17.november

Läti tegevusgrupid arutavad Leader teemadel

---

Allikas: Ave Bremse ja Krista Kõiv, maaeluvõrgustik

17. november 2007

Lätis, Lielvardes toimus 01. – 02. novembrini rahvusvaheline konverents Leader tüüpi meetme rakendamisest ja uue perioodi Leader teemadel "Implementation of Leader + Type Measure in Latvia"

Eestist osalesid Krista Kõiv ja Ave Bremse, Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksusest, Krista Toom ja Anni Küüsverk, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) ja Ormes Olm, Lõuna-Järvamaa Koostöökogust.

Konverentsil keskenduti Läti ja teiste Balti riikide kohalike tegevusgruppide ja Leader programmiga seotud organisatsioonide kogemuste vahetusele ning kontaktide loomisele.

Samuti uue programmperioodi ülevaatele, maaeluvõrgustike ning Läti, Leedu ja Eesti Leader infokeskuste töö planeerimine ning kogemuste vahetusele.

Plenaaristungil esinesid Läti Põllumajandusministeeriumist minister M.Roze, asekantsler A.Lapins, maaelu arengu osakonnajuhtaja Nina Rakstina. Läti makseagentuurist Indulis Abolins. Läti Külaliikumisest ja Leader infokeskuse tööst rääkis Valdis Kudins.

Eesti Leader arengu kohta tegi ettekande Ave Bremse. Ettekanne andis ülevaate RAK meetme 3.6 „Kohaliku initsiatiivi arendamine – LEADER-tüüpi meede” rakendamisest ülevaade, MAK Leader-telje meetmelehe põhimõtetest ja Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksuse tööst ning tegevusplaanidest.

Ülevaade Läti Leaderi kohta:

Läti Leader tegevusgruppide piirkondade elanike arvu suurused on erinevad, 10 000 kuni 65 000 elanikuni. Kusjuures uuel perioodil 2007 - 2013 on seatud Leader grupi elanike miinimumarvuks 5 000 elanikku. Kohalikud tegevusgruppide juriidiline staatus on ühing.

Hetkel on Lätis 28 tegevusgruppi, mis moodustab maapiirkonnast 83%. Leader tüüpi meetme raames strateegiate elluviimiseks taotles toetust 18 kohalikku tegevusgruppi ja sai toetuse 17 (60% programmi eelarvest).

11 kohalikku tegevusgruppi (40% programmi eelarvest) viivad ellu „Oskuste omandamise” tegevusi, koostades piirkonna strateegiad järgmiseks perioodiks.

Lätis on välja koolitatud 304 spetsiaalset konsultanti (protsessi promootorid), kes aitavad ja nõustavad Leader tegevusgruppe. Välja on antud Leader tegevusi üldtutvustav brošüür „Anna ja Janis maaelu arendamas”. Vastavalt Lätis maaelu arengukavale 2007 – 2013 on Leader tegevusgrippidel võimalik oma piirkonna arendamiseks kasutada vaid III teljest toetatavaid tegevusi.

Ülevaade Leedu Leaderi kohta:

Seminaril osales ja tegi ettekande Leedu esindaja Lina Gumbreviciene, Programme Leader and Farmers Training Methodology Centre. Ettekanne käsitles Leedu Leader tüüpi meetme rakendamist ja ülevaadet järgmise programmperioodi põhijoontest.

Ülevaade Leedu Leader ettekandest:

Erinevused eelmise perioodi ja uue perioodi Leaderi vahel: Leedus on kokku 41 kohalikku tegevusgruppi, mis katavad juba 98% maapiirkonnast. 46 % tegevusi tehakse „Oskuste omandamise” tegevuste raames ja 54 % kohalikest tegevusgruppidest viivad ellu strateegiaid. Ühe kohaliku tegevusgrupi keskmiseks suuruseks on 50 000 elanikku piirkonna kohta.

Leader programmi rakendamise jaoks on loodud erinevaid komisjone ja institutsioone:

- Leader koordinatsiooni komitee (Leader Coordination Committee)

- Leader koostöö komitee (Leader Cooperation Committee )

- Leader probleemide analüüsi komitee (Leader Committee on Problems Analysis)

Loodud on Leader tegevusgruppide mitteformaalne võrgustik (Informal Network of LAGs)

Leedus Leader tegevusgrupp on juriidiliselt ühing. Tegevusgrupi liikmelisusele on seatud järgmised nõuded: kuni 50% ühinguid, kuni 25% omavalitsusi ja kuni 25% ettevõtjaid.

Ülevaade Leedu Leader tüüpi meetmest, perioodil 2004 – 2006:

29 Leader tegevusgruppi said toetust kuni 3 475 eurot – piloot integreeritud strateegiate ettevalmistamiseks, kellest 27 on esitanud oma strateegiad hindamiseks.

10 Leader tegevusgruppi viivad ellu piloot integreeritud strateegiaid ning igaühele neist eraldati toetus 147 000 eurot.

31 Leader tegevusgruppi said toetust kohalike arengustrateegiate väljatöötamiseks perioodiks 2007-2013, toetus neist igaühele 20 000 eurot.

Leedus hindavad esitatud strateegiaid sõltumatud eksperdid, kes esitavad oma arvamused projektide valiku komiteele ja ministeerium kinnitab toetuse suuruse Leader tegevusgrupi kohta.

Leedu esindaja tõi välja Leader tüüpi meetme rakendamise perioodi nõrkusi ja probleeme Leedus:

- inimressursi ja oskuste vähesust maapiirkonnas, eriti avalike hangete ja projekti administreerimise valdkonnas

- kohalike tegevusgruppide motivatsiooni puudus teha vabatahtlikku tööd

- kohatine nõrk koostöö kohalike tegevusgruppide ja omavalitsuste vahel

- probleemid ja takistused omavalitsuste maade küsimuses. Selgituseks - Leedus on ühingutel seadusandlikud piirangud teha projekte omavalitsuste või riigi valduses olevatele maadele ning mitmel juhtumistel on see saanud investeeringuprojektide läbiviimisel takistuseks

Leedu kohaliku tegevusgrupi territooriumi elanike arv Leader tüüpi meetme rakendamise perioodil (2004 – 2006) pidi olema vahemikus 10 000 kuni 100 000, siis uuel perioodil võib see olla 5000 kuni 100 000 elanikku. Leader tegevusgrupi piirkonda võivad kuuluda ka kuni 6000 elanikuga linnad.

Leader tüüpi meetme rakendamise perioodil oli võimalik valida 4 strateegilise teema vahel, siis uuel programmperioodil valitakse teema Maaelu arengukava 3-telje eesmärkide hulgast. Leader’ile eraldatakse kogu eelarvest 6,06%. Administratiivseteks kuludeks lubatakse kasutada kuni 20% Leader tegevusgrupi eelarvest.

Leedu Leader tegevusgrupid olid Leader tüüpi meetme rakendamise perioodil ise kõigi, sh ka strateegiat rakendamiseks, maksete tegijateks, siis uuel perioodil 2007 - 2013 teeb taotlejatele väljamakseid Leedu Makseagentuur.

Läti rahvusvahelisel konverentsi päeva II osa päevast toimus töö töörühmades.

Eesti ja Leedu esindajad osalesid töörühmas II töörühma töös, mille teema oli “From need to solution: strategies for rural development” (“Vajadustest otsusteni – maaeluarengu strateegiad.”)

Paluti kommentaarida ka Leedu ja Eesti külaliste kogemusi strateegiate olemuse ja kuidas sujub töö erinevate institutsioonide ja kohalike tegevusgruppide vahel.

Eesti esindajana tegi Ave Bremse lühikese sõnavõtu, mille sõnumiks oli „Kui töötada ühiselt selle nimel, et maaelu edeneks, siis on kõik partnerid olulised ja kriitika alati positiivne. Strateegia ei ole lihtsalt paber vaid elu ise, see tähendab lähtuma peab kohalikest vajadustest ja Leader eesmärkidest. Kuna kõigi probleemide lahendamise jaoks ei jätku Leader vahendeid, siis tuleb teha valikuid vastavalt prioriteetidele.”

Iga töörühma ülesandeks oli tuua esile üks lause, mis võtaks kokku tehtud töö. Teine töörühm leidis, et parim lause, mis töörühma tegevust kokku võtaks ongi „Leader strateegia ei ole paber, vaid elu ise!” Selle lause eest tänati Eesti kolleege.

Huvitav oli see, et Läti rühmatöö kokkuvõtteid esitati interaktiivse etendusega, mille lõppu kuulus ühislaul. Seda toredat meetodit kasutati kolmel juhul neljast. Lätlased on suur laulurahvas.

Teise töörühma kokkuvõte kujutas endast väikest etendust, mis algas sellega, et rebiti puruks paber kuhu oli kirjutatud peale sõna „STRATEEGIS” ja hakati etendama puude istutamist, maa kaevamist, kanuudega sõitu ja muid elulisi tegevusi.

Järgmine töörühm etendas televisioonisaadet, kus kutsuti Läti tulevase presidendi rolli Valdis Kudins ja tema ülesandeks oli pidada kõne 2014 aastal Läti maaelu arengu kohta.

Üldiselt jäi silma, et üle tõstetud küsimused ja probleemid on suhteliselt sarnased Eesti omadega. Esitati küsimusi, et kuidas olla kindel, et strateegia on õigesti koostatud, kui määrus valmib alles järgmine aasta. Kurdeti ettevõtlussektori kaasamisega tekkivaid raskusi jne.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et Leader tegevused on ühendavad ja ühised, sõltumata riigist ning Leader tegevuste rakendamiste hetkeseisust.

Vaata Leedu ettekannet PowerPoint ettekanne