EESTI PÄEVALEHT (ELU MAAL):Päevinäinud väikekalasadamad saavad uue alguse (Kalandusvõrgustik)

 Lagunenud ja halvas seisus kalasadamad on Euroopa Kalandusfondi rahatoel saanud uue tuleviku.

Euroopa Komisjoni juurde on jät­kusuutliku kalanduse toetuseks ja arendamiseks loodud Euroopa Kalandusfond (EKF). Aastatel 2007-2013 kaasrahastab Euroopa Liit kalandustoetusi 112,8 miljoni euroga. Koos Eesti riigipoolse kaasfinantseeringuga teeb see keskmiseks aastaseks toetussummaks ligikaudu 14,7' miljonit eurot.

Programmiperioodi jooksul rakendatakse EKFi Eesti rakenduskava raames kokku 14 mee-det. Meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng" raames on esmakordselt loodud Eesti rannakaluritele ja rannikupiir-konnas tegutsevatele organisat­sioonidele võimalus ühiselt läbi mõelda kalanduse ja rannakülade tulevik ning koostada pürkonna arengustrateegia.

Meede on eriline selle poolest, et raha kasutamise üle otsustavad kalurid ise. Eestis on moodusta­tud kaheksa kalanduspiirkonda (Hiiumaa, Saaremaa, Pärnumaa, Peipsi järve piirkond, Soome lahe läänepiirkond, Soome lahe ida-piirkond, Võrtsjärve piirkond ja Läänemaa), mille eesotsas on kohapeal valitud tegevusgrupid, kes on töötanud välja piirkonna arengukava.

Sadamast saab logistikakeskus

Eesti kaheksast kalanduspiirkonnast on Pärnumaa rannakalurite poolest arvukaim. Pärnumaa kalanduspiirkonna väikesadamad võib jaotada esmase tähtsusega ehk prioriteetseteks (tulevikus kalalogistika keskused), milledest on moodustatud järgnev kalalogistikakeskuste arendamise pin­gerida: Võiste, Vana-Sauga, Liu, Lindi, Lao, Kihnu Suaru sadam ja Jaagupi.

Liivi Lahe Kalanduskogu tegevjuht Esta Tamm ütles, et 2008.a. strateegia koostamise ajal * teostati sadamate kaardistamine ja ka sadamakohtade ekspertiis, mida perspektiivis arendada.

Valdavalt olid kala lossimiskohad ja -sadamad puuduliku inf­rastruktuuriga (lossimiskaid on amortiseerunud; vesi, elekter, kanalisatsioon ei vasta nõuetele; sadamatesse juurdepääsuteed on osadel sadamatel halvas sei­sukorras või puuduvad üldse; sadamatesse viivad laevateed ja sadamabasseinid (akvatooriu­mid) vajavad iga-aastast puhas­tamist; puuduvad kala esmakäit-lemiseks ja kala esmatöötlemiseks vajalikud seadmed ja vahendid; puudub navigatsioonimärgistus). «Pärnumaa tegevuspiirkonnal on teada kohapealne tootmisvõim-sus, kuid see ei rahulda tänasel päeval rannakalurite vajadusi. Kala transporditakse üle Eesti ja sellega ei tagata püütud kala pii­savat kvaliteeti," märkis ta.

Ehitus käib täie hooga

Täna on lõpetatud tööd Lao ja Lindi sadama rekonstmeerimisel. Lindi sadam vajab veel esmavas-tuvõtuseadmete soetamiseks toe­tust. Alustatud on Võiste sadama rekonstrueerimisega kala logis­tikakeskuseks, kus on tänaseks valminud I etapp hoonestusest ja rekonstrueeritud kaid, samuti on soetatud kalavastuvõtupump, soetamisel kala sorteerimise liin ja jäämasin. Alustatud on Liu sadama esmavastuvõtu ja esmajahutuse hoone ehitusega. Järgmisel kevadel planeerivad töödega edasi minna ka Kihnu ja Jaagupi kalalogistika keskused. „01eme andnud toetust oma piirkonnas esmajärjekorras just logistikakeskuste arendamiseks, et tagada kvaliteetse toorme jõudmine tarbijani. Kümne taotlusvooruga on antud toetust 24 projektile summas 2 754 665 eurot," üties Tamm.

Taotletud on toetust kalasa­damate hoonete rekonstrueeri­miseks, esmavastuvõtu seadmete soetamiseks, elektrivõimsuse suurendamiseks esmajahutuse ja esmavastuvõtuhoonete raja­miseks, aga ka võrgukuuride rekonstrueerimiseks ning pöörd-kraana soetamiseks jne.

Esta Tamme sõnul sõltub piir­konna sadamate areng eelkõige rahasummast, mida sadamate arendamiseks.eraldatakse, kuna tegu on ressursimahuka ettevõt­misega. Väikesadamad, nii kala kui ka harrastusaluste sadamad, ei ole kasumlikud infrastruktuuri investeeringud.

Sadama areng on pigem oluline piirkonna kui terviku jaoks (tööhõive parandamine, positiivne mõju ning lisatulud valla ja regiooni ettevõtetele, positiivne mõju omavalitsuse ja riigi majandusele jne). „Sadama arengu seisukohalt peab arvesse võtma ka immateriaalse iseloo­muga kasusid. Milledeks võiksid olla traditsioonide säilitamine ja/või taastamine, elukeskkonna parendamine ja atraktiivsemaks muutmine, kohalikele elanikele elatusallika tagamine jne," märkis Tamm.

«Sadamate tegevus avaldab olulist majanduslikku mõju kohalikul, regionaalsel ja riikli­kul tasandil. Seega näeme oma piirkonna sadamaid pikemas perspektiivis kui kohaliku arengu võtmepunkte, mille tulemusena on võimalik tagada nii kalanduse kui ka turismi arendamist piirkon­nas," lisas ta. Väikesadamad on olulised ka tööhõive tagamisel ja kohaliku rannakülade elu aren­damise ning traditsioonide säili­tamine seisukohalt.

Uuendustöö nõuab kopsakat rahatuge

Peipsi Kalanduspiirkonna Aren­dajate Kogu tegevjuht Kersti Oja loetleb üles oma piirkonna väi­kesadamad: Vasknarva, Alajõe, Rannapungerja, Lohusuu, Käima, Raja, Omedu (Omedukalasadam ja Omedu paadisadam), Sassukvere, Kallaste, Kölkja, Varnja,

Mehikoorma, Räpina, Võõpsu. „See pole kindlasti täielik nime­kiri, väiksemaid sadamaid-lossimiskohti on veel. Lisaks kuuluvad ka meie piirkonda Vooremaa väi­kejärved, kus toimub ka kutseline kalandus, seal on sadamad-lossimiskohad Saadjärvel ja Kuremaa järvel," lisas ta.

Enne rahastusperioodi algust olid nõuetele vastavad ainult Vasknarva ja Kallaste sadamad, mis olid korda tehtud juba enne selle rahastamisperioodi algust.

Enamus kohtadest olid kol­hoosi ajast kas betoon-või puit-kaid, mis olid kohati sisse kuk­kunud.

Oja sõnul on praegu EKF rahadega renoveerimisel Alajõe, Lohusuu, Omedu (mõlemad), Sassukvere, Varnja, Mehikoorma ja Räpina sadamad. Varnja sadam on valmimise lõppjärgus. Võõpsu sadamat rekonstrueerib Räpina vallavalitsus turismisadamana harrastuskaluritele (rahastus turismimeetme alt), omanike enda poolt on veel ka korrasta­tud ilma EKF toeta Kalma, Raja ja Kolkja sadamaid.

Kuna Peipsi ääres on suureks probleemiks sadamate laevatee täisuhtumine ujuvliivaga, siis ön üks suurtest projektidest olnud MTÜ Peipsi Ühenduse projekt „Süvendustehnika soetamine Pei­psi piirkonda", mille käigus soetati ujuvekskavaator, mis on sobiv tih­kema pinnase, uhtliivade ja muda eemaldamiseks jõesuudmetes, sadamate laevateedest, samuti koelmualade parendamiseks ja sadamate arendamiseks.

«Kokku oli toetus selle projekti peale 356 647 eurot, pro­jekti kogumaksumus aga 445 809 eurot," ütles Oja.

Alajõel, Lohusuus, Omedus, Sassukveres, Varnjas ja Räpinas on ehitatud/ehitamisel uued kaid, Räpinas ka muulid. Mehi-koormas süvendatakse akva­tooriumi. Varnjas on valmimise lõppjärgus sadamahoone, ka Sassukvere sadamasse rajatakse sadamahoone.

Kokku on sadamate peale toetust saadud praeguseks 2 037 118 eurot. „Кипа piirkonnas on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 67 kalandusettevõtet ligi neljasaja kutselise kaluriga ja kala tuuakse maale momendil üle 80 erine­vas, suvalises kohas, milles ei ole tagatud kala kvaliteetne vastuvõtt, on kindla sadamate võrgustiku loomine väga tähtis ja vajalik, et tagada kala kvaliteet," ütles Oja.

KOMMENTAAR:

Ain Soome

Põllumajandusministeeriumi Kalamajandusosakonna juhataja kt

22.-23. oktoobril 2012 toimu­nud põllumajanduse ja kalandusnõukogu istungil Luksem­burgis lepiti kokku Euroopa Liidu Nõukogu üldised suunad loodava Euroopa Merenduse ja Kalandusfondi (EMKF) määruse eesmärkide ja rahastatavate tegevuste kohta.

Selle kokkuleppe alusel pee­takse läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga EMKF määruse teksti kokkuleppimiseks. Nime­tatud üldised suunad näevad ette ka kalandusest sõltuvate rannapiirkondade jätkusuutliku arendamist. Analoogselt käes­olevale finantseerimise perioo­dile kavandatakse ka järgmisel perioodil EMKF kaudu rahastada kohalike kalanduse tegevusgruppide koostatud strateegiates too­dud tegevusi, mis aitavad kaasa jätkusuutliku kalanduse aren­gule rannapiirkondades.

Kuna rahastamine põhineb kohalikes strateegiates toodud eesmärgipärastele tegevustele, siis praeguses faasis ei ole meil võimalik prognoosida, mis tege­vustele rahastamine eelkõige suunatakse.

KALANDUSE TEGEVUSGRUPID

•• Virumaa Rannakalurite Ühing (www.vrky.ee)

•• Läänemaa Rannakalanduse Selts (www.lrs.ee)

Hiiukala (www.hiiukala.org)

Harju Kalandusühing (www.harjukalandus.ee)

•• Saarte Kalandus (www.saartekalandus.ee)

••Liivi Lahe Kalanduskogu (www.kalanduskogu.ee)

•• Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu (www.pkak.ee)

•• Võrtsjärve Kalanduspiirkond (www.vortskalandus.ee)

Allikas: Maamajanduse Infokeskus