Samal teemal veel:

Uudised

• 03.02.2026  MAAELUVÕRGUSTIK: Kokkuvõtlikult 2026. a Northern Roots Foorumist
  21.–22. jaanuaril 2026 toimus Tallinnas, Kultuurikatlas järjekordne taastavale põllumajandusele keskenduv Northern Roots foorum-konverents. Sündmus tõi kokku rohkelt põllumajandustootjaid ja -ettevõtjaid Eestist ja kaugemalt. Sündmuse avas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, kes rõhutas taastava põllumajanduse rolli tänapäeva globaalsetele väljakutsetele lahenduste pakkujana. Minis
• 12.08.2024  METK: METK kutsub Tartusse kündmise maailmameistrivõistlustele
  16. ja 17. augustil toimub Eestis esmakordselt rahvusvaheline suursündmus – 69. kündmise maailmameistrivõistlused, kus kaaskorraldajana tutvustab METK põllumajandusteaduse viimaseid saavutusi ja sordiuudiseid. Künni MMil saab külastaja lisaks tõsisele võistlusele osa ka meelelahutuslikust programmist kogu perele. Maailmameistrivõistlustel asub võistlustulle ligi 50 osalejat maailma eri paigust, seejuures kõige kaugemad künnimeistrid saabusid Tartusse Uus-Meremaalt j
• 28.06.2024  METK: Maaelu Teadmuskeskuse Kuusiku katsekeskus tähistab sel aastal sajandat aastapäeva
  Juuni lõpus tähistas Maaelu Teadmuskeskuse (METK) Kuusiku katsekeskus oma 100. aastapäeva, märkides sajandit Eesti põllumajanduse katse- ja teadustegevuses. Alates 1924. aastast on Kuusiku katsekeskus, toona Riigi Põllutöö-Katsejaam, olnud edasiviiv jõud Eesti põllumajanduse arendamisel. Juba 1909. aastal katsetati Kuusiku mõisa põldudel esimest auruatra Eestis, kuid 1924. aastal alustas Kuusikul tegevust Riigi Põllutöö-Katsejaam. Algselt uuriti erinevaid kartuli sorte ja kesade
• 18.06.2024  METK: Maaelu Teadmuskeskus kinnitas oma uue arengukava 2030. aastani
  Eelmine nädal, 11. juunil kiideti Maaelu Teadmuskeskuse (METK) teadusnõukogu koosolekul heaks asutuse arengukava aastani 2030. METKi visioon on olla eelistatud partner teadmuspõhiste lahenduste leidmisel, mis aitavad kujundada Eesti kestlikku põllumajandust ja maaelu. Üle 300 töötajaga teadus- ja arendusasutuse arengukava koostamine kestis ligi aasta. Töö käigus kaasati lisaks töötajatele ka sektori ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajaid.
• 19.04.2024  KESKKONNAAGENTUUR: Eestile on väljakutseks suur jäätmeteke ja selles sisalduva ressursi ebapiisav väärindamine
  Selle aasta vältel avaldatava keskkonnaülevaate kolmandas osas keskendusime jäätmete ja ringmajanduse valdkonnale. Ülevaatesse on koondatud teave valdkondade seisundist, põhilistest surveallikatest, mõjudest ning olulisematest eesmärkidest. "Keskkonnaülevaade annab selge pildi jäätmetekke mahtudest, suundumustest ning suurimatest jäätmevaldkonna kitsaskohtadest. Koondatud andmestik aitab mõista olukorda ning julgustab inimesi muutma oma käitumismustreid ja tarbimisharjumusi, ette
• 19.04.2024  KESKKONNAAGENTUUR: 2023. aasta metsaseire tulemused
  Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt metsa ja metsamuldade seisundit ning aineringi, prognoosime ja selgitame toimuvaid muutusi. Kokku on metsaseire võrgustikus 101 esimese astme püsiproovitükki ja 6 teise astme prooviala. Seiretulemuste põhjal koostame metsaseire aastaaruande. 2023. aasta vaatlus- ja analüüsitulemustest selgus, et hariliku kuuse tervislik seisund on endiselt halb, kuid võrreldes 2022. aastaga olid muutused väga väikesed. Tervete vaatluspuude osakaal oli vaid 38%. P
• 15.04.2024  METK: Maheköögivilja, kartuli ning puuvilja- ja marjakasvatuse nõudlus ületab pigem pakkumise
  Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE viis 2023. a hilissügisel läbi mahesektori erinevaid osapooli - mahetootjaid, (mahe)töötlejaid, mahetoodangu turustajaid ja mahetoitlustusasutusi hõlmava uuringu. Terves sektoris ollakse arvamusel, et mahetootmine on kogu põllumajandustootmise seisukohast väga vajalik. Sellega tegeletakse peamiselt seetõttu, et tegemist on keskkonnasäästliku tootmisviisiga ja samuti enda huvist lähtuvalt. Peamised uuringu koostajate ettepanekud sektori ar
• 12.04.2024  METK: Ootame osalema pindala- ja loomatoetuste infopäevadele
  Aprillikuu teises pooles toimub kümme infopäeva, kus selgitame põllumajandustootjatele 2024. aastal rakenduvate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, sealhulgas muudatusi ning taotlemist e-PRIA keskkonnas. Maaelu Teadmuskeskuse, Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse ja konsulentide koostööna korraldatavad infopäevad toimuvad 17. kuni 30. aprillini erinevates Eesti paikades. Eesmärk on enne peagi algavat pindala- ja loomatoetuste taotlusvooru tootjad kõige vajalikuga kurssi viia. Kaks
• 11.04.2024  METK: Vana tõde kehtib jätkuvalt - jäta kibe kartul söömata
  Teadlased koorisid, praadisid ja küpsetasid kartuleid tervelt ühe aasta vältel. Kokku valmistati ette pool tonni kartuleid, võeti 257 2 kilogrammist proovi, et uurida, kas eestlaste lemmiktoidus sisalduvad glükoalkaloidid kujutavad tervisele ohtu. Glükoalkaloidid on looduslikud toksiinid, mida taim toodab enda kaitseks loomade, putukate ja haigustekitajate vastu. Stressitegurid, nagu haigused ja vigastused, soodustavad toksiinide moodustumist. Mürgistest taimest sai söödav lemmiktoit
• 27.02.2024  METK: Põllumees, osale põllumuldade elurikkuse uuringus!
  Maaelu Teadmuskeskus kutsub põllumehi osalema põllumuldade elurikkuse uuringus. Uuringu tulemused annavad põllumehele ülevaate põldude mullaelustiku seisundist ja võimaldavad anda neile soovitusi mullaelustiku parandamiseks. Keda oodatakse uuringus osalema? Eelkõige soovitakse andmeid koguda teraviljaga külvikorras olevatelt põldudelt. Osalema on oodatud nii suured kui väikesed, mahedad ja tavad – põllud igast Eesti piirkonnast. Põhjused, miks osaleda: Saad põllumehena ül
• 01.02.2024  KESKKONNAAGENTUUR: Paranes keskkonnaportaalis info kättesaadavus
  Keskkonnaagentuur koondas koostöös Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustega erinevad keskkonnaandmed ühisesse keskkonnaportaali. Värskeim täiendus portaalile on keskkonnaülevaate jaotis ilma ning kliimanäitajate kohta. Tegelikult võib kogu keskkonnaportaali vaadata kui Eesti keskkonna ülevaadet. Tegemist on pidevalt uueneva veebilehega, mis koondab erinevaid keskkonnateemasid. Näiteks leiab portaalist informatsiooni elusloodusest, sh metsast, mullast ja maahõivest, veekeskkonna
• 23.01.2024  MAAELUVÕRGUSTIK: Loomakasvatusest saadav roheenergia ootab kasutamist
  Põllumajandussektoris on keskkonnavaldkonna ja rohelise energia projektid jõudsalt hoogu saamas. Selle üheks tõestuseks on kerkivad biogaasijaamad üle-Eesti. Eelmisel suvel lisandus loetellu Ebaverre rajatud biometaanijaam. Eestis on rajatud kaheksa biometaaniijaama, millest kuus töötavad põllumajandusliku toormel. Kõige uuem jaam käivitati möödunud suvel Ebaveres. Energiaettevõte Bioforce arendusjuht Karl Koort ütles Ebavere biogaasijaama rajamist kommenteerides, et 2020-ndaid a
• 19.01.2024  KIK toetab ettevõtjaid soojuse ja elektri salvestusseadmete rajamisel
  KIK avab 18. jaanuarist taotlusvooru, et toetada ettevõtteid taastuvenergia salvestusseadmete rajamisel ja hoogustada energiasalvestuse turu arengut. Vooru eelarve on 4,8 miljonit eurot ja taotlusi võetakse vastu kuni eelarve ammendumiseni või 30. aprillini 2024. KIKi energeetikavaldkonna projektikoordi-naatori Kristjan Kalda sõnul saavad ettevõtted toetust taotleda nii soojus- kui elektrienergia salvestite rajamiseks. „Varem on KIK toetanud üheksa energiasalvestuse pilootprojekti elluv
• 19.01.2024  METK: Maaelu Teadmuskeskus ootab nõustajate nimekirjaga liitujate avaldusi
  Maaelu Teadmuskeskuse (METK) koolitus- ja nõuandeteenistus ootab avaldusi põllu- ja maamajanduse valdkonna nõustajate nimekirjaga liitumiseks. Peatselt nimekirja kantud nõustajad saavad osutada nõustamisteenust ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavast rahastatava nõuandetoetuse abil. "Uue regulatsiooniga laieneb nõustajate ring ning lisaks kutsetunnistusega konsulentidele tekib toetatava nõuandeteenuse osutamise võimalus muuhulgas teaduritele, õppejõududele ja teist
• 18.01.2024  ELO: Mulla- ja maakorralduspreemia tähtaega pikendati 22. jaanuarini
  Maa ja pinnase säästlikku kasutamist edendav Euroopa organisatsioon ELO teatas täna, et maa ja maakorralduse auhinna tähtaega pikendati 22. jaanuarini. Auhinnaga, mida antakse välja alates 2008. aastast, tunnustatakse Euroopa territooriumil teostatud tavasid, mis aitavad leevendada mullaohtusid, vähendada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, võidelda sooldumisega, ennetada ummistumist, ohjata üleujutusi ja ennetada maalihkeid. Põllumajandustootjad, maaomanikud, põllumajanduskinnisv
• 08.01.2024  METK: Mulla auhind 2024 - kandideerimine kuni 15. jaanuarini
  Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakond kutsub Eesti põllumajandustootjaid üles kandideerima 2024. aasta mulla auhinnale! Konkursi täpsemad tingimused leiad ELO veebilehelt Mullaharimise ja -majandamise auhinnaga tunnustatakse häid maakasutus- ja mullahooldustavasid, mis aitavad leevendada ohtusid mulla tervisele. Ohud mulla tervisele on näiteks: mulla degradeerumine, erosioon, orgaanilise aine sis
• 04.01.2024  MAAELUVÕRGUSTIK: Valmis keskkonna ja kestlikkuse alamleht
  Foto: Unsplash Maaeluvõrgustik avas alanud aastal oma veebilehel (www.maainfo.ee) uue alamlehe - keskkond ja kestlikkus, kuhu koondatakse looduskeskkonna ja kestlikkuse teemadega seotud päevakajalist jm informatsiooni. Maaeluvõrgustiku keskkonnavaldkonna peaspetsialist Karme Petrutis sõnas, et kuna keskkonna ja kestlikkuse teemade käsitlemine on tõusnud kliimamuutuste tingimustes aina olulisemaks ka maaeluvõrgustiku töödes ja tegemistes, siis osutus vajalikuks info koondamine ühte
• 20.12.2023  EPKK: Looduse taastamise määruse osas jõuti kokkuleppele
  Novembris jõudsid praegune ELi nõukogu eesistujariik Hispaania ja Euroopa Parlamendi esindajad esialgsele poliitilisele kokkuleppele looduse taastamist käsitleva määruse suhtes. Määruse kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama ja rakendama meetmed, millega taastatakse 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest. Nõutakse ka, et liikmesriigid kehtestaksid 2030. aastaks meetmed, et taastada vähemalt 30% mõlemas lisas loetletud halvas seisundis elupaigatüüpidest. Taastami
• 20.12.2023  MAAELU: Ants-Hannes Viira: "Millised võiksid olla maasektori ajakindlad roheoskused"?
  Euroopa rohelise kokkuleppe kava tutvustati avalikkusele esimest korda neli aastat tagasi. Sellele on riburada järgnenud ja järgnemas strateegiaid, direktiive ja seadusi, mis püüavad majandust ja elukorraldust kestlikumale rajale suunata. Riik on algatanud roheoskuste programmi, mille raames uuendatakse ka traditsiooniliste maapiirkonna elualade - põllumajandus, kalandus, toiduainete tootmine ja metsandus - õppekavad. Loe tervet artiklit SIIT
• 20.12.2023  KESKKONNAAGENTUUR: Tänu ökosüsteemide teenuste hindamisele saame nüüd esmakordselt välja arvutada, kui palju on väärt iga maatükk ökosüsteemi vaates
  Euroopa Liidus (EL) ja mujalgi maailmas on riigid seadnud eesmärgiks ökosüsteemide paiknemise, seisundi ning nende pakutavate hüvede kaardistamise ja looduse hüvede majandusliku ning sotsiaalse väärtuse hindamise. Eesmärgiks on looduse väärtuste integreerimine majandusarvestusse, ruumiplaneerimisse ja erinevatesse otsustusprotsessidesse. Lisaks aga on väga oluline hüvede väärtuse, sh võimalusel rahalise väärtuse, näitamine just otsustajate teavitamiseks, erinevatest alternatiiv
• 19.12.2023  EESTI LAMBA- JA KITSEKASVATAJTE LIIT: Lambakasvatus Rootsis ja Norras
  Grupp Eesti lambakasvatajaid käis 2023. aasta oktoobris Rootsis ja Norras tutvumas sealse lambakasvatusega. Teiste hulgas külastasime kahte farmi, kus väga oluline oli tõulammaste kasvatamine ja aretamine: Westlamm Dorper Rootsis ja Kværner Gård mahetalu Norras. Rootsis on ametlikult tunnustatud vaid dorperi tõugu lammaste puhasaretus Westlamm Dorperi farmi peavad koos Lisette Fritzon ja Daniel Sundberg. Lambakasvatusega tegeldakse muu töö kõrvalt. Ettevõte müüb puhtaverelisi
• 19.12.2023  METK: On valminud põllumajandustootjate majandusnäitajate kogumik
  Maaelu Teadmuskeskus annab igal aastal välja kogumiku, kus on esitatud Eesti põllumajandustootjate majandusnäitajad. Ilmunud on kogumik, mis põhineb põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) andmeid esitanud ettevõtete 2022. aasta näitajatel. Majandusaasta aruanded eelneva aasta kohta avaldatakse alles järgmise aasta juunikuus, seega nüüd, 2023. aasta lõpul, on võimalus avaldada statistika 2022. aasta kohta. Põllumajandustootjatelt kogutavad raamatupidamisandmed on olul
• 19.12.2023  METK: Noorteadlased Hanna Bulgarin ja Kristi Kõva METKist on üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi laureaadid
  Eesti Teadusagentuuri üliõpilaste teadustööde konkursi parimate seas on Maaelu Teadmuskeskuse agrokeemia labori töötaja Hanna Bulgarin ja Viljandi katsekeskuse agronoom Kristi Kõva. Loodusteaduste valdkonnas pälvis rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes esimese preemia Hanna Bulgarin konkursitööga "Antiviraalsete õhu filtermaterjalide valmistamine ja karakteriseerimine". Töö juhendajaks oli Thomas Thomberg, PhD. Hanna lõpetas kevadel Tartu Ülikooli
• 19.12.2023  KESKKONNAAGENTUUR: Euroopa Keskkonnaamet avaldas seirearuande, kus tehakse kokkuvõte Euroopa peamiste keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutustasemete kohta
  Euroopa Keskkonnaamet avaldas seirearuande, kus tehakse kokkuvõte Euroopa peamiste keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutustasemete kohta Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi aruande kohaselt on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vaja kiiremini rakendada kehtivaid õigusakte ja uusi ambitsioonikaid meetmeid. Kliima- ja keskkonnateadlikkust tuleks laiendada ka teistesse poliitikavaldkondadesse. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) analüüsi kohaselt ei pruugi Euroopa Liid
• 19.12.2023  KESKKONNAGENTUUR: Valminud on 2023. aasta mullaseire vahearuanne
  Aruandest avaneb uues vahekaardis leiab seiratud uurimisalade mullaprofiilide kirjeldused ja toitainete sisalduste tulemused. 2023. aasta mullauuringud viidi läbi pikaajaliselt seires olnud Abeli, Adavere, Keskküla, Palamuse, Viruvere ja Tooma põllumuldade aladel ning uute loodulike muldade võrdlusalana ka Abeli, Keskküla ja Viruvere metsamuldadel. Mida me teada saime? Seiratud karbonaatsel lähtekivimil Abeli, Keskküla ja Palamuse muldade pH oli mõõdukalt ja nõrgalt happeline nin
• 19.12.2023  RMK: Vaata, millised on järgmise aasta olulisemad looduskaitsetööd
  RMK uus looduskaitseprojekt võtab fookusesse inimtegevuse tõttu kannatada saanud soode ja veekogude seisundi parandamise. 2029. aastani kestvat projekti rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja selle eesmärk on teha looduse parandamiseks vajalikke töid kokku 9400 hektari ulatuses. RMK looduskaitseosakonna juht Kaupo Kohv selgitas, et projekt keskendub peamiselt kuivendusest mõjutatud soode ning paisudega katkestatud jõgede taastamisele. Loe tervet artiklit RMK veebilehelt
• 07.12.2023  KESKKONNAAGENTUUR: Saa teada, kui palju rangelt kaitstavat pinda on sinu kodu-maakonnas
  Keskkonnaagentuur on Keskkonnaportaalis täiendanud looduskaitsestatistika lehte kaitstavate alade kaitsekorra ja maaomandi infoga. Statistika on esitatud kasutajasõbraliku Tableau ülevaatena, mis muudab pikad ja keerulised andmeread kergesti mõistetavaks. Uutel kaitsekorra vahelehtedel saab tutvuda kaitstavate alade jaotusega kaitsekorra ranguse järgi - seda nii kogu Eesti ulatuses kui ka maakondade ja omavalitsuste kaupa sorteerides. Ülevaate järgi on Eestis kaitsekorra alusel suurima
• 04.12.2023  METK: Esimene Euroopa innovatsioonivõrgustike kohtumine toimus Eestis
  Eelmisel nädalal toimus Tallinnas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika võrgustike kohtumine "Riiklikud maaeluvõrgustikud ja innovatsioon". Kohtumisel loodi alus jätkuvaks innovatsioonialaseks koostööks liikmesriikide võrgustike ja Euroopa Liidu ÜPP võrgustiku vahel. Inge Van Oost, Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadi AKISe koordinaator: "Üksteiselt õppimine algab teadmuse ja innovatsiooni ühendamisel. Koostöö käivitab uuenduslikke projekte ja parandab AKIS
• 04.12.2023  METK: Toidukapp tõstab kogukonna teadlikkust toiduraiskamisest
  Meil on vaid üks koduplaneet, millel elab üle 8 miljardi inimese. Me kõik vajame peavarju, toitu ja igapäeva eluks vajalikke tarbeesemeid, mistõttu on kõike seda vaja juurde toota. Aga kas ikka on? Maailma ressursside ammendumine ja jäätmete kuhjumine on tänapäeva ühiskonna jaoks murettekitavad teemad. Erinevate loodusvarade kiire kahanemine ja maakera üldise kandevõime ületamine on toonud esile säästva arengu küsimused ühiskonna tasandil. Sellega seoses on toiduraiskamise v
• 04.12.2023  METK: Miks Maaelu Teadmuskeskus COP28 kliimakonverentsil osaleb?
  10. detsembril korraldab Eesti COP28 konverentsil sisukad arutelud teemadel toit, põllumajandus ja vesi. Maaelu Teadmuskeskuse esindajad panustavad oma kompetentsidega mitmes olulises paneelis. COP28 on ÜRO kliimamuutuste konverents, mida on korraldatud alates ÜRO esimesest kliimakokkuleppest 1992. aastal. Selle aasta konverents toimub 30. novembrist kuni 12. detsembrini Araabia Ühendemiraatides Dubais. Konverentsil tehakse esimest korda Pariisi kokkuleppe vaheülevaade, et näha, kui kau
• 27.11.2023  REM: Riik loob põllumajandusettevõtetele keskkonnaeesmärkide täitmist abistava tööriista
  Regionaal- ja Põllumajandusministeerium loob tööriista, mille abil on põllumajandusettevõtetel võimalik tulevikus hinnata, millised sammud aitaksid neil liikuda jätkusuutliku toidutootmise suunas. Riigikantselei eraldas prototüübi arendamiseks ja katsetamiseks avaliku sektori innovatsiooniprogrammist 833 000 eurot. "Eesti põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heide on olnud kasvutrendis. Seega on tarvis leida vastus küsimusele, kuidas saaks oma tegevused ümber kujundada nii, et nee
• 23.11.2023  METK: Midagi erilist, ainult Eestis - EL kvaliteedimärgisega kaitstud toode
  Kui suuremad põllumajanduslikud hooajalised tööd on lõpetatud, on aeg pimedal talvel unistada ja mõelda millelegi erilisele - ainulaadne Eesti toit või jook, mida kaitseb Euroopa Liidu kvaliteedimärk. Sellise tunnustuse on pälvinud Eestis juba kaks omapärast toodet. Nendeks on Estonian Vodka ja Sõir. Millist väärtust loob Euroopa kvaliteedimärk ja mida on eestlastel veel pakkuda? Kvaliteedimärgis näitab toidu ja joogi ehedust Eestis nagu ka mujal Euroopas valmistatakse omapÃ
• 23.11.2023  METK: Ilmunud on taimetervise infokiri "Terve taim" teine number
  Infokirjas käsitletakse taimekahjustajaid, nende seiret ja tõrjet nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus. Infokirjas antakse eelinfot taimetervise valdkonda reguleerivate õigusaktide muudatuste kohta, jagatakse soovitusi ohtlike taimekahjustajate leviku ennetamiseks ja peatamiseks. Samuti annab METK teada, et taimetervise ja mikrobioloogia laboris pakutakse nüüd ka nuutri määramise teenust. Taimetervise infokiri on ilmunud koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (REM),
• 22.11.2023  TAIE: Toiduressursside väärindamise teekaart
  Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel väärindatakse kohalikku toiduressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka teisesele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava üks lähtekoht on vajadus teha arukaid valikuid ning koondada tegevusi ja rahastust valdkondadele, mis aitaksid kõige paremini teadustulemuste toel ja erine
• 22.11.2023  PIKK.EE: Eesti teadlased aitavad talunikul kokku panna superkarja
  Liha- ja piimakarjakasvatajate ootused oma veisekarjale on väga erinevad. Eesti teadlased pakuvad võimalust, kuidas sõeluda välja neile kõige sobivamad loomad juba enne sündi. Samuti aitaks uus meetod parandada karja üldist tervist. "Praegu oleme Eestis seisus, kus meie piimakari annab küll väga palju piima, aga tervise poolest tuleks seda karja väga palju parendada. Just embrüotehnoloogiad annavad selleks väga kiire võimaluse," ütleb Eesti Maaülikooli nooremteadur Monika Nõmm
• 21.11.2023  KESKKONNAAGENTUUR: Põllumajandussektor on läbinud viimase kahe kümnendiga totaalse muutumise
  Aastateks 2020–2029 on Eestil kohustus vähendada vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi ja eriti peente osakeste heitkoguseid võrreldes 2005. aastaga vastavalt 32%, 18%, 10%, 1% ja 15%. Eesmärgid tulenevad puhta õhu paketist avaneb uues vahekaardis ning on seatud eraldi kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Eesti on seni jäänud lubatu piiresse. Meile ammoniaagi osas seatud 1% eristub oma näilise ambitsioonikuseta teistest eesmärkidest
• 11.11.2023  MAHEKOGU: Mahetaimekasvatuse keskkonnajalajälg on läbi uuritud
  Hiljutine teadusuuring järeldas: mahetaimekasvatuse keskkonnajalajälg on enamasti väiksem kui tavatootmisel. Mahepõllumajandusele heidetakse tihti ette väiksemat saagikust ja seetõttu kahtlustatakse, et mahetoidu keskkonnamõjud toodanguühiku kohta on suuremad kui tavatoidul. Hiljutine Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC)[1] teadlaste ülevaateartikkel[2] tõestab vastupidist. Selles uuringus võeti vaatluse alla varasemad mahe- ja tavataimekasvatust omavahel võrrel
• 03.11.2023  PIKK.EE: Tootmisjääkide väärindamise potentsiaal ja innovatsioon toidusektoris
  Maailma rahvaarv on jõudsalt kasvamas, millega kaasneb järjest suurem nõudlus toidu järele. Kahjuks on toidu puhul tegu piiratud ressursiga ja kui jääme käed rüpes ootama, varitseb meid pidev oht toidupuuduse tekkeks. See on ka üheks põhjuseks, miks peaksime läbi mõtlema toidu tootmisprotsessi iga sammu. Toidusektoris tuginetakse ringmajanduse printsiibile, mille esmaseks sammuks on toidukadude ja jäätmete vähendamine igas toidutootmise etapis. Seejärel annetatakse, jagata
• 03.11.2023  METK: Teadlased: uued aretustehnikad aitavad kliimamuutustega kohaneda
  Kliima mõju põllumajandussektorile ei vähene ilmselt ka tulevikus, pigem suureneb. Lahendused kliimamuutustega kohanemiseks põllumajandus- ja toidusektoris on endiselt puudulikud. Uued aretustehnikad saavad põllumajanduses hädavajalikku abi pakkuda. Tänavune suvi tõi taimekasvatajatele ja põllupidajatele rohkelt katsumusi: hilised öökülmad ning juunikuine pikk põud, mis realiseerusid kohati kuni 60% väiksemate saakidega. Nüüdseks pole ekstreemsed põuad mitte ainult Eesti, vaid
• 30.10.2023  PIKK.EE: Väärtuslik püsirohumaa
  Väärtuslike püsirohumaade säilitamiseks saab alates 2025. aastast hakata taotlema toetust. Väärtuslikud püsirohumaad suurendavad elurikkust ja pakuvad mitmesuguseid ökosüsteemi teenuseid. Milline püsirohumaa on väärtuslik? Püsirohumaa on põllumajanduslik maa, kus heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest, sealjuures püsirohumaa uuendamine (kündmine, rohumaasegu külvamine, väetamine) ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist, kuid vähendab oluliselt roh
• 30.10.2023  PIKK.EE: Eesti maaelu ettevõtetele inspiratsiooniks – sotsiaalne talupidamine
  Toitainerikkad köögiviljad, füüsiline töö värskes õhus, uued oskused ja tutvused - seda kõike hõlmab sotsiaalne talupidamine Rumeenias. Väärtuslik musternäidis sellest, kuidas ettevõtlikud inimesed annavad võimaluse haavatavamatele sihtgruppidele integreeruda kogukonda läbi maheköögiviljakasvatuse ja taaskasutuse. Selline kontseptsioon vaatleb inimese heaolu terviklikult, aitab kaasa kogukondade tugevdamisele, hoiab keskkonda ja panustab ühiskonna valupunktide tervendamisesse.
• 24.10.2023  MAAELUVÕRGUSTIK: Retk Eesti ringmajanduslike praktikate radadel
  27.- 28. septembril 2023 korraldas Keskkonnaagentuur projekti "Ringmajanduse võimekuse tõstmine" raames eelkõige kohalike omavalitsuste ja erinevate riigiametite töötajatele suunatud õppereisid, mille eesmärk oli tutvuda inspireerivate ringmajanduslike praktikatega Tallinnas ja selle lähiümbruses. 28. septembril oli ka METK maaeluvõrgustiku teenistusel võimalus ringsõidust osa saada. Külastati ringmajandusega ühel või teisel viisil seotud objekte (kliki, et
• 23.10.2023  METK: Süsinikukrediit inspireerib maaomanikke panustama kliimaneutraalsuse saavutamisse
  Tuginedes Pariisi kliimakokkuleppele on Euroopa Liit võtnud entusiastlikult eesmärgiks vähendada 2030. aastaks CO2-heitkoguseid vähemalt 55% ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Ülemaailmne kliima soojenemine ei tohi ületada 1,5 °C, mis tähendab, et CO2 eraldumine atmosfääri peab saavutama neutraalsuse selle sajandi keskpaigaks. Planeet Maa on praegu meie ainsaks koduks ja muuhulgas on maaomanikel võimalus panustada inimkonnale sobiva elukeskkonna säilimisse. Loe
• 12.10.2023  METK: Noored, põllumajandus vajab teid!
  Põllumajandus ja toidutootmine on vaieldamatult iga inimese igapäevane vajadus ning selle sektori ettevõtete kestlik majandamine on äärmiselt oluline. Tera- ja köögiviljad, liha- ja piimatooted, puuviljad ja marjad – kõik põhitoiduained jõuavad meie söögilauale just põllumajandusettevõtetest ja taludest. Toidu puhtus ja kvaliteet mõjutavad otseselt inimese heaolu. Meeles tasub pidada, et kõige kestlikum ja loomuomasem on tarbida võimalikult lähedal toodetud toitu. Seetõttu o
• 10.10.2023  PIKK.EE: Keskkonnasõbraliku majandamise õpe
  Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (edaspidi KSM) eesmärk on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust. Üheks toetuse nõudeks on temaatilise koolituse läbimine: Taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslik
• 09.10.2023  METK: Maaelu Teadmuskeskus ja Eesti Maaülikool tugevdasid koostööd
  4. oktoobril külastas Maaelu Teadmuskeskuse teadus- ja aretuskeskust Jõgeval Eesti Maaülikooli delegatsioon. Eesti Maaülikool on pikka aega olnud METKi eelkäijate koostööpartner nii teadusuuringutes, järelkasvu loomises ja teadmussiirdes. METKi teadurid tutvustasid külalistele asutuse uuenenud taristut ja laborite võimalusi selgitamaks edasist koostööd. Keskuses toimunud ringkäigu järel vaagiti järgmiste aastate tegevusi, kus kahel institutsioonil on suurim huvi ning ühisos
• 30.08.2023  METK: Lapsed teevad näpud mullaseks!
  Koolides ja lasteaedades on alanud projekt "Näpud mulda!". Lapsed saavad projektis kasvatada mitmesuguseid söögitaimi ja ise kogeda, kuidas toit meie lauale jõuab. Sellest, kuidas lastel läinud on, kirjutab Maaelu Teadmuskeskuse teenuste ja arendusvaldkonna juhataja Evelyn Vanamb. 100 haridusasutuses said lapsed näpud mullaseks Aprilli alguses panime Maaelu Teadmuskeskuses kokku 100 programm "Näpud mulda!" stardikomplekti. Nendest 72 saatsime lasteaiarühmadele ja 28 kooliklassidele
• 14.07.2023  METK: Maaelu Teadmuskeskus otsib demofarmereid
  Maaelu Teadmuskeskus kutsub põllumajandusettevõtteid üles liituma rahvusvahelise kliimaprojektiga. Vaevalt on Eestis või Euroopas mõni põllumajandustootja, kes poleks mõelnud: kuidas kliimamuutus mu ettevõtmisi mõjutab? Lihtne on minna koolitustele, aga demofarmerina saab põllumees endale sobivaid võimalusi ja lahendusi arutada nii nõustajate kui ka teiste tootjatega. Climate Farm Demo projekti siht on kliimasõbralike lahenduste teadvustamine ning põllumajandusettev
• 01.03.2023  METK: Eestis aretatud oranživiljalised tomatisordid jõudsid sordilehele
  Maaelu Teadmuskeskuse teaduri Ingrid Benderi ja köögiviljarühma pikaajaline töö on kandnud vilja. Kodumaiste tomatisortide seni ainult punaseviljalist valikut täiendavad nüüdsest kaks uut oranživiljalist kodumaist sorti – ‘Pille’ ja ‘Siive’. ‘Pille’ on kõrgekasvuline, keskvarane, suurte ja hea maitsega lapikute viljadega sort. Vilja keskmine mass on 125–130 g. ‘Siive’ on madalakasvuline, varane, keskmise suuruseg
• 02.02.2023  KIK: Keskkonnaprogrammi taotlusvoorude ajakava 2023. aastal
  Keskkonnaprogrammi taotlusvoorud 2023. aastal Sel aastal muutus siseriikliku keskkonnaprogrammi korraldus ning valdkondlike programmide taotlusvoorud avanevad aasta jooksul erinevatel aegadel. Nii saab igale taotlusvoorule paremini keskenduda ning võimalikult kiiresti otsuseid teha. Suur osa programmidest avaneb taotlemiseks esimeses kvartalis – siis saab toetust taotleda atmosfääriõhu kaitse, kaasrahastamise, kalanduse, merekeskkonna, metsanduse, ringmajanduse ja veemajanduse progra
• 06.01.2023  METK: Tööd alustas Maaelu Teadmuskeskus
  Alates 1. jaanuarist alustas tööd riigi teadus- ja arendusasutus Maaelu Teadmuskeskus (METK), kuhu koonduvad Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) varasemad ülesanded. Uue asutuse direktor on Andre Veskioja. Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, et METKi loomine on vajalik osa valitsemisalas läbiviidavast riigireformist. "Me korrastame riigisisest valdkondlikku teadus- ja arendustegevust ning koondame kõik sarnased teadmised ühte kohta kokku," ütle
• 16.11.2022  MAAELUVÕRGUSTIK: Mis on ESG ning kuidas seda ettevõttes rakendada?
  Keskkonna-, majandus- ja juhtimismeetmete ja standardite kogumina, juhtimiskonseptsioonina, aga ka mõtteviisi ja kasvuvõimalusena tuntud ESG (so ingliskeelne lühend sõnadest environmental, social, governance) kaudu on võimalik juhtida ettevõtte ja selle toodete ja/või teenuste mõju keskkonnale, inimesele ja majandusele. Inimtegevusest tingitud ning ulatusliku majandusliku mõjuga muutused suunavad järjest enam ESGst huvituma ja seda ka organisatsioonides ulatuslikumalt rakendama. Ettev