EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2020
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

Üheskoos saame hakkama

Allikas: Nädaline (Talu Leht), autor Kaul Nurm (Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor)
23. jaanuar 2010. a

Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) kongress „Üheskoos saame hakkama" toimus Sakus 18. detsembril. Nagu kongressi pealkiri viitab, oli kongressi peateemaks koostöö ja organisatsiooni roll selles.

Me kõik teame, kui raske oli läinud aasta Eesti põl­lumajandusele. Kuid me ei tohiks jääda üksnes kaeblema selle üle kui raske meil on, vaid peaksime keskenduma lahendustele. Seetõttu olid ettekanded valitud sellistel teemadel, mis aitaksid meid tulevikus edasi.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis ülevaate ministeeriumi jõu­pingutustest majanduskriisi leevendamisel, sh riigieelarve kujunemise käigust. Me tea­me, et põllumajandustoetuste eelarve oli üks väheseid, mis suurenes, ning kongress andis eelkõige seetõttu kõrge hin­nangu ministeeriumi tööle. Samuti on põhjust tunda hea­meelt selle üle, et 2010. aastal rakendatakse nn artikkel 68, mis toetab väikekarjade, kuni 100-pealiste lüpsikarjade omanikke.

Minister andis ülevaate ka debatist, mis ühise põllu­majanduspoliitika (ÜPP) üle peetakse Brüsseli ministrite nõukogus.

Marju Aamisepp Maama­janduse Infokeskusest tegi ülevaate talude majandusli­kust seisust FADENi andmete põhjal. Andmed kinnitavad, et 2008. aastal maksti toorpiima eest väikekarjade omanike­le kuni 75 senti väiksemat hinda kui suurettevõtete kar­jadele. See ebavõrdsus vajab reguleerimist meetmete ja seadusandluse kaudu. ETKLi juhatuse liige Aivar Pikkmets tõi omalt poolt esile seda teemat käsitledes aspekte, mis julgustasid talupidajaid tootmisega jätkama.

Eesti Regionaalse ja Ko­haliku Arengu Sihtasutuse juhataja Jüri Roos andis oma ettekandes ülevaate uutest arengutest põllumajandus­saaduste kasutamise kohta tehnilise toorainena. Maail­mas on loodud tehnoloogiaid, mis võimaldavad põllumajandussaadustest toota uusi tooraineid tarbekaupade valmistamiseks. See viitab täiendavatele turgudele. Olu­line on siinjuures ühistutel haarata initsiatiiv, et mitte jääda taas toormetootjaks.

Tõnis Mets Tartu Ülikoo­li majandusteaduskonnast analüüsis ühistegevuse arengulugu Eestis ja kutsus üles talupidajaid julgemini osalema ühistegevuses. Selle üleskutsega ühines ka ETKLi aseesimees Kalle Hamburg oma ettekandes. Hamburg rõhutas, et kavandatavates ja käesoleval aastal käivi­tuvates ühistegevust toeta­vates maaelu arengukava (MAK) meetmetes on piisavalt vahendeid ühistegevusalase koolituse läbiviimiseks ühistute liikmetele. Ta pidas oluliseks pidada kinni ühis­tute juhtimise põhitõdedest ja ühistu liikmete võrdsest kohtlemisest. Võrdse kohtlemise printsiibist kinnipidamine saab olema eeltingimuseks ühistegevusmeetmetest toe­tuse taotlemisel.

Oma ettekandes analüüsisin ühise põllumajanduspoliitika tulevikustsenaariume ning seda, millised võiksid ja peak­sid olema muutused ühises põllumajanduspoliitikas pä­rast 2013. aastat.

On ilmselge, et põllumajan­duspoliitika koos oma toetuste süsteemiga jääb püsima ka pä­rast eespool nimetatud aastat. Kuid kindlasti peame olema valmis ka teatud muutusteks. Kõige suurema löögi all on otsetoetused, kuid kui neid peakski lõigatama, siis kind­lasti ei kuulu vähendamisele otsetoetuste tasemed Eestis. Lõikama peab ikka sealt, kust lõigata on. Iseküsimus on seegi, kas senine otsetoetuste ideoloogia enam kannab.

ÜPPi esimene ehk otse­toetuste sammas vajab uut ideoloogiat. Kui selles õnnes­tub kokku leppida, siis on tõenäoline, et põllumajanduse kogueelarve tulevikus olu­liselt ei vähene ja toetustasemed Eestis peaksid pigem suurenema.

Kongressil oli juttu ka taluliidu kui organisatsiooni tugevdamise vajadusest. Sestap kohustati üldkoosole­kut asjaga tegelema. Hetkel on käsil vastava töörühma moodustamine, kes peaks organisatsiooni tugevdami­seks vajalikud ettepanekud välja töötama käesoleva talve jooksul.

Nii nagu kongressi pealkiri osundas, tõdeti ka kongressi lõpetades, et üheskoos saame hakkama. See sõna üheskoos tähendab eelkõige seda, et koos tegutsedes - nii taluliidus kui ka ühistutes, oleme tuge­vamad ja meie mõjuvõim on suurem nii huvide kaitsel kui ka toodangu müügil. Lõpuks võeti vastu kongressi dekla­ratsioon, mille tekstiga saab tutvuda ETKLi kodulehel www.taluliit.ee

Mai 2020
Tagasi  Edasi
Maainfo
    

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri 6/2020 (31)
RAKKE KALASPORDIKLUBI: Näkiuurimiskeskus tähistab rahvajutu aastat näituse ja Eesti esimese WÄHJA FESTIVALIGA.
MAAELUVÕRGUSTIK: Innovatsioonimaterjalid eesti keeles
EPKK: Pääsuke sai 20. sünnipäevaks uue kuue ja oma pesa
KODUKANT: Arukate külade konkurssile esitati 14 kandidaati
MAAELUMINISTEERIUM: Maaelu Edendamise Sihtasutuse COVID-19 laenud pakuvad ettevõtjatele suurt huvi
MEIE TALU: Väiketootjate juustud - kas Eesti uus edulugu?
MAAELUVÕRGUSTIK: Maitsev Läänemaa!
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 10 (459)
MAITSEELAMUSE KODA: Selle suve kõige suurem toidupidu toimub Peipsi ääres!
MAAELUVÕRGUSTIK: Lahendusi tänasele päevale
EUROOPA KOMISJON: Osale 2030. aasta kliimaeesmärgi kava avalikus konsultatsioonis

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo