EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

LÄÄNE ELU: Piirsallu kerkib Läänemaa suurim ja kalleim robotlaut (MAK meede 1.4.2)

Allikas: Lääne Elu, autor Kaie Ilves
16. juuli 2011. a

Piirsalu Põllumajanduse OÜ ehitab Piirsallu Läänemaa teist robotlauta, mis maksab üle miljoni euro ja kuhu suve lõpuks kolib paarsada lüpsilehma.

„Kokku mahub lauta 243 looma, aga kohe ei suuda täis panna. Aasta lõpuks loodan 220 peale saada," rääkis Piirsalu Põllumajanduse OÜ tegevjuht Elvo Leppmaa.

Kolhoosiaegsest noorloomalaudast renoveeritav moodne robotlaut valmib augusti lõpus või septembri alguses, nii et loomad saaks sügiseks katuse alla. Sealt karjamaale nad enam ei pääse, sest robotlaudas elab lehm aasta ringi.

Läänemaa esimesest, Palivere põllumajandusühistu kolme robotiga 209kohalisest robotlaudast on Piirsalu oma 700 m² ja 34 kohta suurem.

Kaheks pooleks jagatud 2300 m² suuruse lauda keskel paikneb neli Hollandi Insenteci robotit, vahesein eraldab suurema piimaanniga lehmad väiksema piimaanniga lehmadest.

See, et robotid asuvad lauda keskel, vähendab tublisti loomade jalavaeva: lüpsile jõudmiseks tuleb poole lühem maa maha käia, selgitas Leppmaa ja osutas käega ligi saja meetri pikkuse lauda ühest otsast teise: vaadake, kui kaugelt peaks lehm muidu tulema.

Leppmaa hakkas kalli robotlauda peale mõtlema kolm aastat tagasi, kui nappis tööjõudu. „Tee, mis tahad: keegi ei tule lauta tööle," nentis ta.

Robotlauda lüpsja töö on kerge ja puhas: võib tulla kõpskingades. Terve lauda peale pole vaja rohkem kui kahte inimest. Üks opereerib arvuteid, teine käib hommikul ja õhtul paariks tunniks läbi, heidab loomadele pilgu peale ja selgitab välja, miks üks või teine pole ilmunud lüpsile.

Kõik muu teevad masinad. Lüpsile läheb lehm ise paar–kolm korda päevas. Piim voolab mööda torusid kaheksatonnisesse jahutisse, kust auto selle minema viib.

Sõnnikut lükkab sõnnikukraap, mis lehmade vahel aegluubis liigub ja suunab läga selleks ettenähtud kanalisse. Kanalit mööda voolab see hoidlasse, mis mahutab kaheksa kuu portsu, nii et kui septembris kari lauta kolib, pole enne kevadet sõnnikuga muret. Kevadel saab selle aga põllule viia.

„Mul pole muud, kui istun arvuti taga ja vaatan, kuidas piim jookseb ja raha voolab," ütles Leppmaa naljaga pooleks ja lisas, et tema robotlaut tuleb loodetavasti ka täiesti haisuvaba: värskenduse eest hoolitseb soojustatud tuulutuskanal ja 11 õhutuskorstnat.

Kui praegu töötab laudaehitusel kibedamal ajal u 30 meest ja töö käib seitse päeva nädalas, tuli Leppmaa sõnul enne seda läbi käia terve kannatuste rada.

2008. aasta lõpuks oli seis selline, et vanad laudad vajasid hädasti remonti, aga remont võtab tükk aega: lehmi niikaua õues ei lüpsa.

2008 kirjutaski Leppmaa PRIAsse taotluse lüpsiplatsiga uue lauda kohta. 2009 tegi ta ümbertaotluse juba robotlaudale, sest selleks ajaks oli selge, et lüpsjaid ei ole ega tule.

PRIAlt jah–sõna saanud, käis Leppmaa kaks aastat panku pidi, kuni sai tänavu kevadel lõpuks ka sealt rohelise tule. Ehitus algas aprillis.

„Poleks pangalt jaatavat vastust tulnud, siis oleks poe kinni pannud," nentis Leppmaa.

Hollandi Insenteci robotid valis Leppmaa usaldusväärsuse pärast. Kogu maailmaski on lüpsirobotid tehnika uus sõna, aga Insenteci robotkäsi on juba tükk aega tööstuses kasutatud: nende kasvuraskused on möödas ja üllatusi pole karta.

Insenteci robotite kasuks rääkis veel üks — ja mitte vähetähtis — pisiasi. „Need olid kõige ilusamad. Silmale nii hea vaadata," ütles Leppmaa, kes käis roboteid uudistamas Võrtsjärve ääres ja Põlvamaal, kahes paigas, kus samuti Galaxy–Starline’id lehmi lüpsavad. Üks robot maksab 1,5 miljonit krooni vanas rahas.

Kogu lauda maksumus on 16,2 miljonit krooni, mille arvas Leppmaa tasa saavat kümne aastaga. „Mina pole veel kuulnud, et piimatoodang oleks robotlaudas vähenenud. Tonn lehma kohta tuleb aastas juurde," rääkis Leppmaa.

Pole ka hirmu, et elektrikatkestus või hulluks läinud arvutiprogramm kurja teeks. Laudas on varugeneraator ja robotid interneti teel remonditavad. Kui häda väga suur, saab metallist lüpsikätt ka käsitsi lehma alla panna.

Leppmaa nentis, et ootab lauda lahtimineku päeva nagu hingeõnnistust: siis saab hakata remontima vanu lautu.

Link artiklile ajalehe Lääne Elu veebilehel - www.le.ee/


MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.4.2. Investeeringud loomakasvatusehitistesse projekt Läänemaal. Toetuse saaja: PIIRSALU PÕLLUMAJANDUSE OSAÜHING. Toetatav tegevus: Piirsalu noorloomalauda rekonstrueerimine lüpsikarjafarmiks, lägahoidla ehitamine, farmiseadmete ostmine. Toetuse suurus: 483 710 eurot (7 568 413 krooni).

Allikas: PRIA veebileht (2008.a, teine taotlusvoor): www.pria.ee/et/toetused/valdkond/loomakasvatus/loomakasvatusehitise_investeeringutoetus_meede_1_4_2_teine_taotlusvoor_2008/

November 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
    

Päevakajalised asjad
Maainfo
POLLUMAJANDUS.EE: Väike on tark - "Small is Smart"
MAAELUMINISTEERIUM: Põllumajanduses tuleb mõelda keskkonnale ja innovatsioonile
LÕUNA-JÄRVAMAA KOOSTÖÖKOGU: Türi Konnas kogunesid Järvamaa käsitöömeistrid
PÕLLUMAJANDUSAMET: Taimekahjustajate levikuriski tõttu karmistuvad taimede sisseveonõuded
MAAELUMINISTEERIUM: Tootmiskohustusega seotud toetused suurenevad järgmisel aastal 173 000 euro võrra
PIIRIVEERE LIIDER: Piiriveere noored saavad endale maleva
MAAELUVÕRGUSTIK: Kogukonna juhitud kohalik areng Euroopa linnades
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 23 (446)
LEADER TEGEVUSGRUPID: Porikuu festival on meelitanud 4000 huvilist Loode-Eestit avastama
JÄRVA ARENGU PARTNERID: Maaeluministeeriumi ja maaeluvõrgustiku esindajad Järvamaal
KIRDERANNIKU KOOSTÖÖKOGU: Meie piirkonna õpilased võistlevad Robotexil
EIP-AGRI: Teeninduspunkt otsib abikäsi!
MAAELUMINISTEERIUM: LEADER tegevusgruppide külastused: Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja Pärnu Lahe Partnerluskogu

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo