Lagunenud ja halvas seisus kalasadamad on Euroopa Kalandusfondi rahatoel saanud uue tuleviku.
Euroopa Komisjoni juurde on jätkusuutliku kalanduse toetuseks ja arendamiseks loodud Euroopa Kalandusfond (EKF). Aastatel 2007-2013 kaasrahastab Euroopa Liit kalandustoetusi 112,8 miljoni euroga. Koos Eesti riigipoolse kaasfinantseeringuga teeb see keskmiseks aastaseks toetussummaks ligikaudu 14,7' miljonit eurot.
Programmiperioodi jooksul rakendatakse EKFi Eesti rakenduskava raames kokku 14 mee-det. Meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng" raames on esmakordselt loodud Eesti rannakaluritele ja rannikupiir-konnas tegutsevatele organisatsioonidele võimalus ühiselt läbi mõelda kalanduse ja rannakülade tulevik ning koostada pürkonna arengustrateegia.
Meede on eriline selle poolest, et raha kasutamise üle otsustavad kalurid ise. Eestis on moodustatud kaheksa kalanduspiirkonda (Hiiumaa, Saaremaa, Pärnumaa, Peipsi järve piirkond, Soome lahe läänepiirkond, Soome lahe ida-piirkond, Võrtsjärve piirkond ja Läänemaa), mille eesotsas on kohapeal valitud tegevusgrupid, kes on töötanud välja piirkonna arengukava.
Sadamast saab logistikakeskus
Eesti kaheksast kalanduspiirkonnast on Pärnumaa rannakalurite poolest arvukaim. Pärnumaa kalanduspiirkonna väikesadamad võib jaotada esmase tähtsusega ehk prioriteetseteks (tulevikus kalalogistika keskused), milledest on moodustatud järgnev kalalogistikakeskuste arendamise pingerida: Võiste, Vana-Sauga, Liu, Lindi, Lao, Kihnu Suaru sadam ja Jaagupi.
Liivi Lahe Kalanduskogu tegevjuht Esta Tamm ütles, et 2008.a. strateegia koostamise ajal * teostati sadamate kaardistamine ja ka sadamakohtade ekspertiis, mida perspektiivis arendada.
Valdavalt olid kala lossimiskohad ja -sadamad puuduliku infrastruktuuriga (lossimiskaid on amortiseerunud; vesi, elekter, kanalisatsioon ei vasta nõuetele; sadamatesse juurdepääsuteed on osadel sadamatel halvas seisukorras või puuduvad üldse; sadamatesse viivad laevateed ja sadamabasseinid (akvatooriumid) vajavad iga-aastast puhastamist; puuduvad kala esmakäit-lemiseks ja kala esmatöötlemiseks vajalikud seadmed ja vahendid; puudub navigatsioonimärgistus). «Pärnumaa tegevuspiirkonnal on teada kohapealne tootmisvõim-sus, kuid see ei rahulda tänasel päeval rannakalurite vajadusi. Kala transporditakse üle Eesti ja sellega ei tagata püütud kala piisavat kvaliteeti," märkis ta.
Ehitus käib täie hooga
Täna on lõpetatud tööd Lao ja Lindi sadama rekonstmeerimisel. Lindi sadam vajab veel esmavas-tuvõtuseadmete soetamiseks toetust. Alustatud on Võiste sadama rekonstrueerimisega kala logistikakeskuseks, kus on tänaseks valminud I etapp hoonestusest ja rekonstrueeritud kaid, samuti on soetatud kalavastuvõtupump, soetamisel kala sorteerimise liin ja jäämasin. Alustatud on Liu sadama esmavastuvõtu ja esmajahutuse hoone ehitusega. Järgmisel kevadel planeerivad töödega edasi minna ka Kihnu ja Jaagupi kalalogistika keskused. „01eme andnud toetust oma piirkonnas esmajärjekorras just logistikakeskuste arendamiseks, et tagada kvaliteetse toorme jõudmine tarbijani. Kümne taotlusvooruga on antud toetust 24 projektile summas 2 754 665 eurot," üties Tamm.
Taotletud on toetust kalasadamate hoonete rekonstrueerimiseks, esmavastuvõtu seadmete soetamiseks, elektrivõimsuse suurendamiseks esmajahutuse ja esmavastuvõtuhoonete rajamiseks, aga ka võrgukuuride rekonstrueerimiseks ning pöörd-kraana soetamiseks jne.
Esta Tamme sõnul sõltub piirkonna sadamate areng eelkõige rahasummast, mida sadamate arendamiseks.eraldatakse, kuna tegu on ressursimahuka ettevõtmisega. Väikesadamad, nii kala kui ka harrastusaluste sadamad, ei ole kasumlikud infrastruktuuri investeeringud.
Sadama areng on pigem oluline piirkonna kui terviku jaoks (tööhõive parandamine, positiivne mõju ning lisatulud valla ja regiooni ettevõtetele, positiivne mõju omavalitsuse ja riigi majandusele jne). „Sadama arengu seisukohalt peab arvesse võtma ka immateriaalse iseloomuga kasusid. Milledeks võiksid olla traditsioonide säilitamine ja/või taastamine, elukeskkonna parendamine ja atraktiivsemaks muutmine, kohalikele elanikele elatusallika tagamine jne," märkis Tamm.
«Sadamate tegevus avaldab olulist majanduslikku mõju kohalikul, regionaalsel ja riiklikul tasandil. Seega näeme oma piirkonna sadamaid pikemas perspektiivis kui kohaliku arengu võtmepunkte, mille tulemusena on võimalik tagada nii kalanduse kui ka turismi arendamist piirkonnas," lisas ta. Väikesadamad on olulised ka tööhõive tagamisel ja kohaliku rannakülade elu arendamise ning traditsioonide säilitamine seisukohalt.
Uuendustöö nõuab kopsakat rahatuge
Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu tegevjuht Kersti Oja loetleb üles oma piirkonna väikesadamad: Vasknarva, Alajõe, Rannapungerja, Lohusuu, Käima, Raja, Omedu (Omedukalasadam ja Omedu paadisadam), Sassukvere, Kallaste, Kölkja, Varnja,
Mehikoorma, Räpina, Võõpsu. „See pole kindlasti täielik nimekiri, väiksemaid sadamaid-lossimiskohti on veel. Lisaks kuuluvad ka meie piirkonda Vooremaa väikejärved, kus toimub ka kutseline kalandus, seal on sadamad-lossimiskohad Saadjärvel ja Kuremaa järvel," lisas ta.
Enne rahastusperioodi algust olid nõuetele vastavad ainult Vasknarva ja Kallaste sadamad, mis olid korda tehtud juba enne selle rahastamisperioodi algust.
Enamus kohtadest olid kolhoosi ajast kas betoon-või puit-kaid, mis olid kohati sisse kukkunud.
Oja sõnul on praegu EKF rahadega renoveerimisel Alajõe, Lohusuu, Omedu (mõlemad), Sassukvere, Varnja, Mehikoorma ja Räpina sadamad. Varnja sadam on valmimise lõppjärgus. Võõpsu sadamat rekonstrueerib Räpina vallavalitsus turismisadamana harrastuskaluritele (rahastus turismimeetme alt), omanike enda poolt on veel ka korrastatud ilma EKF toeta Kalma, Raja ja Kolkja sadamaid.
Kuna Peipsi ääres on suureks probleemiks sadamate laevatee täisuhtumine ujuvliivaga, siis ön üks suurtest projektidest olnud MTÜ Peipsi Ühenduse projekt „Süvendustehnika soetamine Peipsi piirkonda", mille käigus soetati ujuvekskavaator, mis on sobiv tihkema pinnase, uhtliivade ja muda eemaldamiseks jõesuudmetes, sadamate laevateedest, samuti koelmualade parendamiseks ja sadamate arendamiseks.
«Kokku oli toetus selle projekti peale 356 647 eurot, projekti kogumaksumus aga 445 809 eurot," ütles Oja.
Alajõel, Lohusuus, Omedus, Sassukveres, Varnjas ja Räpinas on ehitatud/ehitamisel uued kaid, Räpinas ka muulid. Mehi-koormas süvendatakse akvatooriumi. Varnjas on valmimise lõppjärgus sadamahoone, ka Sassukvere sadamasse rajatakse sadamahoone.
Kokku on sadamate peale toetust saadud praeguseks 2 037 118 eurot. „Кипа piirkonnas on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 67 kalandusettevõtet ligi neljasaja kutselise kaluriga ja kala tuuakse maale momendil üle 80 erinevas, suvalises kohas, milles ei ole tagatud kala kvaliteetne vastuvõtt, on kindla sadamate võrgustiku loomine väga tähtis ja vajalik, et tagada kala kvaliteet," ütles Oja.
KOMMENTAAR:
Ain Soome
Põllumajandusministeeriumi Kalamajandusosakonna juhataja kt
22.-23. oktoobril 2012 toimunud põllumajanduse ja kalandusnõukogu istungil Luksemburgis lepiti kokku Euroopa Liidu Nõukogu üldised suunad loodava Euroopa Merenduse ja Kalandusfondi (EMKF) määruse eesmärkide ja rahastatavate tegevuste kohta.
Selle kokkuleppe alusel peetakse läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga EMKF määruse teksti kokkuleppimiseks. Nimetatud üldised suunad näevad ette ka kalandusest sõltuvate rannapiirkondade jätkusuutliku arendamist. Analoogselt käesolevale finantseerimise perioodile kavandatakse ka järgmisel perioodil EMKF kaudu rahastada kohalike kalanduse tegevusgruppide koostatud strateegiates toodud tegevusi, mis aitavad kaasa jätkusuutliku kalanduse arengule rannapiirkondades.
Kuna rahastamine põhineb kohalikes strateegiates toodud eesmärgipärastele tegevustele, siis praeguses faasis ei ole meil võimalik prognoosida, mis tegevustele rahastamine eelkõige suunatakse.
KALANDUSE TEGEVUSGRUPID
•• Virumaa Rannakalurite Ühing (www.vrky.ee)
•• Läänemaa Rannakalanduse Selts (www.lrs.ee)
Hiiukala (www.hiiukala.org)
Harju Kalandusühing (www.harjukalandus.ee)
•• Saarte Kalandus (www.saartekalandus.ee)
••Liivi Lahe Kalanduskogu (www.kalanduskogu.ee)
•• Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu (www.pkak.ee)
•• Võrtsjärve Kalanduspiirkond (www.vortskalandus.ee)
Allikas: Maamajanduse Infokeskus |