Groix saarel kalandust arutamas
Allikas: Hiiu Leht, Tuuli Tammla8. september 2009 Unisel kesksuvel saabus Euroopa väikesaarte ühenduselt (ESIN) kutse osaleda kalandusdebatil Groix saare saartefilmide festivali (Festival du Film Insulare) raames. Nii saigi teoks, et Hiiumaad, selle kalureid ja Eesti Saarte kogu sõitsid esindama Hiiu-kala tegevjuht Tuuli Tammla ja kalamehe naine Margit Kääramees, kellel ka pikaajaline kogemus turismivald-konnas.
Groix saar on väike 2000 püsielanikuga saar Biskaia lahes Prantsusmaa läänerannikul, kuhu pääseb Lorienti nimelisest linnakesest 50minutilise praamisõidu järel. Saarel on kaks tõsisemat sadamat, rikkalikult söögikohti ja poekesi ning turismiinfo, kus kogu suhtlemine toimub vaid prantsuse keeles.
Ajalooliselt on saareelanikud raha teeninud tuunikala-ja sardiinipüügiga. Uhkusega demonstreerisid nad fotosid üle-eelmisest sajandivahetusest, kui sadamad tuuni-püügipurjekaid nii tihedalt täis olid, et vett ei paistnud. Nüüdseks on alles jäänud kuus kalalaeva koos umbes 12 kaluriga. See-eest on meri igapäevaselt tihedalt täis lõbusõidupurjekaid, umbes nagu siinmail regati ajal.
Saareelu põhisündmuseks on eelnimetatud filmifestival, mis seekord toimus juba üheksandat korda ja mille korraldamine pakub tööd osale püsielanikele läbi aasta. Filmifestival keskendub teemadele, mis käsitlevad saarte elu ja probleeme, programm sisaldab nii mängu- kui ka dokumentaalfilme. Meil õnnestus ära näha ka festivali seekordne võidufilm - dokumentaal Alaska rannikusaare kadumisest.
Iga kord on programmi oluliseks osaks debatt mõnel päevakohasel teemal - seekord siis kalandus saartel. Nii kuulajate kui esinejate hulk oli üllatavalt suur. Kohal olid nii kalurid, teadlased, saarte omavalitsuste esindajad kui ka ajakirjanikud. Kalureid ja kalurite naisi oli nii kohalikelt saartelt, Iirimaalt kui ka Sri Lankalt.
Prantsusmaale kohaselt toimus debatt loomulikult prantsuse keeles ning tõlge puudus või oli kaootiline, mistõttu jäi arusaam teemadest pinnapealseks ja veidi segaseks. Probleemid tundusid olema kõigil mõnevõrra erinevad j a mõnevõrra sarnased. Näiteks Sri Lanka, kus püütakse kalu mürgiga, mis nad ajutiselt uimastab või siis Prantsuse väikesaared, kus sarnaselt Läänemerele on probleeme kvootide ning suhtlusega otsustajate ja kalurite vahel. Debati vahele näidati lühiklippe ja pilte kõnealustest piirkondadest, sh ka slaidikava Hiiumaa kaluritest.
Osalemist festivalil toetasid Euroopa väikesaarte ühendus ja MTÜ Hiiukala. Festivali külastamine oli omamoodi õppereisiks, kuidas ei saa korraldada rahvusvahelist üritust tagamata elementaarset omavahelist suhtlemist. Samuti oli see heaks kogemuseks nägemaks, kuidas toimub ühe saare elu, mis kunagi on olnud ainult kalapüügipiirkond ja kus tänapäeval on peamisteks sissetulekuallikateks turismiteenused, ürituste korraldamine ja kohaliku alternatiivpõllumajanduse viljelemine mahetoitude näol.
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles