EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Ühistuline tegevus on Eestis tõusuteel

Allikas: Priit Putko, Rakvere Piimaühistu ja Rakvere Lihaühistu tegevjuht ning Reve Lambur, maaeluvõrgustik
15. jaanuar 2013. a

Artikkel on kirjutatud ajendatuna tagasivaatest 2012.aastasse, mis oli ÜRO poolt välja kuulutatud kui rahvusvaheline ühistegevuse aasta ning samuti vaadata natukene nii sellesse aastasse kui ka kaugemasse tulevikku, seda siis eelkõige Eesti maaelu arengukavaga seonduvalt. Lisaks alustas eelmisel aastal Eestimaa Talupidajate Keskliidu juures tööd Põllumajandusliku Ühistegevuse Keskus (pük.ee), mille üheks eesmärgiks on luua ja arendada sidemeid ühistegevusest huvitatud tootjate vahel.

MAK 2007-2013

Rõõm on tõdeda, et Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) tootjarühmade loomisele ja arendamisele suunatud toetusmeede on saanud oma õige hoo sisse. Käivitus see meede alles 2010.aastal kui toimus tootjarühmade tunnustamise esimene voor, mille käigus sai tunnustuse 12 tootjarühma. 2011.a tootjarühmade tunnustamist ei toimunud ning 2012.a lisandus veel 8 tunnustatud tootjarühma. PRIA esialgse ajakava kohaselt saab sel aastal tunnustamiseks taotluse esitada ajavahemikus 4.märtsist kuni 14.oktoobrini (Vt PRIA infokiri - jaanuar 2013).

Tunnustatud tootjarühmad saavad aga taotleda tootjarühmade loomise ja arendamise toetust (MAK meede 1.9), mille eesmärgiks on põllumajandusega tegelevate ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamine ja turujõu suurendamine läbi nende ühise majandustegevuse edendamise. Praeguseks on toimunud taotlusvoorud kolmel aastal 2010-2012 ning toetust on taotlenud ja ka saanud 19 tunnustatud tootjarühma. Sel aastal on võimalik taotlusi esitada 15.-22. aprillini ning 21.-23. oktoobrini.

Lisaks on tunnustatud tootjarühmadel olnud võimalik toetust taotleda ka põhivaralisteks investeeringuteks MAK meetmetest 1.6.2 „Piimandussektori ja mahepõllumajandustootmise kohandumine uute väljakutsetega ning põllumajandustoodete ühise töötlemise edendamine“ ning 1.6.3 „Põllumajandustoodete ühisturustamise edendamine“ mille raames on toetust taotlenud ja saanud kokku 8 tunnustatud tootjarühma. Sel aastal on meetme 1.6.2 taotlusvoor avatud 8.-12. aprillini.

MAK 2014+ ettevalmistus

Samuti on hea meel tõdeda, et antud toetusmeedet on plaanis jätkata ka järgmisel EL programmeerimisperioodil ning hetkel käib Põllumajandusministeeriumis väga tihe ettevalmistustöö MAK 2014-2020 meetmelehtede osas. Selleks on MAK 2014+ ettevalmistava juhtkomisjoni raames moodustatud erinevad valdkonnapõhised töögrupid ning tootjarühmade loomisega seonduvat arutletakse põllumajanduse arendamise töögrupis ning tarneahelate töögrupis arutletakse tootjarühmade põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamisega seotud investeeringute toetamist. Rohkem infot MAK juhtkomisjoni kohta Põllumajandusministeeriumi veebilehel www.agri.ee/ettevalmistav-juhtkomisjon/

MAK ühistegevusele suunatud projektinäited

Eelmisel aastal korraldas maaeluvõrgustik konkursi „Märka uuenduslikku põllumajandust“, et leida häid MAKist toetust saanud projektinäiteid. Konkursi üheks kategooriaks oli ühistegevus. Sellesse kategooriasse laekus kokku 5 projektinäidet:

Konkursi nominentideks valiti eelpool nimetatutest neli esimest ning võitjaks kuulutati Tartumaa Piimatootajte Ühistu.  Kõikide nominentide kohta saab lugeda trükisest „Märka uuenduslikku põllumajandust“ (pdf).

Lisaks konkursil osalenutele saame hea näitena välja tuua ühistulise tegevuse jõulised edusammud Lääne-Virumaa põllumajandussektoris, millest on  põhjalikult kirjutanud Priit Putko, kes on noor ja aktiivne ühistute eestvedaja, olles Rakvere Piimaühistu ja Rakvere Lihaühistu tegevjuht.

Rõõm on eelmise aasta Lääne-Virumaa põllumajandussektoris toimunu kohta kokkuvõtet tehes tõdeda, et ühed suurimad edusammud Lääne-Virumaa põllumajandussektoris olid seotud kindlasti põllumajandusühistute ja ühistegevusega.

Rakvere Piimaühistu

 

Rakvere Piimaühistu (www.rpy.ee), mis koondab 20 erineva suurusega piimatootmisettevõtet, müüs eelmise kalendriaasta jooksul kokku üle 30000 tonni toorpiima, mis on umbes 1/3 Lääne-Virumaal toodetud toorpiimast. Aastane keskmine toorpiima müük päevas ületas 80 t. Ühistu liikmed pakkusid aastaringselt maakonnas tööd enam kui 300 inimesele. Ühistu tegevuse kohapealt võib välja ühe märksõnana tuua, et tegeleti aktiivselt ühistu liikmete koolitustegevusega. Suurimaks kordaminekuks selles valdkonnas oli kahtlemata juulikuine ühine koolitusreis Iirimaale tutvumaks sealse põllumajandussektoriga, mida aitas korraldada Alltech Eesti OÜ. Piimaühistu fookus on suunatud ka üha enam oma liikmetele sisenditeostuks paremate tingimuste loomisele. Järjepidevalt tegeletakse oma liikmete toodangu turustamisega ning eesmärgiks on piimaühistu liikmetele tagada stabiilselt kõrge piimahind.

Liikmete investeeringud

Kuid piimaühistu arengut tuleb vaadata koos oma liikmete arenguga. 2012. aastat võib kindlasti iseloomustada suuremahuliste investeeringutega piimatootmise arendamisse. Ühistu liikmetest koguni 7 ettevõtet tegid investeeringu uue lauda ehitusse või olemasoleva rekonstrueerimisse. 2012. a jooksul valmis Vaeküla Suurtalu OÜ robotlüpsifarm (maaeluvõrgustiku kommentaar: oli konkursi „Märka uuenduslikku põllumajandust“ nominent, projekti kohta info MAK andmebaasist,  link andmebaasile), mis oli esimene omataoline Lääne-Virumaal ning hetkel ehitatakse teist robotlüpsifarmi Roela Suurtalu OÜ-s.

Toorpiima turustamine

Rakvere Piimaühistu turustab oma toorpiima läbi EPIKO TÜ, olles üheks viiest EPIKO liikmesühistust. EPIKO TÜ müüs 2012. a keskmiselt üle 200 t toorpiima päevas. Tänu EPIKO-le tegevusele on EPIKO liikmed saanud stabiilselt head piimahinda ning piimarahade maksed on toimunud õigeaegselt. EPIKO eesvõtul on loodud liikmetele erinevad finants- ja krediteerimisvõimalused, mille edasiarendamisega jätkuvalt tegeletakse. EPIKO müüs 2012. aastal toorpiima nii ekspordiks kui ka kodumaistele piimatööstustele Tere AS-le ja Maag Piimatööstus AS-le. Maag Piimatööstus AS-le hakati toorpiima müüma alates 2012. a märtsist ning omavaheline koostöö on olnud väga edukas – makstud on stabiilselt head piimahinda, piimarahad on laekunud korrektselt ning hea meel on selle üle, et osa EPIKO toorpiimast väärindatakse uues Maag Piimatööstus AS-i Jõhvi piimatööstuses.

Farm In liige

Rakvere Piimaühistu on 2011. augustis loodud sisenditeostu keskühistu Farm In üks kaheksast liikmesühistust. Farm In ühendab peaaegu 800 põllumajandusettevõtet ning see kuulub 100 %-liselt Eesti põllumeestele. Farm In eesmärk on varustada oma liikmeid tootmissisenditega ning luua liikmetele võimalused parematel tingimustel ja soodsamate hindadega hankida tootmiseks vajalikke sisendeid. Farm In aitab muutuda Eesti põllumeestel konkurentsivõimelisemaks ning tagada põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkust, luues neile võimalused kasulikumatel ja parematel tingimustel soetada sisendeid. Farm In tegevuse arendamine haakub ka Rakvere Piimaühistu ühe olulisima arengusuunaga hetkel.

Rakvere Lihaühistu loomine

Rakvere Piimaühistu alustas 2011. aasta sügisel oma liikmete praakloomade ja pullvasikate müüki. Sellest tegevusest arenes välja eraldi ühistu 2012. a juunis Rakvere Lihaühistu näol (www.rlu.ee), mis tegeleb Virumaa loomakasvatajatest ühistu liikmete loomade realiseerimisega. Lihaühistul on juba 19 liiget ning mitmeid ettevõtteid, kes läbi ühistu loomi müüvad. 2012. aasta jooksul müüdi ühiselt üle 1200 praaklooma ning enam kui 1100 pullvasikat. Üks olulisimaid koostööpartnereid on lihaühistu jaoks siinse regiooni suurim lihatööstus – Rakvere Lihakombinaat. Ette on näha lihaühistu tegevuse laienemist 2013. aastal ning uute liikmete juurdevõtmist ja tegevussuundade arendamist.

KEVILI elevaatoriprojekt

Eelmise kalendriaasta suure saavutusena teraviljasektorist tuleks vaieldamatult ära mainida Põllumeeste ühistu KEVILI elevaatoriprojekti ehitustööde algus Roodevälja külas Lääne-Virumaal. Ehitatava elevaatorikompleksi näol on tegemist uusima, kaasaegseima ning 100 %-liselt Eesti põllumeestele kuuluva viljahoidla, -kuivatus ja -sorteerimiskompleksiga. Suur osa Lääne-Virumaa teravilja ning rapsikasvatusega tegelevatest ettevõtetest on Põllumeeste ühistu KEVILI liikmed.

Kokkuvõtteks: üks kõigi ja kõik ühe eest

Ühistegevus, ühiselt tegutsemine ning koostöövalmidus on märksõnad, mis iseloomustavad suurt osa Lääne-Virumaa põllumeestest. Valdav osa neist on koodunud erinevatesse ühistutesse, millel on omad kindlad eesmärgid ja tegevusalad. Kui vaadata seda, kui paljude ühistute liikmed on Rakvere Piimaühistusse kuuluvad ettevõtted, siis võiks neid vast kutsuda kõige ühistumeelsemateks ettevõteteks Eestis. Kõik neist on loodud Rakvere Lihaühistu liikmed ning olles Rakvere Piimaühistu liikmed, on nad selle ühistu kaudu EPIKO ja Farm In ühtedest liikmetest. Mitmed piimaühistu liikmetest on ka Põllumeeste ühistu KEVILI ja Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi liikmed. Ning suurem osa neist kuulub ka Virumaa Põllumeeste Liidu liikmeskonda, mis tegeleb siinse regiooni põllumeeste huvide esindamisega.


MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO:


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo