EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
ARHIIV
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

LEADER UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Ehitame sildu rahvusvahelise koostöö arendamiseks

Allikas: Maaeluvõrgustik, autor Helene Kõiv
5. juuli 2011. a

 

Juunikuu lõpus, täpsemalt 22. juunil toimus Lõuna-Leedus, Druskininkai linnas konverents – „Ehitame sildu rahvusvahelise koostöö arendamiseks“, mille peateemaks oli rahvusvaheline koostöö, selle tõhustamise meetodid ja takistused.

Konverentsist osavõtjaid oli umbes 140, 8 erinevast riigist – Eestist, Leedust, Lätist, Moldovast, Rootsist, Ungarist, Belgiast ja Poolast.

Leader-hetkeseisu ja rahvusvahelise koostöö alaseid ettekandeid tehti Eesti, Leedu, Poola, Rootsi ja Soome esindajate poolt ning samuti tegid ettekande Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi, Euroopa maaelu arengu võrgustiku kontaktpunkti ja Euroopa Leader tegevusgruppide ühenduse esindajad.

Leedus on koostööprojektid startinud

Konverents juhatati sisse Leedu Põllumajandusministeeriumi esindaja Ilona Sadovskaite ettekandega, milles tutvustati Leedu Leader tegevusgruppide rahvusvahelise koostöö arengut ja hetkeseisu. Leedus on hetkel toetust saanud üks koostööprojekt Poolaga, milleks on käsitöö laager lastele, kes soovivad õppida üksteise rahvakultuuri ja käsitööd. Rakendamisjärgus on veel 4 rahvusvahelist koostööprojekti. Nimelt on Leedu LAG-de vahel suuline kokkulepe, et iga tegevusgrupp rakendaks vähemalt ühe kohaliku tasandi koostööprojekti ning vähemalt ühe rahvusvahelise koostööprojekti.

Leader koostööprojektid Euroopas

Konverentsi järgmine esineja oli Euroopa Komisjoni DG AGRI esindaja Györgi Mudri, kes rääkis Leader-i olevikust ja tulevikust. Antud ettekandes mainiti ära positiivses noodis see, et EL riikide rahvusvahelise koostöö eelarved on igal perioodil tunduvalt mahukamad ja jätkavad kasvamist. Samuti tutvustati antud valdkonnas ettetulevaid raskusi, milleks oli näiteks vähene läbipaistvus reeglites ja määratlustes, vähene võimekuse kasv eri tasanditel ning on suurem vajadus LAG-de (strateegia) monitooringuks ja hindamiseks. Ettekanne rõhutas ka seda, et korraldus- ja makseasutuste vahel peaks olema suurem side ja valmidus teha koostööd.

Kolmandaks esinejaks oli Euroopa maaelu arengu võrgustiku kontaktpunkti esindaja Judit Török, kes andis lühiülevaate Euroopa Liidu Leader meetme rahvusvahelise koostöö projektide hetkeseisust. Ettekandes mainiti ära oluline lisaväärtus, mis tuleneb erinevatest kogemustest rahvusvaheliste projektide rakendamisel. Nimelt õpivad väheste kogemustega tegevusgrupid neilt tegevusgruppidel, kellel on rohkem kogemusi ja häid praktikaid. Samuti rõhutati võrgustumise tähtsust koostöö tegemisel. Ettekandes mainiti ära ka riigid, kes on kõige rohkem rahvusvahelisi koostöö projekte (nii valmis projektid, kui pooleli-olevad projektid) teinud.

Kõige rohkem juba elluviidud rahvusvahelisi koostööprojekte Ungari (42 projekti), millele järgnevad Slovakkia (8) ja Austria (7).

Euroopa tasandi ettekannete viimaseks esinejaks oli ELARD-i esindaja Stefanos Loukopoulus, kes rääkis ELARD-i rollist rahvusvaheliste projektide partnerite leidmisel. Ettekandes anti lühiülevaate sellest, mida positiivset toob kaasa ELARD-i liikmeks olemine. Kasuteguriteks on suuremahuline ja oluline infovahetus nii liikmesriikide, LAG-de, riiklike maaelu võrgustike ja Euroopa maaelu arengu võrgustiku vahel.

Päeva teine osa koosnes erinevate EL liikmesriikide ettekannetest. Esimesena andis ülevaate Soome Leader hetkeolukorrast Leena Antilla. Ettekanne tõi välja ühe suurima Soome erinevuse võrreldes enamike EL liikmesriikidega – nimelt võivad Soomes projekte koostada ja toetust saada ka kohalikku tegevusgruppi mittekuuluvad organisatsioonid. Soomes on 2011. a. juuni seisuga kokku rakendamisel 12 koostööprojekti ning nad teevad kõige rohkem koostööd just naabritega – eestlaste ja rootslastega, mis on sarnase keele ja geograafilise asendi tõttu üsna loogiline.

Eestis on töös 9 rahvusvahelist koostööprojekti

Soome ettekandele järgneski kohe Eesti ettekanne, mille tegi Konstantin Mihhejev, Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonnast. Eestis on heakskiidu saanud 9 rahvusvahelist koostööprojekti. Populaarsemad teemad on rahvuslik kultuuripärimus, kogemuste vahetus, noored, turism ja ettevõtjate vaheline koostöö. Eestlased teevad koostööd kõige enam samuti soomlastega (8), taanlastega(2) ja tšehhidega (2) ning keskmiselt osaleb ühes koostöö projektis 2-3 partnerit.

Konverentsi eelviimane ettekanne oli Rootsi maaelu võrgustiku esindaja Hans-Olof Stalgren. Ettekanne keskendus soovitustele ja heade eelduste loomisele, et oleks võimalik rahvusvahelisi koostöö projekte edukalt rakendada: Alustage tasapisi ja arenege samm-sammult; uurige koostööpartnerite tausta, võtke aega ja saage koostööpartneritega kõigepealt sõbraks; korraldage ühised näost-näkku kohtumisi ja seminare jne. Rootsis on rakendamisel 5 rahvusvahelist koostööprojekti.

Viimane ettekande tegi Poola Mazowieck-i Leader tegevusgrupi asepresident Jaroslaw Supera. Ettekande läbiv teema oli peamised probleemid, mis nende kogemuste põhjal on rahvusvahelise koostöö tegemisel ette tulnud. Poolas on seni heaskiidetud vaid 1 rahvusvaheline koostööprojekt. Selle peamised põhjused võisid ettekandja sõnul olla suured erinevused seadusandluses ning kultuurilised ja keelelised probleemid.

Konverents lõppes kolme temaatilise töögrupiga: - Rahvusvahelisest koostööst tulenev lisaväärtus kohalikule majandusele; rahvusvaheliste koostööprojektide arendamine; noortele suunatud rahvusvahelised koostööprojektid.

Noortele suunatud koostööprojektide alase töögrupi olulistemaks alustaladeks olid järgmised mõtted: noored peavad õppima unistama ning need tulevikus ka teoks tegema; täiskasvanud ei tohi oma „täitmata unistusi“ noortele peale suruda; noored peavad ise midagi ära tegema, mitte täiskasvanud ei pea noorte jaoks midagi ära tegema; täiskasvanud peavad looma vaid eeldused noorte ideede teostamiseks. Töögrupis pakuti välja järgnevaid projekti ideid: muusikalaagrid, õpilasfirmad, spordi- ja vabaaja korraldus, generatsioonidevahelised kokkusaamised, ettevõtlusalased koolitused, erinevate keelte ja kultuuride tundmaõppimine (nt. Baltimaad) jne.

Rahvusvahelisest koostööst tulenev lisandväärtus kohalikule majandusele, töögrupi mõtetest: Töögrupis kirjeldati Poola rahvusvahelise koostööprojekti tegemise metoodikat: samaaegsed tegevused rahvusvaheliste koostööprojektide partnerite riigis ja koostöökomponent selles tegevuses. Teema: taastuvenergia kasutuselevõtmise soodustamine koostööpartnerite piirkondades. Tegevused: Teemakohaste teavitusürituste ja koolituste korraldamine (samad materjalid, mis tõlgitakse kõigi partnerite keeltesse); Rändnäituse ühine ettevalmistamine ja partnerite piirkondades esitlemine – iga partner valmistas ette 5 roll-up stendi (samad mõõtmed) inglise keeles oma maa heade näidetega. Rändnäitust saadeti partnerite vahel posti teel vastuvõtja kulul; Viktoriinid koolides ja koolide vaheline võistlus – ühiselt on väljatöötatud teemakohased küsimustikud; Ekspertide koolitus; Veebilehe väljaarendamine. Kokkuvõte: nn pehmete tegevuste lisandväärtus – teadmiste kasv ja taastuvenergia kasutusele võtmine suurendab ka majanduse arengut, säästvat arengut.

Rahvusvahelise koostöö seminar täitis kindlasti oma eesmärke, milleks olid rahvusvahelise koostöö edendamine, probleemidele lahenduste leidmine ja suurema koostöö valmiduse tekitamine. Seminari päeva jooksul jagati mitmekülgset informatsiooni soovitud teemavaldkondade kohta – rahvusvaheliste projektide hetkeseis, arengusuunad, rahastus, takistused ja lahendused; tutvustati koostöö loomise eeldusi ning jagati nippe, kuidas tekitada partnerite vahel suuremat sünergiat, mis on koostööprojekti rakendamises ülioluline aspekt. Kuna osalejaid oli niivõrd erinevaist riikidest, loodi palju kasulike kontakte, millest võib tulevikus välja kasvada reaalne (rahvusvaheline) koostöö projekt. Taolise ürituse suurimaks plussiks peangi just võrgustamise soodustamist ja Euroopa Liidu liikmete erinevate maaelu osapoolte vahelist kogemuste vahetust.

Konverentsi ettekanded Leedu maaeluvõrgustiku kodulehel leaderprograma.lt/index.php

Konverentsi kava Eesti maaeluvõrgustiku kodulehel leaderprograma.lt/index.php


Eesti tegevusgruppide rahvusvahelised koostööprojektid (seisuga juuni 2011.a.):

  • Järva Arengu Partnerite rahvusvaheline koostööprojekt „Koostöö kultuuripärandi haldamisel ja tutvustamisel”. Koostööpartnerid Tsehhist.
  • Hiidlaste Koostöökogu rahvusvaheline koostööprojekt „Rahvusvaheline koostöö traditsioonilise purjetamise ja merepärandi edendamisel”. Koostööpartnerid: Soomest LAG Karhuseutu, Taanist kaks tegevusgruppi LAG Development Nord West Zealand ja LAG Bornholm.
  • Jõgevamaa Koostöökogu rahvusvaheline koostööprojekt „FENIX”. Koostööpartnerid Soomest ja Rootsist.
  • Mulgimaa Arenduskoja rahvusvaheline koostööprojekt „Abja ja Karhuseutu 4H klubide sõprussidemete loomine”. Koostööpartnerid Soomest.
  • PAIKi rahvusvaheline koostööprojekt „Sallast Sallani”. Koostööpartnerid: Soomest pohjoisimman Lapin Leader Ry ja Norrast Gaisa Naeringshage AS.
  • PAIKi rahvusvaheline koostööprojekt „Rahvusvahelised teemarajad”. Koostööpartnerid: Soomest Pohjoisimman Lapin Leader ry ja Norrast Gaisa Naeringshage AS
  • Pärnu Lahe Partnerluskogu rahvusvaheline koostööprojekt „Julge unistada”. Koostööpartnerid: Soomest Outokaira Touttamhan Ry ja Leader Tornedalen.
  • Arenduskoja rahvusvaheline koostööprojekt „Kohalikud tooted ja toit – nende väärtustamine”. Koostööpartnerid: Arenduskoda (juhtivpartner) ning kaks Soome tegevusgruppi: MTÜ Arendusühing Sepra ja Pohjois-Kymen Kasvu MTÜ.
  • Jõgevamaa Koostöökogu rahvusvaheline koostööprojekt „Kogemuste vahetamine Jõgevamaa ja Karhuseutu käsitöötegijate vahel – Handicraft”.


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo