14.10.2009

Priit Saksing kutsub tegutsema seadusliku ja eetilise kala püügi nimel

---

Allikas: Kalurileht, Jaan Lukas
14. oktoober 2009

MTÜ Peipsi Kalurite Ühingu juhatuse esimees ja taasiseseisvunud Eesti esimene Jõgeva maavanem Priit Saksing korraldas hiljuti Peipsil kalapüügivõistlused 26 riigi ohvitseridele, kes viibisid Eestis seoses 42. sõjaväelaste maailmameistrivõistlustega orienteerumises.

Peipsi äärseid kalandustraditsioone ja elulaadi on ta tutvustanud ka Eesti riigi poliitikutele ja tippametnikele, omavalitsusjuhtidele, kümnetele külalistele nii Eestist kui välisriikidest. Ligi tuhandest liikmest koosneva organisatsiooni eestvedaja kuulutab aga kõige rohkem energiat selleks, et rikkalikud Peipsi kalavarud säiliksid ka tulevikuks ning jätkuks tööd professionaalsete teadmiste ja oskustega ja kutse-eetikat austavatele kaluritele.

Alustame vestlust sellest, kuidas erinevate riikide ohvitserid Peipsil kala püüdsid.

"Võrumaal toimusid 42. sõjaväelaste maailmameistrivõistlused orienteerumises. Peakorraldaja Eesti kaitsejõudude spordijuht major Heino Märks palus mul võistkondade juhtideks olevatele ohvitseridele tutvustada ka Jõgevamaad, siinset Vooremaa maastikku ja Euroopas suuruselt neljandat Peipsi järve. Et Peipsi avarust ja järve aurat paremini tajuda, korraldasimegi kalapüügivõistlused, mis algasid laevasõiduga Mustvee sadamast. Peipsis elavatest kalaliikidest ja kalapüügitavadest läbi aegade andsin ülevaate koos kalandusala suurettevõtja Paul Kärbergiga. Pidasime oluliseks mitte võitu, vaid osavõttu, mistõttu me ei hakanud ka kalu täpselt mõõtma ja kaaluma. Küll aga said kõik kalapüügi võistlustel osalejad kaunistatud tunnuskirjad, mille valmistas ja kujundas mu abikaasa Aita Saksing, kes samuti Peipsi Kalurite Ühingu liige."

Missuguseid emotsioone Peipsi järv välismaistes ohvitserides tekitas.

"Usun, et kõik said laevasõidust ja kalapüügist tugeva elamuse. Erilist imestust tekitas Peipsi järv mõistagi nendes ohvitserides, kelle kodumaal vähe magevett, näiteks Iraani ja Araabia Ühendemiraatide sõjavälelastes. „

See oli pidulik sündmus nii teile kui ka külalistele. Kas Peipsi Kalurite Ühingu juhtimine on teile aga toonud ka halle juukseid ja murekortse ?

"Tänu mõistvale perele, hea auraga ja pargiga ümbritsetud kodule, paljudele headele sõpradele ja tervislikele eluviisidele on mul õnnestunud muredest üldiselt üle olla.

Probleeme, mis peavalu põhjustavad ja kiiresti lahendust vajavad Peipsi kalanduses aga jätkub. Olen teemakohastest valuküsimustest rääkinud kümnetel nõupidamistel ja mõttevahetustel, kirjutanud kirju ja pöördumisi riigiasutustele."

Ehk tooksite valuküsimustele tähelepanu juhtimisest mõned olulisemad näited.

"Kalanduspoliitika on olnud viimastel aastatel väga heitlik ja alati pole muutsi läbi viies arvestatud lõpptulemusi. Eesti Vabariigi algaastatel toetas riik suurte kalatööstuste ehitamist, milleks käsutati üsna suuri Euroopa Liidu abirahasid. Nii valmis Peipsi ääres ridamisi fileeerimis- ja töötlemistsehhe, mille majanduslikuks tasuvaks töös hoidmiseks ei jätku tänasel päeval kala. Ilmselt on vajalik need praegustes oludes ümber ehitada kohaliku turu tarbeks või mõneks muuks toiduaineid töötlevaks tööstuseks.

Üheksakümendatel aastatel jaotati kalapüügivõimalusi igale soovijale. Käesoleva sajandi algusest on küll kehtestatud mõningaid regulatsioone (10 võrgu nõue jne), mille tulemusena on püügiloa omanike arv vähenenud, kuid tulemusi veel näha ei ole.

Muret põhjustab seegi, et aastatel 2007 - 2009 on ostu-müügiga tulnud püügile 11 varem kalapüügiga mittetegelenud ettevõtjat. Ostu-müügiga on läinud enamik Põlva maakonna püügivõimalusi teistesse maakondadesse. Uued ettevõtjad on tulnud piirkonda, kus neil ei ole väiksemaidki kalanduslikke investeeringuid. Kala võetakse maale suvalises kohas, mis ei vasta elementaarsetelegi toiduainete käitlemise nõuetele. Kuna neil on vähe püügivõimalusi, siis ei võimalda rahalised sissetulekud ka midagi oluliselt investeerida. Enamasti ei tehta ka koostööd teiste ettevõtjatega, mistõttu on keeruline saada toetusi näiteks rannapiirkondade arendamise meetmest.

Uued püüdjad on koondunud valdavalt Peipsile ja oluliselt on vähenenud Lämmi- ja Pihkva järve püügikoormus. Peipsil põhjapoolses osas püütakse seeläbi ka püügivahenditega (näiteks mõrd mõrrajadas), mis tegelikult on ajalooliselt olnud Lämmijärve püünised.

Peipsi piirkonna probleem on ka see, et palju kala rändab töötlemisse teistesse piirkondadesse.

Hiljuti sai saadetud Peipsi kalanduse probleeme käsitlev kiri nii põllumajandusministeeriumisse kui ka keskkonnaministeeriumisse. Kirjas tegime üle kümne ettepaneku kalamajanduse reguleerimiseks lähtudes Peipsiäärse regiooni arengu ja üldriiklikest huvidest. Kalanduspoliitika kesksemaks eesmärgiks peaks olema professionaalsetel kutseoskustele ja kutseetikale tugineva kalapüügi toetamine ja ebaseadusliku kalaäri tõkestamine. Kalandus, nagu taime- ja loomakasvatuski, on põllumajanduse üheks valdkonnaks, mistõttu kalurile on kala saak sama oluline kui põllumehele vilja- või piimasaak. Saak tuleb aga kätte saada ja turustada arvestades Eesti Vabariigi seadusi. Näiteks tõsiselt vajaks ümber vaatamist kvootide jagamine, mis peaks sõltuma püügivahendite arvust. Praegu näidatakse mõrdade kohta väga suuri koguseid, mis on ebareaalsed.

Inimeste tervist silmas pidades on väga oluline, et kala oleks töödeldud suuremas või väiksemas ettevõttes, milles hügieeninõudeid igakülgselt kontrollitud. Kui osta näiteks kala Peipsi äärsete maanteede ääres istuvatelt juhumüüjatelt, ei tea me kunagi, milline on selle toidukauba tegelik kvaliteet."

Milliste püügivahendite käsutamine tagaks kõige paremini ausa ja seadustele vastava kalapüügi?

"Lähtudes sellest aspektist pean kõige paremaks püügivahendiks mutnikut ehk põhjanoota.

Kindlasti ja kiiresti tuleks aga keelustada kalapüük Hiinas toodetud kalavõrkudega, mis võimaldavad kalakogused ka korra- ja õigusekaitsjatele vahele jäämise korral kiiresti ära peita."

Kuidas üldse hindate riigipoolset huvi Peipsi regiooni arengu ja kalanduse valuküsimuste vastu?

"Hea meel on tõdeda, et Peipsi Kalurite Ühingu kutsel on Peipsi äärseid kalandusettevõtted ja omavalitsusi külastanud kõik viimaste valitsuste põllumajandusministrid, keskkonna- ja siseministrid, mitmed ministeeriumite ja teiste riigiasutuste juhtivad ametnikud, nõunikud ja spetsialistid. Tunduvalt tõhusamaks ja tulemusrikkamaks peaks aga muutuma nende ametnike tegevus, kelle pädevuses otseselt kalapüügi seadusandlikusse kontrollimine."

Kuivõrd on Peipsi äärsed kalurid huvitatud vastastikusest koosööst oma huvide kaitsmisel?

"Igal kalandusettevõttel on omad majanduslikud huvid, mida konkurentsi ja turumajanduse tingimustes mõistagi kaitstakse. Koostöövalmidus on aga kindlasti suurenenud.. Näiteks enne Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vaheliste komisjonide iga aastaseid istungeid arutame koos kalurite esindajatega, milliseid ettepanekuid läbirääkimistel esitada ja kuidas neid kaitsta. Koos Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimehe Urmas Pirgiga olen olnud nendel läbirääkimistel Peipsi kalurite eestkõnelejaks. Eesti delegatsioone on läbirääkimistel võimekate spetsialistidena ja heade diplomaatidena juhtinud keskkonnaministeeriumi juhtivad kalandusametnikud Enno Kobakene, Lauri Vaarja ja Ain Soome.

Arvestavateks koostööpartneriteks kaluritele on Peipsi ranniku äärsed ja Peipsi lähikonda kuuluvad omavalitsused. Nii näiteks on kalandusteemalistel nõupidamisel peaaegu alati kohal olnud Lohusuu vallavanem Urmas Soosalu, Kasepää vallavanem Jüri Vooder, Alatskivi vallavolikogu esimees Janno Tomson, Räpina vallavanem Teet Helm, Saare vallavanem Jüri Morozov ja mitmed teised omavalitsusjuhid."

Kui kaua on õieti kestnud teie isiklik ja tööalane huvi kalanduse vastu ?

"Võib öelda, et huvi algas juba väikese poisina, kui koos isaga Emajõel kala püüdmas käsin. Kalapüük oli minu huviorbiidis ka Jõgeva Metsamajandi direktorina ja Jõgeva maavanemana. Tollal allus keskkonnaosakond otse maavanemale ning mul tuli pidevalt tegeleda kalandusprobleemidega. Keskkonnaosakonnas hakkas kalandusvaldkonnaga tegelema ka Ene Ilves, kellest nüüd on saanud võimekas ja oma töösse pühendunud kalandusspetsialist põllumajandusministeeriumis.

Arvan, et suuremad õigused kalandusküsimustega tegelemiseks peaks olema ka ka tänastel maavalitsustel ja maavanematel.

Siiani olen jäänud kirglikuks harrastuskaluriks, kelle meelispüügikohtadeks Peipsi ja Vooremaa järved."

Millega püüate?

"Õnge ja spinninguga ja nendega tuleks püüda ka teistel harrastuskaluritel, kes tahavad saada maitsvat kala oma pere toidulauale. Kala turustamine jäägu aga kutseliste kalurite pärusmaaks."