud kahe ministeeriumi vahel - põllumajandusministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi. Põllumajandusministeerium tegeleb kutseliste kaluritega, keskkonnaministeerium harrastuskalurite ja järelevalvega. Keskkonnaministeeriumi huvi on suurendada harrastus-püüki, see on seotud turismi arendamisega. Põllumajandusministeerium on huvitatud, et areneks kutseline kalapüük.

„See on ebaratsionaalne. Kogu kalandus peaks olema põllumajandusministeeriumi hallata. Praegu kahjuks ühtset kalanduspoliitikat Eestis ei ole. Keskkonnaministeeriumiga on sellest räägitud, aga tulemusi pole. Tegu on huvide konfliktiga, kui keskkonnaministeerium tegeleb korraga nii korraldamise kui ka järelevalvega."

Mäido Rosen uuris, kas kutseliste kalurite arvu pole plaanis piirata. Minister selgitas, nõue, et kutseline kalur peab püüdma vähemalt 10 võrguga, töötati välja keskkonnaministeeriumis 2006. aastal, jõustus 2008. aastal. Praeguseks on väiksema võr-guarvuga tegutsenud kalurid lõpetanud, selle taastamine pole võimalik. Kui kala on vähem, väheneb kalurite arv iseenesest, seda ei ole vaja seadustega reguleerida.

Aivo Janter tegi ettepaneku, et harrastuskalapüüki võiks reguleerida hoopis analoogselt mobiilse parkimisega - inimene teatab mobiili vahendusel, kui mitme võrguga merele läheb, maksab selle ühekordse püügi eest mobiilse ülekandega iga kord eraldi. Siis ei peaks need, kes vähegi tahavad merel püüda, taotlema mitmeks kuuks ühe võrgu luba. Minister lubas selle mõtte edasi anda.

Hülgeid liiga palju

Hartvig Niiholm küsis hülgepüügi kohta, et miks ei võiks välja anda hülge küttimise lube: „Sügisel sain mina nädalaga neli lõhet, hüljes kaheksa."

Helir-Valdor Seeder oli seda meelt, et hülge arvukust võiks reguleerida samamoodi, nagu maismaal tehakse ulukitega: „Kormoranide arvukuse reguleerimise plaani teostamine on alanud. Hüljeste kohta sellist plaani pole. Ma pole pädev ütlema, kas hüljeste populatsioon on suur või mitte, kuid tean, et meie teadlased on valmis hüljeste arvukuse reguleerimist aktsepteerima. Euroopa ja Roheliste meelsus on teine."

Aivo Janter kommenteeris: „Need Rohelised tuleks panna kaluri elukutse peale. Kui kõht on tühi, hakkavad teistmoodi mõtlema."

Põllumajandusminister küsis, kuidas edeneb kalanduse Leader programm. Selle aasta lõpuks peab olema strateegia kinnitatud, toetusi saab kokku 400 miljonit krooni. Lääne-Eesti kalurite strateegia on kinnitatud, Põhja-Eesti kalurite oma pole.

Aivo Janter vastas, et takistuseks saab 30-protsendilise omaosaluse nõue ning ka see, et enne tuleb leida endal raha, toetust saab tagantjärele: „Vägevamad rüsad maksavad 300 000 krooni, sellest endal panna 100 000 krooni, pole mõeldav. Ja samas võivad tormid rüsa lõhkuda."