EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015 Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo
Kohalikud tegevusgrupid
Maainfo
UUDISED
Maainfo
NÄDALAINFO
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
Sümboolika
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
Kalender
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
2014-2020 EMKF strateegia koostamise materjalid
Maainfo

UUDISED

   

PEIPIS RANNIK: Õppereis Šveitsi ja Lõuna-Saksamaale 11.-19. juunil 2012

Allikas: Peipsi Rannik, Kersti Oja, PKAKi tegevjuht; Teet Krause, TÜ Eesti Mereinstituut, ihtüoloog
28. juuni 2012. a

 Nagu juba traditsiooniks saanud, käisid Peipsi-äärsed kalurid, kalandusettevõtjad ja omavalitsuste esindajad sellelgi aastal õppereisil väljaspool Eestit, et saada kogemusi ja näha, kuidas toimib kalandus mujal Euroopas. Sel aastal oli reisi sihtpaigaks Šveits ja Lõuna-Saksamaa. Õppereisi toetati Euroopa Kalandusfondi rahadega.

Kaks esimest päeva reisist kulus bussisõidule, kolmandal päeval olime jõudnud nii kaugele, et saime oma koolitusprogrammiga algust teha.

Esimene koht, mida külastasime, oli Šveitsi suuruselt teise järve Bodeni ääres asuv Sallmann-Fehri kalavõrgutehas, mis on ainuke kalavõrgu valmis­tamise tehas Šveitsis ja on tegutsenud juba üle 100 aasta. Huvipakkuv oli seal iga nakkevõrgu märgistamine märgise­ga, mis võimaldab lihtsat ja kiiret kont­rollija omaniku tuvastamist.

Edasi sõitsime praamiga üle Bodeni Saksamaa-poolsele kaldale, kus meid võtsid vastu Hagnaus elavad ja tegut­sevad kalurid Cornelia & Erwin Heyer. Nemad tutvustasid meile kalapüüki Bodeni järvest (seadusandlust, püügi va­hendeid ja kalatöötlemist) ja väikeette­võtjate turustamisvõimalusi - enda ja ka teiste kalapoode. Bodeni järvest püütak­se eelkõige siiglasi: kohalikku siialiiki ja rääbist, lisaks haugi ja vähem forelle, Veel kümme aastat tagasi oli otsene oht, et Bodeni järves kiireneb eutrofeerumise protsess, kuid riikidevahelised meetmed on olukorda tunduvalt parandanud ja järve areng suundub tagasi oligotroofsuse suunas, mis võimaldab siiglaste arvukusel lähiaastatel tõusta.

Järgmisel päeval toimusid koolitu­sed Zürichis ja Uri kantonis Šveitsis. Kõigepealt külastasime Braschler's Comestibles Import AG kalatööstust, logistikakeskust ja kauplust. See 1992. a asutatud firma on spetsialiseerunud värske kala ja kalatoodete impordile ja töötlemisele. Nende poes oli müügil rikkalikult delikatesse alates kohalikust kalast ja austritest kuni Vaikse ookeani liikideni. Kindlasti ei müüda aga ohus­tatud kalaliike nagu näiteks kuldmakrelle ja haruldasemaid hailiike.

Pealelõunal külastasime Uri kantonis asuvat Sileneni kalakasvatust. Seal toi­mub kalade ettekasvatus mägijärvedesse asustamiseks. Kasvatatakse jõeforelli, vikerforelli ja Kanada päritolu lõhet. Samas piirkonnas külastasime ka Göscheneralp järve - see on 1800 m kõrgusel asuv tehisjärv, kus toimub ka kalapüük, ning Göscheneni hüdroelektrijaama. Järv on paisutatud kohaliku hüdroelekt­rijaama tarbeks ja selle tamm on 155 m kõrge ja 540 m pikk.

Reede hommikuks olime jõudnud Šveitsi suurima, Genfi järve äärde. Lin­nakeses nimega Villeneuve ootas meid varahommikul paat, mis viis meid vaata­ma, kuidas kohalikud kutselised kalurid järvel tegutsevad. Kadiskatega püütakse ahvenat ja karpkalalisi, eelkõige särge, kuid viimaseid toiduks ei kasutata ja nad hävitatakse põletamise teel. See oli ka ehe näide turismiettevõtjate koostööst kaluritega. Hiljem oli soovijatel võima­lus püüda kala Genfi järve kaldalt, mille jaoks meile väljastati ka load. Harrastuspüüdjad võivad püüda ahvenat, hau­gi, artika paaliat, siiglasi. Kohustuslik on kalakaart, millele märgitakse liikide kaupa, mida püüti. Kõigile püügikalade liikidele on kehtestatud alammõõt, päe­vane püügikogus ja keeluaeg.

Edasi suundusime kutselise kaluri Christophe Liechti väikeettevõtte kalatöötlemise ja turustamise võimalusi vaa­tama, kus saime ka kohalikku toodangut maitsta.

Laupäeval, 16. juunil toimus koolitus Neuchateli ja Bieli järve ääres. Esmalt külastasime Bernard Wolfi Chevroux's. Tutvusime kalapüügi, kokkuostu ja tööt­lemise ning turustamise võimalustega Neuchateli järve ääres. Külastasime ka Chevroux' sadamat, mis on nii kala- ja turismisadam ja on koduks 1300 alusele.

Bieli järve ääres olid meie vastuvõtja­teks Hugo ja Gerold Pilloud. Kohtumine mitme põlvkonna kaluritega oli tõeliselt põnev ning meeste küsimused ei tahtnud kuidagi lõppeda.

Pühapäeval külastasime Zugi järve ääres Zugi linnas asuvat kalastusmuuseumi. Siin on pika ajaloolise traditsioo­niga kalapüük ja kantoni tasemel rajatud inkubaator-baudemaja, kus kasvatatakse haugi, siiglaste ja paalia ning järveforelli asustusmaterjali Zugi järve jaoks. Zugi järve põhjas on koelmute olukord halvenenud, sest piirkonna inimasustuse mõjul on suurenenud fosfosforikontsentratsioon nii põhjalähedases veekihis kui ka põhjasetteis ning kohati puudub seal ka hapnik. Seetõttu on oluline ai­data kaasa ja rikastada kalastikku täiendavate noorkalade asustamisega. Zugis leiutati ka tuntud Weissi pudel, milles kalade mari haudub (Zuggerglass).

Pealelõunal asusime juba tagasiteele kodu poole ning teel olles külastasime Bodeni äärset Lindau sadamat - Marina Meichle und Mohr.

Reisi kahel viimasel päeval, et sõit väga igavaks ei läheks, toimusid teel arutelud ja SWOT analüüsi koostamine Peipsi kalanduspiirkonna kohta aasta­teks 2014-2020.

Kersti Oja, PKAKi tegevjuht; Teet Krause, TÜ Eesti Mereinstituut, ihtüoloog


3 logo kalanduse jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo