PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Põllumajandusminister avab Ida-Virumaal unikaalse kitse- ja veisekasvatuslauda (MAK meede 1.4.2)

Allikas: Põllumajandusminsiteeriumi pressiteade
29. veebruar 2012. a

Täna kell 12 avab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Ida-Virumaal Toila vallas Eesti suurima ja kaasaegseima tehnoloogiaga kitse- ja veisekasvatuslauda.

„Selline kitse- ja veisekasvatuslaut on meie oludes unikaalne ja seetõttu on taolised ettevõtmised tunnustust väärt. Lauda avamine on tõestuseks, et traditsioonilist põllumajandussektorit on võimalik edukalt mitmekesistada,” nendib põllumajandusminister Seeder.

R Capital OÜ-le kuuluvas laudas on 270 kohta kitsedele ja sadakond kohta veistele, olles seega suurim taoline rekonstrueeritud ehitis Eestis. Hetkel on laudas 150 kitse ja 82 veist ning aasta lõpuks on omanikul plaanis kõik kohad täita. Lähikuudel hakkab ettevõte Ida-Virumaa poodidesse müüma kitse toorpiima ning suuremas plaanis on kavas seda turustada üle Eesti. Samuti on ettevõtte omanikel plaanis hakata valmistama kitsejuustu, milleks hooned on juba valmis ehitatud. Praegu tehakse ettevalmistusi selleks, et minna üle tavatootmiselt mahetootmisele.

Laut rekonstrueeriti Eesti maaelu arengukava investeeringutoetuste abiga.

Lisainformatsioon:
Karina Loi
Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja
6256 254, 5291 403
karina.loi@agri.ee

MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.4.2. Investeeringud loomakasvatusehitistesse projekt Ida-Virumaal. Toetuse saaja: R CAPITAL OÜ. Toetatav tegevus: Kitse- ja leihaveiste lauda rekonstrueerimine. Toetuse suurus: 72 733 eurot.

Allikas: PRIA veebileht (2009.a, meetme 1.4.2 kolmas taotlusvoor): www.pria.ee/toetused/valdkond/loomakasvatus/loomakasvatusehitise_investeeringutoetus_meede_1_4_2_kolmas_taotlusvoor_2009/

« Tagasi

Samal teemal veel:

Uudised

24.01.2015 ERR: Mõnistes avati Baltimaade esimene mahepiima tootev robotlaut
Võrumaal Mõnistes avati Baltimaade esimene mahepiima tootev robot-lüpsilaut. Osaühingu Lõunapiim juhtide sõnul on eesmärk hakata tootma kvaliteetjuustu, et konkureerida Euroopa kallimate ja tippklassi kuuluvate juustutootjatega. Eesti-Läti piiri lähedal asuvast robotlaudast saab ka turismiobjekt, mis on ööpäevaringselt huvilistele avatud ja hakkab koos Metsavenna taluga pakkuma harivaid toidu-ja puhkevõimalusi, vahendas "Aktuaalne kaamera". Mõniste robotlauda lehmad söövad heina, mitte silo. J
16.10.2014 ÄRIPÄEV: Saaremaa lihaveised said 1,5miljonilise lauda. Folia Agro kasvas väikesest tootjast suureks (MAK meede 1.2 ja 1.4.2)
Euroopa lihaveisekasvatuses on välja kujunenud eraldi tootmiskarjad ja nuumakarjad. Et väikeses mahus nuumapullide pidamine ilma korraliku laudata ei andnud loodetud juurdekasvu, rajas Folia Agro Saaremaale 600kohalise nuumakompleksi. Kuigi Venemaa augustis kehtestatud sanktsioonide tõttu oli ajastus veidi kehv, avati Saaremaal Jõe külas suve lõpul Eesti üks suuremaid ja moodsamaid laudahooneid. Folia Agro OÜ juhatuse liikme Egon Jürissoni sõnul tekkis nuumabaasi rajamise mõte 2009. aastal, kui
23.08.2014 SAARTE HÄÄL: Laimjalas avati pidulikult Eesti suurim nuumalaut (MAK meede 1.4.2)
Eile avas Folia Agro OÜ Laimjala vallas pidulikult Eesti suurima nuumalauda, mis mahutab 660 looma ja kus aastas toodetakse 200 tonni veiseliha. Jõe külas asuva uue lauda ehitamine algas eelmise aasta oktoobris Ollemäe kinnistul olnud vana sigala lammutamisega ja lõppes tänavu juulis. Lauda ehitanud Folia Agro OÜ juhatuse liige Egon Jürisson ütles, et laudas on looma kohta 6 m² pinda ja sügavallapanu eemaldatakse aastas 3–4 korda. Veiste söödaratsioon koosneb silost, jahust, rapsikoogist, mine
11.08.2014 MAALEHT: Pärnumaal avati uus laut lihaveistele (MAK meede 1.4.2)
1. augustil avati Pärnumaal Lüüste külas Janne ja Villu Hansenile kuuluvas Avisoone-Tõnise talus 200 kohaline lihaveiste farm. Praegu on talus 40 ammlehma – limusiinid ja ristandid, kokku on veiseid saja ringis. Tulevikus jätkatakse aretustööd limusiinidega. Lauda ehitusega alustati käesoleva aasta märtsis ja hoolimata ilmastiku kapriisidest sai laut tähtajaks valmis, teatab Eesti Lihaveisekasvatajate Selts. Lauda avamisel osales ka segarahvatantsurühm Wendre, kus pererahvas aktiivselt kaasa
07.06.2014 SAARTE HÄÄL: Laimjalas valmib Eesti suurim nuumpullide laut (MAK meede 1.4.2)
Juuli lõpus valmib Laimjala vallas Jõe külas Eesti suurim pullide nuumalaut, mis mahutab 664 looma. Lauda ehitanud Folia Agro OÜ juhatuse liige Egon Jürisson ütles, et oktoobris alanud ehitustöödega ollakse suuremalt jaolt ühelpool, sõnnikuhoidla ehitus on algusjärgus ning käivad ka ettevalmistustööd laudaesise asfalteerimiseks. “Juuli lõpus tahame töödega niikaugele jõuda, et laut oleks valmis loomi vastu võtma,” lausus loomakasvataja, lisades, et tegelikult hakkab laut loomadega täituma septe
07.04.2014 MAALEHT.EE: Uus põllumajandusminister avas Männituka talu robotlauda (MAK meede 1.4.2)
4. aprillil avati Paikuse vallas Seljametsa külas OÜ Männituka Farmi uus karjalaut kahe DeLavali lüpsirobotiga, lauda avamisel osales ka ametisse astuv põllumajandusminister Ivari Padar. Reedel kogunes Pärnumaale Männituka tallu uut robotlauta avama sadakond inimest lähedalt ja kaugelt. Saare pere suguvõsale, kes on Seljametsa külas talupidamisega tegelenud juba 1922. aastast, oli robotlauda avamine suursündmuseks, seda soovisid nad kõigiga, kes robotlauda ehitusele kaasa on aidanud, jagada.
14.03.2014 TARTU POSTIMEES: Noor farmer ehitas moodsa lauda (MAK meede 1.4.2)
Laeva vallas äsja valminud moodsas lehmalaudas pole veel ühtki looma, kuid omanik Kaido Põdersoo rehkendab juba, kui tõenäoselt peab ta hakkama ületootmise eest trahve maksma ja kui palju piima laskma lägahoidlasse. Põdersoo 80 lüpsilehma annavad liiga palju piima. Euroopa Liidu reeglitega põimitud Eesti piimatootmine ei allu praegu äriloogikale ning kui Põdersoo lehmade väljalüps, mis on praegu looma kohta keskmiselt 8,5 tonni aastas, veelgi paraneb, tuleb igalt üle kvoodi toodetud piimatonnil
18.12.2013 DELFI: Lehmafarmi haldamise kaasaegne stiil: söödab ja lüpsab robot, peremees kaeb kuvarit (MAK meede 1.4.2)
Alliku OS-i miljoni eurone investeering automaatsesse söötmismasinasse ja lüpsitehnikasse räägib sellest, et ka loomafarmi majandamine on tänapäeval puhas täppisteadus. Peremehe töövahenditeks on sõnnikuhargi ja piimaämbri asemel arvutikuvar ja mahukad andmetabelid. Laut Alliku külas paistab välja nagu laut ikka. Ligi 150-pealine lehmaseltskond toimetab igapäevased toimetusi. Kes lesib mõnusalt, kes tuiab mõtlikult ringi, üks isend on sättinud end aediku moodi nurka ja vaatab sealt lauta tulnud
23.09.2013 MAALEHT: Tubri talu töötleb kitsepiima (MAK meede 1.4.1, 1.4.2 ja Leader-meede)
Läänemaa Ridala valla ettevõtja Neeme Koorem ehitas esimese kitsepiimatööstuse, kus valmivad kohupiim, jogurt ja või. Elu ise sundis peale lammaste hakkama Tubri talus ka kitsi kasvatama, kuna laps ei talunud lehmapiima,“ põhjendab Neeme Koorem oma valikut. 1991. aastal võeti tallu kaks kitse, ja piimamure oli murtud. Sealt tekkis mehel mõte, et võiks karja suurendada ja hakata kitsepiimaga varustama teisigi lapsi, kes lehmapiima ei talu. Talu kitsekari kasvas ning tarbijaid lisandus nii oma,
28.08.2013 MEIE MAA: Täna avatakse Rauni ühistu uus piimafarm (MAK meede 1.4.2)
Rauni ühistu rahvas on uut lauta oodanud juba aastaid. Nüüd on ootus täitunud – kui lapsed kooli lähevad, lähevad lehmad uude lauta. Uskumatu küll, et ligemale viie kuuga on Uue-Välja lüpsifarm valmis. Täna see avatakse. Isegi kaks päeva varem, kui Rauni POÜ juht Aive Kesküla kevadel välja pakkus. Uus lehmade vabapidamisel olev lüpsiplatsiga farm on 384 lehmale, 2x16 lüpsiplatsiga, kus 32 lehma lähevad korraga lüpsile. Sisustus on DeLavalilt. Uue kodu saab esialgu aga 270 lehma, kes kolmest va
11.06.2013 LÄÄNE ELU: Lihula valda kerkib maakonna suurim ja kalleim robotlaut (MAK meede 1.4.2)
Kirbla OÜ uude lauta tuleb neli De Lavali lüpsirobotit, kohti on laudas 279 lüpsilehmale. Laias laastus läheb laut maksma 1,5 miljonit eurot. Lauda valmimise tähtaeg on 30. september, kohe pärast seda hakatakse lüpsikarja sisse viima. Seda tehakse järk–järgult: loomade harjutamine uue laudaga võtab aega, ja vanemad ei pruugigi harjuda. Loe artiklit täismahus ajalehe Lääne Elu paberväljaandest. MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.4.2. Investeeringud loomaka
19.03.2013 SAARTE HÄÄL: Rauni ühistu lõi uue lauda ehitamisel kopa maasse (MAK meede 1.4.2)
Orissaare vallas tegutsev Rauni POÜ alustas eile Väljakülas uue lüpsilauda ehitust, millest hakati rääkima juba seitse aastat tagasi. “Kopp läks maasse ja me liigume ikkagi edasi,” ütles Rauni POÜ juhatuse esimees Aive Kesküla, kelle häälest pärast mõningast mõõnaperioodi taas elurõõmu kuuldus. “Ka pank on meie olukorda uurinud ja puurinud ja näeb meid üsna heas valguses, oleme nende silmis arenev ettevõte,” lisas ta. Vastavalt 2008. aastal kehtestatud detailplaneeringule ehitatakse Rauni POÜ
01.03.2013 SAKALA: Robotlaut viis farmi uude ajastusse (MAK meede 1.4.2)
Veise- ja piimakarja kasvatav osaühing Jerwer avas eile Päril moodsa lehmalauda, mille asukad püsivad aasta läbi nelja seina vahel ja kus lüpsjate asemel töötavad robotid. Ülimoodsas Mäeotsa farmis saab pidada 286 lehma ning töö on varasemast märksa kergem. Jerweri juhataja Koit Karja sõnutsi oli seni kasutusel torusselüpsisüsteem ning lehmi lüpsti kaks korda päevas. Keskmine piimatoodang oli 7800 kilogrammi lehma kohta aastas. Loe artiklit täsimahus ajalehe Sakala veebilehelt pluss.sakala.aja
15.01.2013 JÄRVA TEATAJA: Tammsaare osaühing ehitas Peetrisse lüpsilauda (MAK meede 1.4.2)
Paide poolt Peetrisse sõites vasakut kätt tee ääres jääb silma kolm tibukollast lauta. Üks nendest kuulub sel nädalal avamispidu pidavale Tammsaare osaühingule. Esimesel laudal on silt «AS Peetri Põld ja Piim robotlüpsilaut, kaheksa robotiga 512 loomale». Mõtleme juba, et oleme eksinud, kuid siiski mitte. Meile vastu tulnud Tammsaare OÜ juhatuse esimees Michel Rannala ütleb, et osaühingu oma selles reas see kolmas – peagi valmiv üle 2,2 miljoni euro maksev vabapidamisega laut, mille ehitust to
11.12.2012 ERR: Kaarma külas avatud farmis kasvab aastas 1,7 miljonit broilerit (MAK meede 1.4.2)
Eesti ainus linnulihatootja, aktsiaselts Tallegg avas Väike-Maarja vallas Kaarma külas suure broilerifarmi, kus kasvatatakse aastas 1,7 miljonit broilerit. Kunagise Väike-Maarja kolhoosi kanafarmi varemed omandas Tallegg neli aastat tagasi. Paar aastat kulus taastamise ettevalmistamiseks ja veel kaks aastat tänapäevase farmi rajamiseks. Korraga kasvatatakse farmis 224 tuhat tibu, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Kaarma broilerifarm on oluline selleks, et täita Euroopa Liidu nõudeid, mitu broiler
29.11.2012 ERR: Piimatootja: robotlaut aitas ettevõttel ellu jääda (MAK meede 1.4.2)
Piimatootja OÜ Suurekivi avas Kuusalu vallas Valkla külas uue robotlauda. Ettevõtte juhataja Helju Veskaru sõnul oli valida, kas ehitada moodne laut või lõpetada tegevus. Veskaru sõnul olid vanas 50-aastases laudas töötingimused väga rasked, nüüd teevad kogu töö ära neli robotit, vahendasid ERRi raadiouudised. "Meil vanas laudas töötas kümmekond inimest ja väga raske töö oli, mis toimus käsitsi. Siin uues laudas on vahetuses üksainus inimene ja kõiki toiminguid juhivad arvutid ehk töölehakkavad
24.11.2012 SAARTE HÄÄL: Ratla OÜ uus laut on lüpsikarja päralt (MAK meede 1.4.2)
Leisi vallas tegutseval Tsionite pereettevõttel Ratla OÜ on peagi valmis saamas uus vabapidamisega lüpsilaut. “Uues laudas tuleb lüpsiplats 2 x 6 kohta,” ütles pere keskmine tütar, põllumajandusele pühendunud Rita Tsion Saarte Häälele, lisades, et praegu on praktiliselt olemas hoone raam, seinad ja põrand. Sisu ja tehnika on veel puudu. Vana laudaga ühte mõõtu hoonesse tulevad lisaks ladu sööda hoidmiseks ja olmeruumid. “Aasta lõpuks loodame korda saada. Plaan on, ju näeb, kuidas läheb,” arva
07.11.2012 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Baltikumi suurimas laudas on kohti enam kui 2000 piimalehmale (MAK meede 1.4.2)
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avas täna Pärnumaal Eesti ja Baltikumi suurima, 2100-kohalise Halinga Piimajõe Farmi ning tunnustas piimasektorit suure arenguhüppe eest. „Eesti suurte piimatootjate areng on olnud tormiline ja selle aasta esimesel poolaastal nägime, kuidas toodang kasvas viimaste aastate kõrgeimale tasemele. Halinga piimajõe farm on järjekordne samm kvaliteedi tõstmise ja toodangu suurendamise poole, tunnustan teid selle eest,“ rääkis Seeder. „Edasine väljakutse on väi
03.11.2012 VOOREMAA: Vaimastvere Agro uus laut mahutab ligi nelisada lehma (MAK meede 1.4.2)
Neljapäeval avati Vaimastvere Agro uus lüpsilaut, kuhu mahub kolmsada seitsekümmend kaks lehma. Loomad said uude eluasemesse sisse eile, kuid lüpsmine uue tehnikaga algab alles nädala pärast. Uue lauda ehitamine läks maksma 1,355 miljonit eurot. Toetust lauda ehitamiseks taotleti PRIA-st, kust saadi 500 000 eurot. Ülejäänud summast lõviosa tuli Tallinna Äripangast. Hoone kerkis vana laudahoone asemele. Kõik, mis laudas sees ja ümber, on põllumajandustehnika viimane sõna. Vahekäikudes asetsevad
30.10.2012 VÕRUMAA TEATAJA: Võhandus seatakse laudaelu robotite järgi (MAK meede 1.4.2)
ROBOTLAUT • Üle õige mitme aja jõudsime me Võhandu põllumajanduse osaühistusse ja põhjust selleks on kuhjaga. Võhandus valmis uus lüpsirobotitega laut. Teadupärast oli Võrumaal seni vaid kaks robotit – need paigaldati mullu 19. detsembril ja asuvad Ruusmäel osaühingu Loyde laudas. Sealsed lehmad on uue lüpsmisviisiga juba harjunud. Nüüd aga avab uue lüpsirobotitega lauda siis Võhandu. Sedapuhku on Võhandu laudas neli OÜ DeLaval tüüpi robotit pluss laudaseadmed samalt firmalt. Ehitasid OÜ Mapri e
22.10.2012 DELFI: OÜ Kaisma Kärdi farmis oli pidulik lindilõikamise päev (MAK meede 1.4.2)
17. septembri keskpäevaks kutsusid OÜ Kaisma juhid Kergu külas asuvasse Kärdi farmi pidulikule lindilõikamisele kõik asjaosalised, kes sel aastal farmikompleksi renoveerimisel-ehitamisel abiks olnud. OÜ Kaisma nõukogu esimees Tarmo Lehiste ja juhatuse esimees Ingrid Sillaste andsid üle meened ja tänukirjad Vormsi Ehitusmeistritele, De Lavali meeskonnale, SEB panga esindajatele, Eesti Piimatootjate Ühistule, PRIA-le ja veel paljudele abilistele. Kärdi farmi on renoveeritud etapiti alates 2005.
26.09.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: ILUS MAA - Euroopa põllumees
Kolmapäeval, 26. septembril 2012, algusega kell 20.50 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Euroopa põllumees" Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/... Videoloos on juttu Tartumaal Rannu vallas tegutsevast OÜ-st Kure Mõis ja aasta põllumehe 2010 kandidaadist Arto Auerist, kes tegeleb piimakarjakasvatuse ja teraviljakasvatusega. INFO: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajanduse investeeringumeetme raames toetatakse Tartumaal asuva OÜ Kure Mõis tegevusi 477 908 euroga
28.06.2012 MAALEHT: Pullid hakkavad paremini elama (MAK meede 1.4.2)
Eile avati Raplamaal Keavas Baltimaade esimene vabapidamisega tõupullifarm. “See on meie uus luksuslik pullilaut,” ütleb Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel Bulitko. Uue lauda luksus seisneb selles, et pulle ei peeta enam lõas, vaid nad on rühmasulgudes vabapidamisel. Kuivõrd tegu on esimese sellise farmiga Eestis ja ilmselt kogu Baltikumis, oli see projekteerijale kõvaks väljakutseks. “Selles laudas on eriline sisseseade: tugevad aiad, spetsiaalsed turvatsoonid, et tagada inimest
15.03.2012 MAALEHT: Toetustega kerkivad uued farmid (MAK meede 1.4.2)
PRIA määras ära viimased poolsada loomakasvatusehitise investeeringutoetust. Lisaraha abil on lootust saada tuge veel paarikümnele esitatud projektile. Kõige rohkem ehitatakse investeeringutoetuse abil veiselautu, ent seekord on palju ka sigalaid. "Neljandal katsel läks õnneks," ütleb OÜ Lõunapiim uue lüpsikarjalauda ehitamiseks lõpuks toetust saanud Meelis Mõttus. Toetuse abil, mis ulatub üle 300 000 euro, on tal plaanis ehitada Eesti esimese maherobot-lauda esimene järk. Loe edasi Maalehe p
01.03.2012 MAALEHT: Noor talumees avas Eesti esimese kitselüpsiplatsi (MAK meede 1.2 ja 1.4.2)
Ida-Virumaa ettevõte käivitas hiljuti Eestis ainulaadse kitselüpsiplatsi, soetas karja tõupuhtaid piimakitsi ning kavatseb lähiajal turule tuua pudelites kitsepiima ja kitsepiimajuustud. Viimatine põllumajandusuuring näitas, et enamik Eesti väikemajapidamisi ei kavatse suureneda ega areneda ja väga vähesed neist taotlevad investeeringutoetusi. Ida-Virumaal Toila vallas tegutsev Konju Mõisa Talu aga seda ei kinnita. 25aastase Martin Repinski ettevõttel on 140pealine kitse- ja 80pealine veiseka
29.02.2012 SÕNUMITOOJA: OÜ Suurekivi saab PRIAIt lauda ehituseks toetusraha (MAK meede 1.4.2)
PRIA toetab Kuusalu valla piimatootjat OÜ Suurekivi 484 460,52 euroga. PRIA avalikustas eelmisel nädalal maaelu arengu toetuse meetmest 1.4.2. antavad abisummad. OÜle Suurekivi eraldatakse 484 460,52 eurot ehk 7 580 159,98 krooni robotlüpsiga lauda ehitamiseks. Lauda rajamise kogumaksumus on 1 659 868,18 eurot ehk ligi 26 miljonit krooni. Suurekivil endal tuleb toetussummale lisada seega umbes 1,15 miljonit eurot ehk ligi 18 miljonit krooni. Ettevõtte senine laut rekonstrueeritakse, siss
21.02.2012 KOIT: Mäe talu uues laudas on 150 lehma (MAK meede 1.4.2)
Pea igal aastal on Põlvamaal PRIA toel rekonstrueeritud või ehitatud päris uus loomalaut. Näiteks võeti 2011. aasta veebruaris ametlikult vastuvõtuaktiga vastu Põlva valla Valgesoo küla Mäe talu uus lehmalaut, kus kohti üle 200. Taluperemehe Hainer Kaine sõnul toodi loomad uude lauta aga natukene varem, ehk siis 2010. aasta detsembris. Praegu on laudas 150 lüpsilehma ning nad annavad aastas lehma kohta keskmiselt üle 8000 kg piima. Kalasaba lüpsiplats suudab korraga teenindada 14 lehma (7 ühel
17.02.2012 PRIA: Üle poolesaja loomakasvatusettevõtte saavad PRIAst investeeringutoetust (MAK meede 1.4.2)
15. veebruaril tegi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) otsused loomakasvatusehitise investeeringutoetuse määramise kohta 49 ettevõtjale. Toetuste määramine aga jätkub. Mullu septembris toimunud maaelu arengukava meetme 1.4.2 „Loomakasvatusehitise investeeringutoetus“ viienda taotlusvooru esialgne eelarve oli 12,46 mln eurot. Taotlusi laekus 123 summas 30,7 mln eurot. Arvestades toetussoovide rohkust ja ettevõtjate vajadusi suurendas põllumajandusminister 13. veebruaril
16.02.2012 TARTU POSTIMEES: Ärimehed ehitasid Pokale lauda (MAK meede 1.4.2)
Põllumasinaid müüvad ettevõtjad ostsid Mäksa vallas Pokal lehmakarja ning ehitasid loomadele suure ja kalli lauda. Kas masinaäri ei lähe enam hästi või läheb äri nii hästi, et raha pole mujale panna? «Põllumasinatega läheb meil hästi,» muheles OÜ Melmilk Poka piimakarjafarmi üks omanik Aren Põder. «Karja ostsime aga sellepärast, et meil on siiras usk põllumajanduse edusse.» Põllumasinaid müüva OÜ Agriland juhataja Aren Põder, sama firma finantsjuht Ronald Blumenau ja projektijuht Indrek Lindsa
01.02.2012 VIRUMAA TEATAJA: Kõigepealt ehitasime lauda, maja ootab järge (MAK meede 1.4.2)
Aasta oli siis 1989, kui endine Põlula kolhoosi zootehnik Sirje Pahtma sai taluseaduse alusel endale 38 hektarit maad ning lagunenud kivihoone, kus alustas kahe lehma, kahe mullika ja kahe vasikaga talupidamist. ... Kõige närvesöövam oligi talv enne uue vabapidamislauda valmimist. “Oli käre pakane ja lehmad olid meil siis päris väljas,” meenutab Sirje Pahtma. Loe artiklit ajalehe Virumaa Teataja paberväljaandest või tasuliselt veebilehelt pluss.virumaateataja.ee/723328/koigepealt-ehitasime-la
12.01.2012 MAALEHT: Eestis alustasid tööd seninägematud lüpsirobotid (MAK meede 1.4.2)
Vilama TÜ vastvalminud laudas töötab kaks nii uudset lüpsirobotit, et neid on isegi maailmas vaid paarkümmend. Robotid on firmalt BouMatic ja eelmisel nädalal hakati lehmi nendega harjutama. “Need on täiesti teist moodi lüpsirobotid,” kinnitab Kose vallas tegutseva Vilama TÜ juht Ain Kruusamägi. “Nisakannud pannakse lehmadele alla tagant, mitte külje pealt.” Loe täismahus artiklt www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/eestis-alustasid-tood-seninagematud-lupsirobotid.d
10.01.2012 KÜLAUUDISED: Viljandimaa esimene robotlaut avati eile Saarepeedi vallas (MAK meede 1.4.2)
Viljandimaal Saarepeedi vallas asuv Parduse talu avas eile, 9. jaanuaril PRIA toetusega esimese robotlauda maakonnas. Maavanem Lembit Kruuse tunnustas pererahvast Heli ja Vladimir Malõhi innovaatilisuse ja julguse eest, sest ajaga ning muutustega kaasas käimine, mis küll ühelt poolt annab kindlusetunde, on teisalt ka ebakindlust tekitav. “Eriline rõõm on avada tootmistalu. Igal juhul on maakonnal ettevõtlikke inimesi väga vaja ning kui meie ettevõtjatel läheb hästi, siis läheb hästi kogu maakon
09.01.2012 SAARTE HÄÄL: Kõljala ühistu noorkari sai Haeskas uue kodu (MAK meede 1.4.2)
Kõljala ühistu ehitas Haes-kas PRIA toetusega maakonna suurima noorloomalauda ja neli uut tranšeetehnoloogial põhinevat silohoidlat. 450 looma mahutavas vabapidamise ja sügavallapanuga laudas on nüüd ühe katuse all koos kogu Kõljala ühistu noorkari, alates kahekuustest vasikatest kuni tiinuse lõppjärgus veisteni. Võrreldes vanade lautadega on noorloomade tingimused uues kodus palju paremad. Laudas valitseb peaaegu täielik vaikus, mis ühistu esimehe Tõnu Posti sõnul näitab, et loomad tunneva
08.12.2011 MAALEHT: Kui põllumehel raha on, ehitab ta lauda (MAK meede 1.4.2)
Viie aasta jooksul, mis on möödunud esimeste lüpsirobotite jõudmisest Eestisse, on siia kerkinud ligi poolsada eri suuruse ja lahendusega kõrgtehnoloogilist lauta. .... Kõik uued laudad on ehitatud PRIA loomakasvatusehitiste investeeringutoetusega. Tänavu oli viimane võimalus seda taotleda. Uued toetuseotsused tulevad järgmise aasta algul ja kui raha meetmete vahel ümber ei tõsteta, siis edaspidi seda toetust enam ei saa. Loe artkli täisversiooni Maalehe paberväljaandest või veebilehelt paber
06.12.2011 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Ida-Virumaa saab esimese ülimoodsa lehmalauda (MAK meede 1.4.2)
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avab täna Ida-Virumaal Kärasi külas ülimoodsal söötmis- ja lüpsitehnoloogial põhineva Maage talu lauda. Äsja valminud laudas töötavad lüpsirobotid, samuti on automatiseeritud lehmade söötmine ja sööda valmistamine. „Investeerimine tipptehnoloogial põhinevatesse innovaatilistesse lahendustesse aitab kaasa Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamisele ja näitab, et põllumeestel on usku oma ettevõtmiste edusse,” ütles Seeder. „Piimatootmine ja töötlem
29.11.2011 JÄRVA TEATAJA: Potipalmid, õites alpikannid... (MAK meede 1.4.2)
Seda, et lauta kaunistavad potipalmid ja õites alpikannid, mürtsub puhkpillimuusika ja valge linaga laud on lookas hõrkudest suupistetest, ei näe just tihti. Just nii üllatas osaühing Paistevälja eile Jalgsema külas neid, kes tulid uudistama vastvalminud robotlauta. Loe artikli täisversiooni ajalehe Järva Teataja paberväljaandest või tasuliselt veebilehelt pluss.jt.ee/649811/seda-et-lauta-kaunistavad-potipalmid/ MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.4.2. Invest
26.11.2011 MAALEHT ONLINE: Orgital valmis Eesti kõige kaasaegsem laut (MAK meede 1.4.2)
Reedel, 25. novembril lõigati Märjamaa vallas tegutsevas Haimre farmis linti – OÜ Orgita Põld jõudis oma uue robotlauda avamiseni. Eestis töötab praegu kaks sellist farmi, kus lehmi lüpsab kaheksa robotit. Vastavatud osaühingu Orgita Põld oma on kolmas ja kõige moodsam. Kui juba valminud Aravete ja Peetri kaheksa roboti farmides eemaldab läga skreeper ja loomi söödab mikser, siis Orgital on ka need tööd jäetud masinatele. Loe täispikka artiklit Maaleht Online veebilt www.maaleht.ee/news/maamaj
28.09.2011 VALI UUDISED: Õnne Piimakarjatalus avati Eesti suurim lüpsilaut (MAK meede 1.4.2)
Sügise esimesel päeval peeti Õnne Piimakarjatalus pidu. Lõpuks ometi sai avada uue 720-kohalise lüpsilauda. Teadaolevalt on tegemist seni suurima Eestis ehitatud lüpsilaudaga. Loe artikli täismahus ajalehe Vali Uudised paberväljaandest. MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.4.2. Investeeringud loomakasvatusehitistesse projekt Jõgevamaal. Toetuse saaja:ÕNNE PIIMAKARJATALU OSAÜHING. Toetatav tegevus: Loomakasvatusehitise ehitamine (veised). Toetuse suurus: 500 00
23.09.2011 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Uute lüpsilautade avamine näitab piimatootmise elujõulisust (MAK meede 1.4.2)
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avab täna Põltsamaa vallas Esku külas uue 720 lüpsilehma mahutava lauda, mis kinnitab taas Eesti piimatootmise elujõulisust. „Viimastel aastatel on Eestis avatud palju uusi kaasaegse tehnikaga lüpsilautasid, mis näitab meie toidutootmise perspektiivikust,” ütles Seeder. „Selliste investeeringute tegemine näitab, et ka põllumehed ise peavad toidutootmist jätkusuutlikuks ja arenevaks tegevusalaks,” lisas ta. Meie tarbija eelistab kindalt kodumaist piima
31.08.2011 SAARTE HÄÄL: Teema - Põllumajandus Saaremaa teise robotlauda ehitas talunik Toomas Haamer (MAK meede 1.4.2)
Orissaare vallas Väike-Pahilas avati Saaremaa piimandusajaloo uus peatükk, sest talunik Toomas Haamer läheb neil päevil oma värskelt rekonstrueeritud farmihoones esimese talunikuna üle robotlüpsile. Saaremaa esimese robotlauda ehitas 2009. aastal Valjala POÜ. “Robot ei helista mulle hommikul kell viis, et ta ei saa haiguse tõttu tööle tulla, robotil ei ole palgapäeva ja ta ei ole kunagi purjus,” ütles Saarte Häälele Väike-Pahilas asuva Jurna talu peremees Toomas Haamer (pildil). Et Jurna talu v
13.08.2011 NÄDALINE: Kärneri-Jõe farmis käib heal tööl kasu kannul (MAK meede 1.4.2)
Neljapäeva ennelõunal oli rõõmupäev Kärneri-Jõe osaühingu perel, sest peaaegu Läänemaa piiril asuvas Laukna külas avati nende uus lehmalaut, mida hakati ehitama eelmisel suvel. Mõne aasta eest köitsid möödasõitja pilku Laukna farmi nõukaaegsete hoonete juurde laotud uued kiviaiad, nüüd hakkab seal silma ka rõõmsavärviline moodne laudahoone. Kärneri-Jõe OÜ juhataja Ago Kirsipuu on vigurijuttudega mees ja selles võtmes olid öeldud ka tema avasõnad. Ta meenutas oma esimest kokkupuudet lehmadega
16.07.2011 LÄÄNE ELU: Piirsallu kerkib Läänemaa suurim ja kalleim robotlaut (MAK meede 1.4.2)
Piirsalu Põllumajanduse OÜ ehitab Piirsallu Läänemaa teist robotlauta, mis maksab üle miljoni euro ja kuhu suve lõpuks kolib paarsada lüpsilehma. „Kokku mahub lauta 243 looma, aga kohe ei suuda täis panna. Aasta lõpuks loodan 220 peale saada," rääkis Piirsalu Põllumajanduse OÜ tegevjuht Elvo Leppmaa. Kolhoosiaegsest noorloomalaudast renoveeritav moodne robotlaut valmib augusti lõpus või septembri alguses, nii et loomad saaks sügiseks katuse alla. Sealt karjamaale nad enam ei pääse, sest robotl
05.05.2011 MAALEHT: Toetuste uus kord: laudaehitaja saab läbi väiksema laenuga (MAK investeeringutoetused)
Siiani pidi laudaehitaja jalad pankade vahet laenu lunides rakku jooksma, ehitise oma ja laenurahaga valmis tegema ning alles siis sai ta kätte laudaehitustoetuse. Nüüd on lootust, et asi muutub. Nimelt on põllumajandusministeerium ette valmistanud määrusemuudatuse, mille kohaselt võivad maaettevõtjad saada PRIAst toetuse kätte enne, kui kogu investeeringu eest on tasutud. Jõgevamaal Õnne piimakarjatalus alustati eelmisel nädalal vana 304kohalise lauda lammutamist, et selle asemele ehitada Ees
18.04.2011 PRIA: PRIA määras toetused investeeringuteks loomakasvatushoonetesse (MAK meede 1.4.2)
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) rahuldas aprillis 59 loomakasvatusehitise investeeringutoetuse taotlust, määrates toetusteks 12,46 miljonit eurot. Koos kohustusliku omafinantseeringuga on nende projektide maksumuseks üle 27 mln euro. Seda toetust rahastatakse maaelu arengukava meetme 1.4.2 raames. Toetus aitab ettevõtjatel finantseerida investeeringuid loomakasvatusega seotud ehitistesse, tehnoloogilistesse seadmetesse, taristutesse, juurdepääsuteedesse jmt. Toetuse mak
14.04.2011 JÄRVA TEATAJA: Ämbrasse kerkib uus farmikompleks (MAK meede 1.4.2)
Et vanad laudad ja nende sisustus on amortiseerunud, tuleb põllumeestel ree peal püsimiseks investeerida miljoneid uute robotlautade ehitamisse. Kareda vallas Ämbra külas Peetri suurfarmi juures töötab eelmise nädala teisest poolest kaks koppa, aasta lõpuks peaks vanade lautade asemel püsti olema kaks uut lauta. «Ehitame uue, kaheksa robotiga lüpsilauda ja uue lauda ka erivajadustega loomadele, alates vasikatest kuni kinnisloomade ja poegivate lehmadeni,» selgitas aktsiaseltsi Peetri Põld ja Pi
12.03.2011 SAARTE HÄÄL: Talunik Toomas Haamer hakkab ehitama robotlauta (MAK meede 1.4.2)
Orissaare vallas asuva Jurna talu peremees Toomas Haamer kauples pangalt välja laenuraha ja hakkab esimese talunikuna Saaremaal rajama robotlauta. Seni on Saaremaal robotlaut olemas vaid Valjala POÜ-l. “Põhimõtteliselt võiks lüpsiplatsiga lauda ehitamine olla odavam, kuid otsustasime robotlauda kasuks, sest oleme harjunud töötama perefirmana ja mitte kasutama võõrast tööjõudu,” ütles Väike-Pahila küla Jurna talu peremees Toomas Haamer. Lisaks on olemasolev lüpsiplatsiga külmlaut Haameri sõnul n
22.02.2011 SAKALA: Vana laut saab uueks ja kari kasvab (MAK meede 1.4.2)
Heli Malõh kasvas kodus, kus kariloomad olid elu loomulik osa. Vana-Võidus õppis ta zootehnikuks, kuid ei loobunud kodusest loomapidamisest. Praegu on tema Parduse talus 75 lehma, lisaks mullikaid ja vasikaid. 75 lehmast on lüpsil 60 ning ülepäeviti läheb tulundusühingu Mulgi Piim kaudu E-Piima Põltsamaa juustutööstusse 2,7 tonni piima. Piimatoodang on kogu aeg suurenenud: 2009. aastal andis talu punane kari iga lehma kohta keskmiselt 7269 ja eelmisel aastal 7611 kilo piima. «Tahame lehmade ar
18.12.2010 NÄDALINE: Raplamaa uhkeimas talulaudas lüpstakse täna esimest korda lehmi (MAK meede 1.4.2)
Täna lüpstakse Uuetoa talu lehmi esimest korda äsja valminud nüüdisaegse lauda lüpsiplatsil. Sajakohaline veiselaut avati pidulikult 12.12.2010 kell 12 Kehtna vallas Kenni külas. Mis kõik on eelnenud, sellest kõnelesid Uuetoa talu peremees Heigo ja tema ema Maie Heinsalu. Tagantjärele ei tundugi enam tulemusteni jõudmine nii raske, aga emal on meeles, kuidas Heigo kord lauda ehitamise ajal mõõdu-linti otsinud. „Küsimuse peale, mida ta mõõta tahab, vastas ta mulle, et mõõdab üle, kas veel ajud
02.11.2010 JÄRVA TEATAJA: Sigalate asemele kerkis nüüdisaegseim robotlaut (MAK meede 1.4.2)
Aktsiaselts TAC-Ettevõtted lammutas lagunevad sigalad ja pani nende asemele püsti robotlauda 300 lüpsilehmale. Homme hakkavad esimesed lehmad robotitega tutvuma. Täna annab peatöövõtja Nordecon Betoon TAC-Ettevõtetele robotlauda üle, homme pääsevad esimesed lehmad uut elupaika uudistama. TAC-Ettevõtete omanik ja tegevdirektor Olev Aavik kutsub uut lauta lehmade õnnepaleeks ning on kindel, et paremad söödad ja stressivaba elu, kus loom valib söögi-, joogi-, lüpsi- ja jalutusaja ise, tõstavad ke
24.08.2010 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Loomakasvatusehitiste investeeringutoetuseks on planeeritud tänavu 195 miljonit krooni (MAK meede 1.4.2)
Põllumajandusminister allkirjastas Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 loomakasvatusehitise investeeringutoetuse (meede 1.4.2) rakendusmääruse, mille kohaselt katab toetus 40–60% investeeringuobjekti maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 7,82 miljonit krooni arengukava programmperioodil (2007–2013). Võrreldes seni kehtinud määrusega on taotleja jaoks muutunud mõnevõrra soodsamaks asendusinvesteeringu, mida meetme raames ei toetata, määratlus. Asendusinvesteeringuks e

UUDISED

PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Põllumajandusminister avab Ida-Virumaal unikaalse kitse- ja veisekasvatuslauda (MAK meede 1.4.2)

Samal teemal veel:

Uudised