EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
ARHIIV
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

LEADER UUDISED

   

Inglismaal kohalikku toitu uurimas (Hiidlaste Koostöökogu)

Allikas: Hiiu Leht, autor Imbi Nurmoja (Hiidlaste Koostöökogu)
23. aprill 2010. a

Suur hulk saarlasi ja kaks hiidlast tutvusid märtsi lõpus Suurbritannias Blackdown Hillsi ja East Devoni väiketootjate kogemusega kohaliku toidu tootmisel, töötlemisel ja turustamisel.

Saaremaa Leader tegevuskeskuse, MTÜ Turundusühistu ja MTÜ Saare Vill eestvedamisel ja Leader programmi toel teoks saanud õppereisil osales lisaks allakirjutanule MTÜ Hiiu Lammas esindaja Omar Jõpiselg.

Külastasime ligi 20 ettevõtjat, kellest paljud on veendunud, et lähipiirkonnas toodetud toit on tarbijale parim ja ka atraktiivseim: alati värske, toodetud inimeste poolt, keda ostjad tunnevad ja usaldavad. Väga oluliseks peeti, et tänu väiketootjatele on kodukandi põllud haritud, maastik hooldatud, inimesed saavad tööd ning kogukond püsib ja areneb.

Kohaliku toidu kasuks räägib üha enam ka säästva ellusuhtumise levik. Kaupade transport n-ö teiselt poolt maakera on kõike muud kui vastutustundlik suhtumine keskkonda ja loodusressursside säästlik kasutamine.

Vestluste käigus jäi kõlama mure, et tänapäeva linnastunud inimene ei teagi enam, kust toit tuleb, kuidas seda toodetakse ja miks kodumaine toodang väärib eelistamist. Sageli tarbija ei teadvustagi, et paljusid põllumajandussaadusi ja toidukaupu on võimalik edukalt kasvatada ja toota kodukandis. Saime teada, et kohalik toit ei ole mitte alati olnud nii enesestmõistetav ja tarbija poolt hinnatud. Selgus, et kümmekond aastat tagasi oli ka sealmail põhikohaks, kust inimesed toidukaupa ostsid, aina suurenevad supermarketid. Poed maakohtades lõpetasid jäljest, kuna suurte ketipoodidega ei olnud võimalik hinna ja kaubavaliku osas võistelda. Koos väikepoodide kadumisega kadus lettidelt ka kohalik väiketootjate toodetud toit.

Tarbija tahtmised

Tekkis olukord, kus tarbijad pidanuks olema väga rõõmsad ja rahulolevad, et rikkaliku ja püsivalt küllusliku sortimendiga suurpoed nende toidulaua eest hoolitsevad, aga ometi seda ei juhtunud. Piisava hulga tarbijate ootus oli muutunud - taas sooviti osta tuttavat ja suupärast kohalikku toidukaupa.

Tootjatega suheldes ilmnes, et umbes 15% elanikkonnast tarbib kohalikku toitu teadlikult, sest soovitakse toetada piirkonna arengut, traditsioonilise põllumajanduse, -toodete ja tootmisviiside säilimist, looduslähedast ja säästvat eluviisi ning loomulikult panustada oma tervisesse.

Samas tõdeti, et umbes pooled tarbijatest teevad oma ostud suure tõenäosusega jätkuvalt supermarketis, sest lai kaubavalik, pikad lahtiolekuajad, soodsad hinnad on vägagi olulised argumendid ostuotsuste tegemisel. Kõige huvitavamaks osutus fakt, et umbes 35% elanikkonnast tarbiksid meeleldi kohalikku toitu, kui see oleks lihtsamini kättesaadav. See on julgustuseks tootjatele-turustajatele, sest näitab, et potentsiaalne kohaliku toidu tarbija on olemas, tuleb leida vaid tee, kuidas oma toodanguga temani jõuda.

Taluturud-farmipoed

10-12 aastat tagasi tekkis Inglismaal taas taluturgude traditsioon. Kuna tarbijate soov osta kohalikku toitu oli kasvanud, muutusid turud ostjate seas kiiresti populaarseks. Nüüdseks on regulaarselt toimuvaid taluturgusid üle terve riigi. Müüakse põllumajandussaadusi ja -tooteid mõnekümne kilomeetri raadiuses tegutsevatelt talunikelt ja väiketootjatelt.

Turgude korraldajad jälgivad, et ühte kaubagruppi ei müüks väga paljud, sest sel juhul võib jääda kõigile liigselt kaupa kätte ja kergesti riknevate toodete puhul oleks see suur probleem. Ka jälgitakse, et turul oleksid esindatud võimalikult erinevad toidukaubagrupid ja ostjal oleks valikut.

Kui turgusid, kus põllumajandussaadusi müügiks pakutakse, võib ka Eesti suuremates linnades leida, siis nähtust nimega farmipood minu teada mitte. Poed, mida külastasime, pakkusid väga erinevat kaubavalikut, ennekõike siiski toiduaineid ja eelistatult muidugi kohalikke tooteid. Sageli asus pood mõne farmi maadel ja osa kaubast osteti lähikonna väiketootjatelt. Mitut puhku tegutses lisaks poele ka söögikoht ja pakuti muid lisategevusi, mis inimest maale meelitaks.

Asjad pole lihtsad

Meid võõrustanud ettevõtjad olid väga avatud ja meeleldi valmis reisiseltskonna rohketele küsimustele vastama.

Võõra kogemuse kuulamine, kus jutuks tulid nii õnnestumised kui altminekud, võttis ära illusiooni nagu käiksid mujal asjad oluliselt lihtsamalt kui meil Eestis.

Lisaks taimele või loomade kasvatamisele sai toodete valmistamine ja turustamine paljude jaoks vajaduseks lihtsal põhjusel - ketikaubandus ja suurenevad toiduainetööstused hakkasid nõudma aina suuremaid koguseid, stabiilsemat tarnimist ja üha madalamaid kokkuostuhindu.

Kuigi enamik farmereid on jätkuvalt keskendunud vaid tootmisele, sest see on valdkond, milles nad end kindlalt tunnevad, ei sobi suurtootjate dikteeritud tingimused kaugeltki kõigi väärtushinnangutega. Nii üritataksegi ise oma tõekspidamiste järgi toimetada. See aga nõuab teatud isikuomadusi, mistõttu on mõistetav, et selliseid ettevõtjaid väga palju ei ole.

Otsus hakata ise kogu toiduahelaga tegelema pole lihtne ka Inglismaal. Ilmselgelt on vaja uusi teadmisi, oskusi ja raha. Kasulik on suhelda inimestega, kes sama tee juba läbinud ning õppida nende kogemustest ja vigadest.

Enamik külastatud ettevõtjaid olid kohaliku toidu tootjate ja turustajatena tegevad olnud juba kümmekond aastat. Nad märkisid, et uue toote puhul või alustava ettevõtjana tuleb kindlasti panustada toodete tutvustamisse - käia laatadel, näitustel ja mujal, kus saab oma tootest rääkida, seda proovida anda ja müüa.

Ühistegevuse kasu

Teema, millest kohalikust toidust rääkides üle ega ümber ei saa, on ühistegevus. Kindlasti pole see mingi võluvits, mis imesid teeb ja kohaliku toidu muretult ostjani viib, aga et see oluline on, seda kinnitas ka meie reisil nähtu.

Eestlaste jaoks näib ühistegevus olevat midagi täiesti ületamatut, mistõttu oli lohutav kuulda, et see ka Inglismaal lihtsalt ei käi. Sedavõrd sisukat reisi ühte ajaleheartiklisse kokku suruda on keeruline ja tänamatu ettevõtmine, sest muljeid ja teadmisi kogunes rohkelt.

Lõpuks selgitus, mida kujutab Leader programm ja miks see õppereisi toetas. Leaderi eesmärk on aidata kaasa maapiirkonna kui tervikliku elukeskkonna tasakaalustatud arengule. Seega on mõistetav, et väikeettevõtluse toetamine ja kohaliku toidu propageerimine on prioriteetideks paljudes paikades üle Euroopa.

Hiiumaal viiakse Leaderi toel ellu eesmärke, mis kirjas Hiiumaa integreeritud arengustrateegias, mis ütleb, et põllumajanduse konkurentsivõime parandamine, majandustegevuse mitmekesistamine ja ühistegevuse soodustamine on valdkonnad, kuhu Leader toetust suunata.


MAAELUVÕRGUSTIKU INFO: Saaremaal tegutseb Leader kohalik tegevusgrupp SAARTE KOOSTÖÖKOGU ja Hiiumaal HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU.


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo