EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015 Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo
Kohalikud tegevusgrupid
Maainfo
UUDISED
Maainfo
NÄDALAINFO
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
Sümboolika
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
Kalender
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
2014-2020 EMKF strateegia koostamise materjalid
Maainfo

UUDISED

   

POSTIMEES: Lõbusad laadad tõmbavad kohaliku elu käima

Allikas: Postimees (Tartu), Hindrek Riikoja
19. november 2010. a

No tere! Kas sibulad ostsid ära?" kõlavad rõõmsad tervitused, kui suveajal Peipsi äärde mõnele laadale satud. Nii ka järjekorras juba kuuendal Kalevipoja kala- ja veefestivalil, kus lisaks sibulate ostmisele sai mekkida tõelist uhhaad ja paljakäsi angerjat püüda.

Sel laupäevasel päeval voorib otse Mustvee külje alla Kasepää küla poole, nii palju autosid, et nendega on kaetud terve põld ning hilisemad saabujad peavad kaua parkimiskohta otsima. Heina ja autode vahel sära­vad küll ka liiklusreguleerijate ves­tid, aga poisid nende sees paistavad nii noored, et pigem on nad vist moepärast.

Kui parkimiskoht leitud, polnud õige suuna leidmine enam keeruline - minna tuleb sibulakottide suhtes vastassuunas otse puhkpillihelide poole. Kui rahakott piletiraha võrra kergem, võibki iga huviline sukeldu­da sibulate, kala, küüslaugu ja soola­kurkide hinna üle kauplema. Ja kuigi pea kõik sibulamüüjad väidavad kui ühest suust, et hind on viisteist krooni kilo eest, tuleb karmis konkurentsis - kohalikke sibulakasvatajaid on Kalevipoja kala- ja veefestivalile kogunenud kümneid - teatud järeleandmisi teha ning suurema koguse ostja võib kilo kätte saada ka mõne krooni võrra odavamalt.

Tõelise uhhaa võistlus

Varasemad ärkajad, kel õnnestus varem kohale jõuda, teavad rääkida, et hommikul sai Kasepää vallamaja õuel, kus üritus toimub, maitsta tõe­list uhhaad. Nimelt peeti maha üks korralik kalasupi keetmise võistlus. Laadaplatsi servas oli kolm lõket, mille asemed hilisematelegi saabujatele meenutavad, et seal midagi maitsvat tehtud on. Konksudki, mille otsas kolm pada rippus, on veel alles. Õigel ajal õiges kohas olnud laadalised tea­vad rääkida, et kokku oli laiali jagatud kokku 45 liitrit uhhaad. "Ja veel millist! Keele viis alla," hõiskab üks õnnelikest.

Omavahel võistlesid "Särtsusupp", "Klassikaline uhhaa" ning "Kalevipoja kala­supp". Et tegemist oli just Kalevipoja nime
kandva üritusega, siis üsna võrdses konkurentsis võitjaks tuli mõistagi just viimane.

Kuid laadamöll alles kogub jõudu. Laadaplatsil mürtsub puhkpillior­kester ja julgemad löövad tantsu, veidi eemal tõmbab lõõtsa kohalik akordioniparandaja. Auto ette lauale on sätitud kümme ilusat akordionit, mida mees enda sõnul "netist ostab", vajadusel parandab ja siis laatadel müüb. Parimal juhul on kaubaks läi­nud kolm tükki. Küsimise peale, kas on ka hea pill, haarab mees akordio-ni õlale ja tõmbab paar kiiremat rah­vaviisi. Kuulajad kiidavad - on tõesti ilus kõla.

Paljakäsi angerjat püüdma -

Rõõmsaid laadalisi liigub kõikjal. Kes ostab sibulat, kes kala, kes uudistab raamatukaupmeeste väljapanekut, kes lööb puhkpilliorkestri saatel tantsu, kes sööb. Tegemist on igal pool. Uudishimulikumad piilu­vad laadaplatsile toodud suure vanni sisu ning julgemad panevad end kirja, et mõni tund hiljem sealt samast vannist paljakäsi angerjaid püüda.

Angerjapüük on kahtlemata päeva nael, sest naerust valusad kõhulihased annavad tunda veel tükk aega peale võistlust. Kiljuvad nii võistlejad ise, kui libe angerjas kätte satub kui ka pealtvaatajad, kui seesama angerjas püüdja sõrmede vahelt vaatajate sekka lipsab. Kiljuvad ka siis, kui päevajuht näitleja Raimo Aas järgmist võistlejat tutvustab."Tema on meil legendaar­ne - ta on kõige karvasem kala­mees," jõuab Aas öelda, kui võistleja on jõudnud särgi heita. See läheb ju muidu märjaks.

Võistlustulle astuvaid väikesi poisse manitseb Aas kiirelt ja otsus­tavalt tegutsema. "Angerjas on väga vilgas poiss - läheb muidu ninasse ja ongi 1. september rikutud," kõlab hoiatus. Riigikogu esimees Ene Ergma pühib naerust silma tikku­nud pisara.

Laste, naiste ja meeste ühises arvestuses osutub kiireimaks angerjapüüdjaks õbluke tütarlaps. Tema püüab vilka kala kinni kolme sekun­diga. Meestel nii häid tulemusi näi­data pole - teine koht läheb üheksa sekundiga lastele. Auhinna saab
siiski iga tubli püüdja, sest kätte saa­dud kala võib endale jätta.

Tuhanded laadalised

Kohe angerjavanni lähedal seisab Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu telk. Nemad on ka kogu ürituse korraldamise taga. Nimelt on üks kogu liikmeist, MTÜ Peipsi Ühendus saanud Peipsi äärse­te ürituste korraldamiseks toetust Euroopa Kalandusfondist.

"Siiani on läinud väga hästi, ini­meste huvi kalanduspiirkonna vastu on väga suur. See raha on kõik täitsa asja ette läinud," rõõmustab linases­se riietatud Toivo Kivi, MTÜ Peipsi Ühendus eestvedaja. Mehe sõnul ootavad Peipsi piirkonna arendajad Kasepääle mitut tuhandet külastajat ning ringi vaadates näeb igaüks, et nende ootused on täitunud.

Ka Kalevipoja kala- ja veefestivalile eelnenud Lohusuu kala-laadal käis tuhandeid inimesi. Veidi alla 900 elanikuga Lohusuule kogu­nes laadalisi 5500, teab Toivo Kivi rääkida. Elu olevad Peipsi ääres koguni niivõrd kiireks läinud, et sageli pole Toivol aega kalalegi minna, kuigi tahaks.

Jälle kõnnib keegi mööda ja uurib, mis tuttavatel kotis. Kas sibu­lad juba ostetud ja millist kala tasuks võtta. Kiirematel on kaup juba autosse viidud ja nüüd lustitakse laadaplatsil orkestri saatel või rannalava ees. Kui randa on kogunenud eelkõige suured tantsusõbrad, siis laadaplatsil on nii mõnigi lihtsalt istet võtnud, et jälgida toimuvat ja kuulata merekaruks riietunud päevajuht Raimo Aasa lõbusaid ütlemi­si. „Ja nüüd, enne paduvihma -lumevalss!" tutvustab ta orkestri järgmist lugu ning ema väikese tütrega võtavad sisse järgmised tantsu­sammud. Pereisa maiustab taamal suitsulatikaga.

Meede 4.1.1. Kalanduspiirkondade säästev areng, projektitoetused

♦ EKFi meetme 4.1 seitsme aasta eelarve on 400 miljonit krooni.

♦ Meetme 4.1 projektitaotluste raames on seni toetatud 16 projekti, kokku on toetusi määratud ligi 8 miljoni krooni eest.

♦ Maksimaalne toetussumma ühe taotleja kohta oli 3 miljonit krooni kalendriaastas 7 miljonit krooni kogu perioodi kohta.

♦ MTÜ Peipsi Ühendusele määrati kalandusürituste korraldamiseks Peipsi piirkonna toetust üle 460 000 krooni.

MTÜ Peipsi Ühendus: kalandusfondita oleks Peipsi-äärne väljasurnud piirkond

MTÜ Peipsi Ühenduse eestvedaja Toivo Kivi sõnul on järveäärsete ürituste eesmärk tead­vustada kala püüki ja müüki, kala olemust. "Et ikka rahvast hakkaks rohkem käima, sest läbi sellise siseturismi hakkab ka kohalik ettevõtlus käima. See on nagu lumepall, mis hakkab kas­vama."

Toivo sõnul on majanduslanguse ajal väga raske ka kalanduses, aga kindlasti läheb pare­maks, sest juba viimase kolme-nelja kuuga on näha olnud positiivseid märke.

"Tegelikult see masu aeg on ju hea, sest ta selekteerib ära need ühepäevaliblikad - need, kes tulevad, kui raha liigub kalanduses ja siis kui on raske, lähevad minema. Need, kes prae­gu on jäänud, need jäävad. Ja no muidugi tänu sellele turism ja läbivool siin piirkonnas kasvab tohutult. Võtame näiteks kas või need samad üritused siin."

Toivo on veendunud, et ilma Euroopa Liidu toetuseta Peipsi ääres suurt tulevikku ei oleks. "Kui kalandusfond ei toetaks, oleks kõik täpselt samamoodi nagu 10 aastat tagasi, et oleks väl­jasurnud piirkond. Asi on selles, et kaluritel ei oleks tulevikku, sest ükski kalur ei suuda oma rahadest hakata sadamat taastama, aga kui sadamat ei ole, siis sul ei ole väljundit, sa ei pääse kalale ja keegi ei tule oma purjekaga sinu juurde," selgitas Toivo Kivi.

"Kui saaks terve Peipsi ranna ära puhastada igasugusest pilliroost ja solgist, et tekiks selli­sed puhtad liivarannad nagu Kasepääl ja Mustvees juba on tehtud ja Peipsi põhjaosas ka. See oleks juba väga kõva sõna," on mees kindel.

Juuli 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
EHEMAITSE.EE: Arke Lihatööstus AS-i müügi- ja turundusjuht: inimesed kolivad üha enam arvutisse ja sotsiaalmeediasse
MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri 12/2019 (19)
MAAELUMINISTEERIUM: Soovitused avatud talude päevaks
SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Kokkuvõte idee-ja kogemusreisist Põltsamaa valda
MAABLOGI: Maaelu tulevik on noorte kätes
MAAELUVÕRGUSTIK: Avatud talude päev - nõuanded talule, kuidas kasutada ära mobiilirakenduse Navicup võimalusi
HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Laulupeol oli ilus Hiiumaad esindada!
ENRD: Ilmunud on uus projektinäidete trükis "Biomajandus"
MAAELUVÕRGUSTIK: Kätte on jõudmas suve haripunkt - avatud talude päeval ootab külastajaid üle 300 talu/ettevõtte üle Eesti!
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 14 (437)
EUROOPA KOMISJON: Euroopa Lairiba uudiskiri juuli 2019
EIP-AGRI parimad näited: Niisutuse kontroll teraviljakasvatuses - olukorra- ja asukohapõhine ning automatiseeritud (Saksamaa)
KÜLALIIKUMINE KODUKANT: Aasta Küla nominentide külastamine (5)

3 logo kalanduse jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo