13.10.2009

Metsandus ja Šotimaa

---

Allikas: Maret Parv, Eesti Erametsaliidu metsaosakonnast

Intervjuu Maret Parvega

13. oktoober 2009  

28. septembrist kuni 2 oktoobrini oli võimalus heita pilk saareriigi tegemistele ja toimetamistele. Kuivõrd Šotimaa ei kuulu kõrge metsasusega riikide hulka on siiski oluline mainida, et ilma metsanduslike tegevusteta ei saada hakkama ka seal, eriti nüüd kui maailmas valitsevaks suunaks on kliimamuutused ja süsiniku sidumine.

Šotlased seisavad valiku ees, kas rohkem puid või rohkem lambaid. Ollakse veendunud, et  põllumajandus peab jääma, sest põllumajandussaadustel on oluline roll järjest kasvava elanikkonna eksisteerimisel. Küsimus, millele püütakse leida vastust on pigem selles, kuidas toota vähem süsinikku. 

Šoti metsanduse strateegia kohaselt on eesmärgiks tõsta metsamaa osakaalu 17.1%lt 25%ni. Suhteliselt ambitsioonikas eesmärk, nagu ka eesmärk kliimamuutuste vähendamiseks 2020 aastaks siduda süsiniku 1,0 miljon tonni.

Täna on Šotimaal ca 1,33 miljonit hektarit metsamaad moodustades 17.1%, mis on võrrelduna Soome ja Eestiga suhteliselt tagasihoidlik. 35% metsadest ja ka metsamaast kuulub riigile  ning majandatakse Metsanduskomitee (Forestry Commission) poolt. 65 % kuulub eraomanikele sh heategevuslikele organisatsioonidele ja teistele avaliku sektori asutustele. 

Metsanduskomitee tegutseb Šotimaa Valitsuse all, juhindudes oma tegevuses valitsuse poolt heakskiidetud Šoti metsanduse strateegiast.

Võrreldes ülejäänud Suurbritanniaga, koosnevad Šotimaa metsad suhteliselt suurel hulgal  okaspuudest just tööstuslikuks tootmiseks. Alates 1980 on siiski suurenenud lehtpuuliikide osakaal. Kasutusele on võetud rohkem kohalikke puuliike, eriti lehtpuid (kask,  tamm, saar, jalakas).

Praegu seisavad omanikud probleemi ees, et mida teha 30-40 aastat tagasi rajatud sitka kuuse istandustega, mis mõjusid pigem puupõldude, kui loodusliku kooslusena.

Kohalikud elanikud siiski tõdesid et, viimase kümne aasta jooksul, on Šotimaa metsa ressurss siiski muutunud aina mitmekesisemaks.

Kuivõrd suurem osa metsamaast kuulub eraomanikele, on taasmetsastamine ja metsamaa suurendamine riigile parajaks katsumuseks, sest madala puiduhinna tõttu ning omandi killustatuse tõttu on raske veenda omanikke metsade majandamise tulususes. Vaatamata sellele on metsandusel oluline roll taastuvenergia tootmisel. Lahendust püütakse leida maaelu arengukava meetmeid rakendades.

Metsandusele suunatud meetmed Šotimaa maaelu arengukavas 2007-2013

Ca 1.6 miljardi naela suurune arengukava sisaldab endas majanduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid meetmeid, mille eesmärk on arendada maapiirkonda Šotimaal järgneva seitsme aasta jooksul. Suurem osa so kaks kolmandikku arengukava rahast tuleb Šotimaa Valitsuse vahendidest, mis on riigi jaoks tohutu investeering. Ca 9%  kaetakse EL fondi EARDF poolt.

Arengukava telgede jaotusest on selgelt aru saada, et suuremosa toetustest so 69% on suunatud keskkonna ja paikkonna  parendamisse, üksnes 14% konkurentsivõime parendamisse põllumajandus-ja metsandussektoris ning 12% maapiirkondade mitmekesistamisse ja elukvaliteeti parendamisse.

Šotimaa Valitsuse poolt on välja töötatud strateegilised eesmärgid mille alusel hinnatakse, kas taotlus võiks saada rahastamist või mitte. Taotlemine põhineb interneti teel edastatvast taotlusest.

Toetuse saamiseni jõutakse läbirääkimiste käigus taotlejaga.

Arengukava esimesest teljest võib leida selliseid meetmeid metsandusele nagu toetus taastuvale energiale, lühikese raieringiga madalmetsa rajamine ja metsade majandusliku väärtuse parandamine.

Huvitava tegevusena metsade majandusliku väärtuse parandamise all rakendatakse geneetiliselt sobivate puude majandamist metsapuuseemnete tootmiseks.

Teise telje meetmete osas leiab lisaks põllumajandusmeetmetele ka nt märgalade loomise, taastamise ja majandamise toetuse, metsandusliku keskkonnatoetuse ning hekkida rajamise toetus.

Just põldude vahel looklevad ja maastikku ilmestavad hekid ja kiviaiad olidki need, mis esmalt pilku püüdma hakkasid. Ka mitmed kohalikud farmerid kellega õnnestus vestelda olid kasutanud heki rajamise toetust üsna aktiivselt.   

Projektid

Ühe positiivse näitena võiks välja tuua Metsanduskomitee algatuse „7stanes"  - mägiratta radade rajamise projekti, mis propageerib looduses liikumist kas jalgsi, jalgratta või hobusega.

„7stanes" projekti on haaratud seitse erineva asukohaga mägiratta keskust, mis asetsevad  Lõuna-Šotimaal.  "Stane" tähendab tõlkes kivi, mis tähendab et igas keskuses võib leida kivi skulptuuri,  mis on seotud kohaliku müüdi või legendiga. 

Ca 400 km erinevaid radasid lookleb peamiselt riigi poolt hallataval metsamaal. Eraomanikke hetkel projekti haaratud pole.

Metsanduse osas oli huvitav veel  1000 hektarise Carmichael ´i Farmi külastamine, kus tegeleti hirvede kasvatamise, metsanduse ja turismiga.

Muljetavaldav oli paruni entusiasm tegeleda nii paljude eri valdkondadega. Lisaks põllumajanduslikule maale moodustas farmist 360 ha metsamaad ja 110 ha pajuistandust. Käsil oli peremehel ka veel väikese tuule-  ja hüdroenergia tootmisjaama rajamine.

Võimalus kuulata ka kuidas LEADER poolt rahastatava projekti raames koolitati noor (16-25 aastaseid) loodust tundma,  korraldades neile erinevaid õppematku metsas. Eraldi oli rajatud õppeklass kus õpetati noormeestele erinevaid puutööoskusi. 

Kokkuvõtteks võiks öelda, et metsandusel nähakse Šotimaa edasises arengus selget rolli nii majandusliku arengu edendamisel kui ka kliimamuutustega võitlemisel.