01.november

Kuidas Soomes maaelu edendatakse

---

Allikas: Nädaline, Jaak Vitsur Raplamaa Partnerluskogu tegevjuht

30. oktoober 2007

Kas seltsimaju remonditakse omal jõul või riigi toetusel? Kuidas toetatakse uute ideedega välja tulevaid väikeettevõtteid või edendatakse rahvasporti?

Sellistele küsimustele sõitis vastust saama ja Soomes, maaelu edendamise toetuskavade elluviimisega tutvuma neljakümneliikmeline rühm Raplamaa LEADER-liikumise vedajaid - ettevõtjaid, külaseltside eestvedajaid ja vallatöötajaid.

Võõrustajateks olid meie maakonna pikaaegne sõprusvald Nurmijärvi Helsingi külje all ja piirkonna maaeluprogrammi LEADER kohalik tegevusrühm Kehu RY. Rõõm oli viibida kaunis järveäärses Märkiö noorsoolaagris, millest on saanud raplamaalaste teine kodu Soomes. Kahetsusega tõdesime, et Raplamaal ei ole ühtegi sellist valla omandis puhkebaasi, kus oleks võimalik suuremaid külalisterühmi vastu võtta.

Soomes on maaelu edendamiseks läbi viidud mitmeid toetuskavasid, käesolevast aastast on peamine ühine LEADERi programm. Kohalikke tegevusrühmi on ligi 60. 

Taotlus olgu hästi läbi mõeldud

Kohalik tegevusrühm koostab toetuste kasutamise arengukava. Soomlased rõhutasid, et arengukavas oleksid kirjas täpsed nõuded, mille jaoks ja kuidas toetusi antakse. Ideed esitatakse kõigepealt tegevusrühma büroole, kes igati nõustab ja abistab taotluse koostamisel. Eesmärk on, et iga esitatav taotlus oleks nii hästi läbi mõeldud, et seda ka rahastatakse. Vaevanõudev on kõikide paberite korrashoid ja täpsus.

Kuigi Helsingi külje all olev Nurmijärvi kuulub Soome ja ka Euroopa arenenumate ning jõukamate piirkondade hulka ja maaelu toetusprogrammidel ei ole siin nii oluline osa kui arengus tagasihoidlikumatel Põhja- ja Ida-Soome aladel, on ka Nurmijärvil edukalt kasutatud arenguraha.

Üleriigilised toetused

Eestlased tutvusid kohalikule külaseltsile kuuluva kena vanaaegse puumajaga, mis LEADERi programmi rahaga renoveeritud, ja uurisid maja ülalpidamist.

Kuna LEADER toetab väikeettevõtluses uusi, varem kasutamata äriideid, oli huvitav tutvuda üleriigilise toetuseprojektiga, jaanalinnufarmide asutamisega. Toetuse kaudu said Soomes jalad alla üle paarikümne jaanalinnufarmi, millest ühte külastasime. Jaanalinnust kasutatakse ära kõik - tervislik ja taine liha, suled eheteks, munakoor kunstiesemete ja valgustite valmistamiseks, kauni mustriga nahk kottideks ja nahkehistöödeks, munad kondiitritööstusele, rasv kosmeetikavahenditeks.

LEADER toetab ka sporditegevust. Kohaliku ratsaspordiseltsi liikmed ehitasid programmi rahaga ligi 22 km pikkuse ratsasõiduraja läbi kauni Lõuna-Soome maastiku.

Nurmijärvist

Sõprusmaakondlaste vastuvõtuks leidis aega Nurmijärvi vallavanem Kimmo Behm, kes koos teiste töötajatega rääkis valla arengust.

Nurmijärvi on kiiresti arenev piirkond, kuhu hulgaliselt asub elama noori peresid mujalt. Kolmekümne aastaga on valla elanikkond kasvanud kümnelt tuhandelt kolmekümne kaheksa tuhandeni. Praeguseks on volikogu piiramas elanike arvu suurenemist 2% aastas. Vastasel juhul ei suuda vald järele jõuda lasteaedade ja koolide ehitamisega.

Nurmijärvi ettevõtlus on muutumas tööstuspõhiselt teeninduslikuks, suurvabrikud asenduvad mitmesuguste teenuste osutajatega. Põllumajanduses on suund suuremate talude arenemisele.

Merja Winha-Järvinen, vallavalitsuse noorsootöö juhataja, kes aastaid raplamaalastele tuttav, tutvustas Nurmijärvi avatud noortekeskust ja kõneles noorsooküsimustest. Kiire majanduslik areng, lapsevanemate kõrge tööhõive on Soomeski kaasa toonud Eestile tuttavad probleemid.

"Kaunid uued kodud, suured pangalaenud, tööd rabavad vanemad ja omapead jäetud noored - need on meie mured," ütles ta.

Nagu meilgi on noorematel inimestel tekkimas arusaam, et laste kasvatamine peabki lasuma ühiskonna ja valla õlgadel: kui on probleeme, olgu süüdi õpetajad, noorsootöötajad, politseinikud, vallaametnikud, riik, aga mitte kunagi lapsevanemad.

Kiire majanduslik areng on toonud kaasa nii hindade kui ka palkade tõusu. Ehitamise buum on Soomes tõsineja ehitushinnad kasvavad ehmatavalt. Seetõttu on ka Nurmijärvi vallal raskusi kõikide vajalike objektide rahastamisega.

Merja nõustus Raplamaa delegatsiooni liikme, psühholoog Tiia Listeri tähelepanekuga, et ka Soomes on arengutöös liialt oluliseks muutunud eeskätt lühiajalistel projektidel põhinev tegevus: "Veel paarkümmend aastat tagasi oli tava, et probleemiga tegelemiseks loodi spetsiaalne asutus ja kavandati töö 10-20 aastaks, ent praegu ei suuda me oma tööd kavandada kaugemale kui kaks-kolm aastat. Selline lähenemine ei soodusta arengutöö jätkusuutlikkust."

Kim Smedlund, LEADERi tegevusgrupi kohalik juhataja, tõi probleemina välja maapiirkondade ebaühtlase arengu. Rahvastik valgub sisemaalt mere äärde, väikevallad on hädas elanike arvu säilitamisega. Mereäärsetes piirkondades kasvavad kiiresti elamiskulud, üürid ja kinnisvarahinnad. Seetõttu on maaelu arengu programmid Soomeski tugevalt suunatud mahajäänud regioonidele.

LEADERi programm ei ole kaugeltki ette nähtud ainult ehitus- ja remonditöödeks. Palju olulisemad on, eriti jõukama ja valmisehitatud Lääne-Euroopa seisukohalt, just rahvusvahelised koostöö- ja arenguprojektid, mis võimaldavad eri rahvastel omavahel tutvuda, üksteist tundma õppida ja kogemusi vahetada. Sellise koostöö võimalustest on alati olnud huvitatud ka Nurmijärvi, tõdes Merja Winha-Järvinen.

Keskendutakse kolmele valdkonnale

Meie edasise koostöö eelisvaldkonnad on noorsooga seotud projektid, väikeettevõtjate tegevus ja traditsioonilise kultuuripärandi säilitamise, arendamise ja tutvustamise teema.

Raplamaalastel tekkis Soome reisi ajal hulgaliselt häid mõtteid ja ideid, oma ideedega lubasid ette astuda käsi-töötegijad eesotsas lvi Sarkiga, noorsoo probleemidega tegelejad eesotsas Tiia Listeriga, külaelu edendajad Vigalast, Juurust, Raplast, Kärust ja mujalt.

Eeloleval talvel tullakse Nurmijärvilt vastukülaskäigule Raplamaale.