EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

SAARTE HÄÄL: Teema - Põllumajandus Saaremaa teise robotlauda ehitas talunik Toomas Haamer (MAK meede 1.4.2)

Allikas: Saarte Hääl, autor Ain Lember
31. august 2011. a

Orissaare vallas Väike-Pahilas avati Saaremaa piimandusajaloo uus peatükk, sest talunik Toomas Haamer läheb neil päevil oma värskelt rekonstrueeritud farmihoones esimese talunikuna üle robotlüpsile. Saaremaa esimese robotlauda ehitas 2009. aastal Valjala POÜ.

“Robot ei helista mulle hommikul kell viis, et ta ei saa haiguse tõttu tööle tulla, robotil ei ole palgapäeva ja ta ei ole kunagi purjus,” ütles Saarte Häälele Väike-Pahilas asuva Jurna talu peremees Toomas Haamer (pildil). Et Jurna talu võõrast tööjõudu põhimõtteliselt ei kasuta, tuli tootmise laiendamine kõne alla vaid robotite kaasabil.

Eile Väike-Pahilas aset leidnud rekonstrueeritud lauda pidulikul avamisel osalesid ehitust finantseerinud panga, ehitusfirma, valla ja riigiametite esindajad, samuti kolleegid-piimatootjad. “Niisama seistes oleks see laut mõne aasta pärast sisse vajunud, aga nüüd kukkus välja päris korralik asi,” ütles Jurna talu peremees Toomas Haamer, kes on märtsis alanud rekonstrueerimistööde kvaliteediga igati rahul. Piimakari ise kolib uude elupaika sisse 1–1,5 nädala pärast, kusjuures kõigepealt tuuakse lauta noorloomad, kelle ülesandeks on tekitada farmiseinte vahele pisut laudahõngu, et piimakari uut ja avarat ruumi vähem võõristaks.

1982. aastal ehitatud noorloomalauda rekonstrueerimise käigus muljet avaldava uuenduskuuri läbinud farmihoone on 96,6 m pikk ja 34 m lai ning seal on ruumi 169-pealisele lüpsikarjale. Seega peab praegu 85-pealise lüpsikarjaga talu lauda täisvõimsuse saavutamiseks lehmade arvu kahekordistama. “Mida kiiremini lauda täismahus tööle saab, seda suurem on tasuvus ja seda paremini jõuan tasuda pangalaenu,” rääkis Toomas Haamer, kelle sõnul peab PRIA toetusega tehtud investeering end ära tasuma 5–6 aasta pärast.

Rekonstrueerimistööde käigus sai farmihoone ka laienduse, kus asuvad lüpsirobotid, operaatorituba, piima- ja masinaruum, ruum sööda ettevalmistamiseks ja olmeplokk. Samuti rajati 3500 kantmeetrit mahutav lägahoidla ning lauda juurde paigaldati varugeneraator, mis tagab töö ka elektrikatkestuse ajal.

Lauda rekonstrueerimise üldehitustööd tegi Nordecon Betoon OÜ. Lüpsirobotid on toodetud De Lavalis ja kogu lauda sisustuse tarnis Järvamaa firma OÜ Latter NT. Farmi sisustamisel on paljuski lähtutud eelkõige loomade heaolust. Nii pehmendavad söömisalal lehmade jalgealust kummimatid, loomade puhkealal on aga betoonpõrandale pandud pehmed madratsid, kus loom saab mugavalt põlvedele nõjatuda. Lehmade tervis ja jalgade seisukord tagavad selle, et lehmad söövad paremini, annavad rohkem piima ja elavad kauem.

Tavaliste klaasakende asemel on Jurna talu farmis õhuga täituvad kardinad, mis termostaadi abil automaatselt avanevad ja sulguvad. Sellised kardinad on soojapidavad ja loovad laudas hea valgustuse. Lisaks on laudas uusaegsed valgustid, mis sõltuvalt olukorrast valivad automaatselt loomadele parima valgusrežiimi, öötundidel on laudas näiteks nõrk punakas öövalgustus. Tehnika uue saavutusena on laudas ka innadetektor, mille ülesanne on lehmadel indlemise alguse õigeaegne avastamine.

Uue lauda rekonstrueerimisel asju ajanud Toomas Haameri poeg Jürgen Haamer ütles, et kindlasti oleks soodsam osta üks asi ühest ja teine asi teisest firmast, kuid hoolduse ja garantiiremondiga seotud küsimused on sel juhul keerukamad. De Lavali robotid valiti põhjusel, et neid on Eestis kõige rohkem ning De Laval on Jurna talu partner olnud ka seni.

Uues laudas viiakse ka loomade söötmine uutele alustele ja luuakse kolm söödagruppi. Kaks esimest gruppi moodustakse vastavalt toodangule ja kolmandasse kuuluvad kinnisloomad. Kõigil loomagruppidel on eraldi söödaratsioonid, sest loomade ainevahetus on erinev ja nad ei suuda head sööta toodanguks realiseerida võrdselt. “Loom, kes hakkab kinni jääma, ei pea saama samasugust toitu, kui see loom, kes lüpsab 25 või 30 liitrit päevas,” rääkis Toomas Haamer, kelle lüpsikarja keskmine toodang on praegu umbes 6500 kilogrammi.

Toomas Haamer otsustas seni lihaveiste ja piimaveiste käsutuses olnud farmihoone robotlaudaks ringi ehitada, kuna leidis, et kümmekond aastat tagasi piimakarjale ehitatud vabapidamisega külmlaut Eesti oludes piimalehmadele siiski kõige paremini ei sobi.

Saaremaa liha- ja piimaühistu juhi Paul Alase sõnul on Toomas Haameri robotlaut tõeliselt supervärk. “Perefirma teeb omale robotlauda ja plaanib 2,5 korda toodangut suurendada. Müts maha!” lausus Alas.

“Tubli ettevõtmine,” sõnas Randkülast uudistama tulnud Simmo-Paavli talu peremees Janek Mägi. Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson tunnustas Jurna talu noori ja vanu suure ja ajakohase farmi ehitamise eest ja avaldas lootust, et selliseid tuleb Saaremaale veel ja veel. “Robotfarmi eelis on see, et ta säästab tööjõudu, kuid meil on inimesi vähe,” märkis Jürisson.

Orissaare vallavanem Aarne Põlluäär meenutas, et tal on selle farmiga olnud küllaltki tihedad kokkupuuted. “Olen ise oma töömehe karjääri alustanud siitsamast farmist kunagi, kui see oli veel uus noorkarjalaut,” sõnas Põlluäär. Vallavanem lisas, et kohaliku omavalitsuse jaoks on väga oluline, et just talumajapidamised hakkaksid jõudsasti arenema, sest talud on see jõud, mis viib meid edasi.


MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.4.2. Investeeringud loomakasvatusehitistesse projekt Saaremaal. Toetuse saaja: PIIRSALU PÕLLUMAJANDUSE OSAÜHING. Toetatav tegevus: Lustivere lauda rekonstrueerimine vabapidamise lüpsikarjalaudaks. Toetuse suurus: 429 070 eurot (6 713 480 krooni).

Allikas: PRIA veebileht (2008.a, teine taotlusvoor): www.pria.ee/et/toetused/valdkond/loomakasvatus/loomakasvatusehitise_investeeringutoetus_meede_1_4_2_teine_taotlusvoor_2008/

November 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
    

Päevakajalised asjad
Maainfo
POLLUMAJANDUS.EE: Väike on tark - "Small is Smart"
MAAELUMINISTEERIUM: Põllumajanduses tuleb mõelda keskkonnale ja innovatsioonile
LÕUNA-JÄRVAMAA KOOSTÖÖKOGU: Türi Konnas kogunesid Järvamaa käsitöömeistrid
PÕLLUMAJANDUSAMET: Taimekahjustajate levikuriski tõttu karmistuvad taimede sisseveonõuded
MAAELUMINISTEERIUM: Tootmiskohustusega seotud toetused suurenevad järgmisel aastal 173 000 euro võrra
PIIRIVEERE LIIDER: Piiriveere noored saavad endale maleva
MAAELUVÕRGUSTIK: Kogukonna juhitud kohalik areng Euroopa linnades
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 23 (446)
LEADER TEGEVUSGRUPID: Porikuu festival on meelitanud 4000 huvilist Loode-Eestit avastama
JÄRVA ARENGU PARTNERID: Maaeluministeeriumi ja maaeluvõrgustiku esindajad Järvamaal
KIRDERANNIKU KOOSTÖÖKOGU: Meie piirkonna õpilased võistlevad Robotexil
EIP-AGRI: Teeninduspunkt otsib abikäsi!
MAAELUMINISTEERIUM: LEADER tegevusgruppide külastused: Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja Pärnu Lahe Partnerluskogu

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo