EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAALEHT: Kas meie aednikud võtavad soomlaste nipid üle?

Allikas: Maaleht, autor Silja Lättemäe
30. märts 2013. a

Kuigi Soome asub meist põhja pool, trügib meie toidulauale nende aedvili. Osa sellest tuleb põhjanaabrite aednike ühistutelt.

“Soomlased on maasikakasvatuses tipptegijad. Meil on 1300 maasikatalu ja igal aastal palgatakse maasikakorjamiseks 20 000 võõrtöötajat,“ rääkis Soome Mahetootjate Liidu nõustaja Mikko Rahtola eelmisel nädalal Paides aiandusfoorumil. Ta tõi esile, et nende tarbijad eelistavad kodumaist aiavilja.

Aiandus on tõusnud Soomes peaaegu võrdväärseks teraviljakasvatusega: teraviljakasvatus annab Soome põllumajanduse kogutoodangust 22 protsenti, aiasaadustest tuleb 16.

Soomlased tarbivad enamasti kodumaist porgandit (93%), sibulat, kurki, tomateid ja maasikaid. Sealsed aednikud saavad riiklikku toetust 13−15% sissetulekutest, köögiviljakasvataja võib saada keskkonnasõbraliku tootmise toetust kuni 1000 eurot hektari kohta.

Soome aednikud ei nokitse omaette

Ehkki ühistegevus ei sobi Rahtola sõnul soome-ugri meelelaadile, on omaette nokitsemist siiski võimalik muuta.

Ta tõi näite, kuidas suured hulgiostjad kutsuvad talvel aiandustalunikud kokku, tehes täpse plaani, kui palju ja mis ajaks peaks üks talu tootma näiteks lillkapsast, mis ajal peaks istutama lillkapsa teine talu, et tema saak valmiks mõni aeg hiljem, samas hulgilaos oleks kapsas alati saadaval. Suurem osa soomlaste saagist müüaksegi eellepingutega.

“Meie marjakasvatajatel on ametis inimene, kes kogub niinimetatud marjainfot, mida ühistu liikmed saavad salajasel telefoninumbril, nii et kui kokkuostja tuleb üksikusse tallu marju ostma, pole tal võimalik talumeest odavama hinnaga pügada,“ tõi Mikko Rahtola Soome aednike koostööst ühe kasuliku näite.

Ka võivad ühistute liikmed koos osta odavamalt pakendeid, köetavate kasvuhoonete omanikud aga sõlmida ühiseid elektrilepinguid, et saada elektrihinda alla. Soomes on praegu neli tunnustatud tootjate ühistut: katmik-alatootjate, marjakasvatajate ja kaks köögiviljatootjate ühistut.

“Ainuüksi eurotoetuste saamiseks ei tasu küll ühistut luua, koostöö aluseks peab olema ikkagi sügavam majanduslik huvi, muidu pole ühistu pikas perspektiivis edukas,” rõhutas Mikko Rahtola. Ta lisas, et hästi aitab soomlaste puhul ka nn laevaseminaride korraldamine, sest mitmepäevaselt laevareisilt pole talunikel kuhugi pageda. Nii nad peavadki lõpuks omavahel suhtlema hakkama, et ühishuvisid leida.

Eesti aednikel pole ühtki ühistut

/.../

Loe artiklit täismahus ajalehe Maaleht paberväljaandest või veebilehelt www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/kas-meie-aednikud-votavad-soomlaste-nipid-ule.d


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo