29.juuni

Kõrtsialuse seltsimajas said kokku nelja Leader tegevusgrupi esindajad

---

Maaeluvõrgustik, Ave Bremse ja Krista Kõiv

29. juuni 2007

26. juunil toimus Ida-Virumaal, Kõrtsialuse seltsimajas, Aseri vallas kolme Leader tegevusgrupi: Virumaa Koostöökogu, Kirderanniku Koostöökogu ja Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, avatud infoseminar.

Kolme Ida-Virumaa kohaliku tegevusgrupi nimel saatis kutsed laiali Virumaa Koostöökogu (VIKO). Koosolekut juhtis VIKO tegevjuht Aili Ilves.

Lisaks kolmele kohalikule tegevusgrupile olid külalistena kohal ka Raplamaa Partnerluskogu, Maaelu Arengu Instituudi, MTÜ Partnerluse ja Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksuse esindajad.

Virumaa Koostöökogu tegemistest ülevaate tegi juhatuse esimees Hardi Murula. Virumaa Koostöökogu piirkonna moodustavad Maidla, Rägavere, Aseri, Sonda ja Lüganuse vallad ning Püssi linn, elanike arv kokku 8100.

Tehakse koostööd teiste piirkonna arengule oluliste ühendustega: Ida-Virumaa külade esinduse ja talupidajate liiduga. Piirkonna strateegiat koostatakse koostööd Ida-Virumaa ettevõtluskeskusega ning hetkel on käsil strateegia jaoks andmete kogumine.

Virumaa Koostöökogu on strateegia läbivateks teemadeks valinud elukeskkonna parandamine ja loodus ja kultuuriressursside parem kasutamine. Piirkonna puuduseks võib lugeda oma tõmbekeskuse puudumist, üheks eelisarendavaks suunaks oleks piirkonna ühtse „brändi” väljatöötamine. Mõtted liiguvad idee „Virumaa Süda” arendamise teemal, kuna Virumaa keskpunk asub just Virumaa Koostöökogu tegevusgrupi territooriumil. Teiseks sümboliks saaks kujundada Maidlas asuv suurt on Sirtsi rändrahnu.

Virumaa Koostöökogul on valmis ka koduleht, mida planeeritakse pidevalt edasi arendada.

Koostöökogu liikmed käisid maikuus õppereisil Soomes.

Virumaa Koostöökogu veebilehekülg www.viko.ee

Kirderanniku Koostöökogust rääkis koostöökogu juhatuse esimees Rein Luuse. Kirderanniku Koostöökogu piirkonda kuuluvad Jõhvi, Toila, Kohtla, Vaivara vallad.

Piirkonna iseärasuseks on mitmekesised rannikutüübid, nii liiva- kui pankrannik, nn põlevkivimaa vaheldub põllumaaga. Palju on endist kaevandusmaad, mis on ühendav probleem. Jõhvi linn jääb Kirderanniku Koostöökogu tegevuspiirkonna sisse kuna on vallasisene linn, aga plaanis on suunata raha siiski maapiirkonda. Piirkonna keeleprobleem on peamiselt Jõhvis, kuid esineb ka mujal. Peab mõtlema kuidas kaasata venekeelset elanikkonda.

Kirderanniku Koostöökogu on piirkonna strateegia teemadeks valinud uute teadmiste ja tehnoloogiate kasutamine ja elukeskkonna parandamine. Koostöökogu teeb koostööd piirkonna naabertegevusgruppidega. Hetkel otsitakse tegevjuhti ja strateegia nõustajat.

Koostöökogu soovib esialgu keskenduda eelkõige Leader tegevustele ning mitte kohe hakata otsima võimalusi teiste fondide rahastuste leidmiseks.

Piirkonda jääva, kuid seni veel kohaliku tegevusgruppiga mitte liitunud Narva-Jõesuu ja Kohtla-Nõmmega on ühenduses oldud, aga nad ei ole seni veel liitunud.

Andrus Rekor, Peipsi-Alutaguse Koostöökoja juhatuse esimees rääkis nende tegevusgrupi toimetamistest. Peipsi-Alutaguse Koostöökoda hõlmab Alajõe, Avinurme, Lohusuu, Tudulinna, Iisaku, Illuka ja Mäetaguse vallad. Elanike arv kokku 7393, tegevusgrupi piirkonna suurus on 1 762 km2. Tegevusgrupi piirkonda kuulub 52% Ida-Virumaast ja 4% Ida-Virumaa elanikkonnast ning kõige venekeelsemaks on Alajõe piirkond.

Piirkond on paljude traditsioonidega ja geograafiliselt ühtne. Ühendab soov ka tegevusi koos teha ja varasem koostöö. Samas suure aktiivsusega liikmeskonnal on muidugi vähe aega, kuid ühised tegevused on motiveerivad kokkutulemiseks.

Kui koguti andmeid Leader taotluse jaoks, siis saadi kokku rõõmustavalt suur arv liikmete poolt läbiviidud projekte: Kohaliku Omaalgatuse Programmist (KOP) – üle 30 projekti, KULKA`st – üle 20 projekti jne.

Tegevusgrupp on strateegia teemadeks valinud elukeskkonna parandamine ja loodus- ja kultuuriressursside parem kasutamine. Just kultuuri- ja looduse poolest on piirkond rikas, kuid seda peab palju rohkem ära kasutama ja esile tooma. Ühendab hool oma kodukoha, koduküla ja Virumaa pärast. Strateegia protsessis peetakse oluliseks vaadata kõike üldisest huvist lähtudes, määratleda end, kujundada, vormida, jälgida ja hinnata. Koostöökogu strateegiliseks partneriks on Peipsi Koostöö Keskus ja on viidud läbi ka küsitlus.

Peipsi-Alutaguse kodulehekülg varsti avanemisel ja logo kujundamisel. Samuti on kavas teavitusprotsessi on laiendada.

Tegevusgruppide infopäeval räägiti ka Ida-Virumaa tutvustav CD koostamisest, mille ideekavandit tutvustas Andrus Rekor. Sinna soovitakse panna huvitavad objektid, külaplatsid ja –väljakud, informatsiooni noorteüritustest, kogukonna ettevõtetest jne. Samuti ilusad Ida-Virumaa loodusvaated. Vaadelda objekte nii valdadekaupa, tegevusgruppide kaupa, maakonna kaupa. CD koostamise käigus on plaanis luua ka vastav andmebaas. Samuti on plaanis teha ka väike huvitavaid üritusi tutvustav film. CD koostamisel on kavas kaasata: Ida-Viru külade esindused, kohalik taluliit ja 5 Leader tegevusgruppi. Jääme ootama piirkondadest materjale.

Ürituse avatud mikrofoni raames võtsid sõna Krista Pedak, Indrek Kärner, Ivika Nõgel, Krista Kõiv ja Ave Bremse. Teemadeks suhted ajakirjandusega, venekeelse elanikkonna ja teiste seni passiivsemate kaasamine.

Kolme tegevusgrupi avatud infopäeval andis Raplamaa Partnerluskogu tegevjuht Jaak Vitsur ülevaate nende partnerluskogu tegemisest. Raplamaa Partnerluskogu loodi maakonnapõhiselt, tegevuses ei osale otseselt ainult Järvakandi vald, kes ühines Rohelise Jõemaaga. Tegevusgrupi piirkonda kuulub üheksa valda. Praegu on tegemisel kaks uuringut ja korraldamisel mitmed koolitused. Samuti tegeletakse Leader tegevustest teavitamisega ja väliskoostööga.

Krista Kõiv Maamajanduse Infokeskust esitles ideekavandit kohalike tegevusgruppide ühisesitluse korraldamisest Jänedal Talupäevadel 28.-29. juuli 2007.

Jäneda Talupäevad on oluline üritus põllumajandustootjatele, kuhu tuleb osalejaid igast Eesti piirkonnast. Kohalikud tegevusgrupid saaksid esineda oma tutvustavate plakatitega, levitada infomaterjale, teha ettekandeid „avatud laval”, esindada oma ettevõtteid nn kohalike tegevusgruppide „müügitänaval” jpm. Kohalolnud tegevusgrupid lubasid ühel või teisel moel kindlasti osaleda.

Vaata ka pilte infoseminarist, PowerPoint esitlus

Infoseminari päeva teine pool möödus ringsõidul Virumaa Koostöökogu tegevuspiirkonnas. Teenäitajateks ja tegevuspiirkonnast rääkijateks olid Aili Ilves ja Kaja Toikka. Muidugi võimaldas piiratud aeg tutvuda põgusalt vaid mõnede paikade ja objektidega.

Tutvuti Kõrtsialuse seltsimaja ja seal II korrusel oleva piirkonna ajalugu tutvustava väljapanekuga.

Sõideti läbi Aseri, mille potentsiaal sadama, keraamikakeskusena ja ilusa linnakesena tahab ning ootab arendamist.

Sõideti läbi Sonda ja külastati Uljaste järve, kus suvitas luuletaja Igor Severjanin, kes nimetas seda järve „väikeseks Baikaliks”. Õnneks on seni suudetud peatada kaevandmisplaanid lähipiirkonnas, mis kauni järve maapealt kaotaks ja mõjutaks oluliselt ka kohalikku ökosüsteemi tervikuna. Uljaste järv on kaunis turismipiirkond, matkamiseks ja puhkamiseks.

Uljaste küla on saanud ka kaunima küla nimetuse. Tõepoolest on väikese küla inimesed koostöös teinud oma külast vaatamisväärsuse. Koos-teha-tahtmine on selle aunimetuse saamise eelduseks.

Ka Nüri küla külaplats jättis suurepärase mulje, kusjuures arendamine on siin alles pooleli. Külaplatsile on kogunenud ka kuni 100 inimest, nii praegused, kui ka endised külaelanikud ning eelkõige omakülatunnet ja head ja lõbusat seltskonda nautima. Katusealuse puudumine ei takista siin ka uusaasta öösel kokku saamast.

Maidla mõisa peahoones on kohalik põhikool, kohe kõrval valitsejamajas avab uksed lasteaed-algkool. Restaureerimise ja renoveerimise käigu kohta andis seletusi vallavanem Hardi Murula.

Sõit käis ka mitmeid kordi läbi tuhamägede piirkonna. Siin on juba kasutatud võimalusi mäkketõusuks nii jala, kui mootorratastel. Vaadati ka tuhamäge, kus hiljuti toimus motokross, rada jättis tõepoolest imposantse mulje.

Läbisõidul Püssi linnast, kohtade kõrval, mis arendamist ootavad, tutvustati ka neid objekte, mille üle võib rõõmu tunda: noortekeskus, eakatekeskus, raamatukogu, koolimaja jms.

Ringsõit lõppes Purtse linnuses ja seal kõrval asuva hiiemäel asuva leinapargi külastamisega, kuhu kohaliku „Memento” eestvõtmisel ja hoolel on mälestuskell ja mälestustahvlid Siberis küüditatutele, kuid teiste hulgas ka Kurkse retke, Siberis orvuksjäänute ja paljude teiste mälestuseks istutatud mälestuspuid.

Vaata pilte ka ringsõidust, PowerPoint esitlus