22.09.2009

Eesti - mere ja kala riik

---

Allikas: Maamajandus, Jaak-Velori Sadul

22. september 2009

Meie rahvuslik rikkus kala on kriitilises seisus.

Põhjusi võib olla mitmeid, alus­tades ülepüügist 90-ndatel ja lõpetades kalade kudemispai­kade hävinemisega, kuna kalad ei pääse kudemiskohtadesse.

Suure osa rannarahva sissetulek on kahanenud miinimumini, paljud noored on kolinud linnadesse ning küladesse on jäänud põhiliselt pen­sioniealised.

Loodetavasti see siiski muutub lä­hitulevikus. Esimesed sammud olu­korra parandamiseks on juba astu­tud.

Euroopa Komisjon lõi jätkusuutli­ku kalanduse heaks aastateks 2007-2013 Euroopa Kalandusfondi (EKF).

EKF-i vahendite kasutamiseks koostas põllumajandusministeerium Eesti kalanduse strateegia 2007-2013 ning Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava, mis said valitsuse heakskiidu 1. märtsil 2007. Euroopa Komisjon kiitis Euroopa Kalandus­fondi Eesti rakenduskava aastateks 2007-2013 heaks 18. detsembril 2007.

Kalanduspiirkondade säästva arengu meetme elluviimiseks on Maamajanduse Infokeskuses loodud kalandusvõrgustik, mille eesmärk on toota lisandväärtust EKF-i rakenda­misel, kaasates ka toetusesaajaid ja teisi kalanduse arengust huvitatuid.

Võrgustiku peamine ülesanne on edendada teadmiste ning kogemus­te vahetust Eesti tasandil, toetada koostööd ja korraldada temaatilisi kohtumisi-koolitusi, samuti edenda­da mentorluskontaktide vahetamist. Võrgustiku tegevus edendab infova­hetust kohalikul, Eesti ja Euroopa Liidu tasandil.

EKF-i raames on käivitunud ka­landuspiirkondade säästva arengu toetusmeede. Esmakordselt on Eesti rannakaluritel ja rannikupiirkonnas tegutsevatel organisatsioonidel või­malus ühiselt läbi mõelda ka ranna­külade tulevik ning koostada piirkon­na arengustrateegia.

Kalanduspiirkondade säästva arengu meetme eesmärk on toetada kalandussektoris toimunud muuda­tuste tõttu sotsiaalmajanduslikesse raskustesse sattunud piirkondades tegutsevaid kalureid ja kalandus-sektorit laiemalt, aidata kaasa ka­landuspiirkondade säästvale aren­gule, elukvaliteedi parandamisele ja ühistegevuse arendamisele. Stratee­gia eesmärkide saavutamiseks antak­se projekti toetust järgmiste tegevus­suundade elluviimiseks:

• kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamine;
• kala või vesiviljelustoodete töötle­mine ja otseturustamine;
• kalandusega seotud turismi aren­damine ja rannakülade taaselus­tamine;
• tegevuste mitmekesistamine;
• koolitustegevused.

Eesti kaheksas kalanduspiirkonnas on moodustatud mittetulundusühin­gud: MTÜ Saarte Kalandus (www.saartekalandus.ee ), MTÜ Võrtsjär­ve Kalanduspiirkond (www.vortskalandus.ee ), Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu (www.pkak.ee), MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts (www.lrs.ee), MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu (www.kalanduskogu. ee), MTÜ Hiiukala (www.hiiukala.ee), MTÜ Põhja-Eesti ida (www.vrky.ee) ja MTÜ Põhja-Eesti lääne piirkond.

Üldised eesmärgid on kalanduspiirkonna säästev areng, kalanduspiirkonna strateegia väljatöötamine ning eesmärkide saavutamisele kaa­saaitamine.

Praeguseks on valminud ja kin­nitatud kolm strateegiat: Saaremaa kalanduspiirkonna arengustrateegia, Võrtsjärve kalanduspiirkonna arengustrateegia ning Peipsi kalanduspiirkonna arengustrateegia. Ülejäänud viiel piirkonnal on stra­teegiate esitamiseks aega 1. jaa­nuarini 2010.

Koolitused läbi aasta

Kalandusvõrgustiku esimene suurem tegevus oli koos põllumajandusmi­nisteeriumiga organiseeritud aasta­ne koolitustsükkel, kus selgitati te­gevuskava koostamise ja strateegia väljatöötamise põhimõtteid.

Juuni algul toimus Pärnus esime­ne rahvusvaheline kalanduskonverents "Kalanduspiirkondade säästev areng". Konverentsi korraldas põllu­majandusministeerium koostöös Eu­roopa komisjoni merenduse ja kalan­duse direktoriaadiga. Osalejaid oli 20 Euroopa riigist. Kahel päeval aruta­ti kalanduspiirkondade säästva aren­gu ja sotsiaalmajandusliku struktuu­ri säilitamise küsimusi.

Juuli keskel toimus esimene Ees­ti kalanduspiirkondade suveseminar "Seljad koos jalule". Seminaril aru­tati, mida teha, et noored ei lahkuks rannaküladest, ning kuidas ühistegevusest kasu lõigata, vaeti kala ühisturustamise võimalikkuse üle Ees­tis. Päeva naelaks kujunes kalasupi keetmine ja kõige maitsvama valimi­ne. Võitjaks osutus MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Seltsi valmistatud seitsme kala supp.

18. augustil 2009 toimunud piirkon­dade ümarlaual otsiti võimalusi hoiu-laenuühistu loomiseks, tutvustati uut sadamaseadust ning arutati Tallinna kalaturu avamise võimalusi.

Järgnevate aastate jooksul on kindlasti plaanis jätkata kalandus-piirkondi toetavate seminaride, õppereiside, koolituste ning infopäe­vade korraldamist. Rohkem teavet www.maainfo.ee