EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
ARHIIV
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

LEADER UUDISED

   

HARJU ELU: Lillis valmib pelletite tehas (Ida-Harju Koostöökoda)

Allikas: Harju Elu, autor Allar Viivik
30. mai 2014. a

Kehrast mõned kilomeetrid eemal ehitab Toominga talus tegutsev Lilli Agro kunagisse karjamõisa talli tehast, mis hakkab tootma põhust kütte-, allapanu- ja kompostipelleteid.

BJ Tootmise ehk Lilli Agro juht Bruno Engel rääkis, et põhupelleti kasutamine tallides ja lautades levis laiemalt alles 7-8 aastat tagasi. Siis taibati, et tootel on saepuru ees mitmeid eeliseid. “Põhul on poorid lahti ja see imeb hästi vedelikku. Kilo graanulit tõmbab sisse kuni neli kilo vedelikku,” ütles Engel. Lisaks kergendab pelletigraanul puhastamist, sest laudast võib selle kohe põllule vedada.

Samuti imeb graanul sisse sõnniku- ning virtsalõhna. “See on nagu kassiliiv, kus mingit lõhna ei ole. Pelleteid saab panna alla ka koerale, partidele, hanedele ja teistele,” lisas mees. Samuti kulub graanuleid tallis vähe. Engel rääkis suurte pakkide kõrval, et üks „big bag“ mahutab 550 kilo pelleteid. Kaks sellist kotti kulub Lilli Agros ühele hobusele aastas. Tavalist põhku läheks üks rull paari päevaga.

Tootmine kodus

Kuidas aga põhupelletitega kütta? Engel selgitas, et kütteväärtus jääb küll puidule alla ning tuhka tekib jälle rohkem. Kuid näiteks rapsipõhk annab vähe tahma ning šlakki. Lillis on praegu müügil nisupelletid. Aga need pole kohalik toodang, vaid toodud sisse Leedust. Põhiliselt vahendab ettevõte pelleteid Skandinaavia riikidesse.

Sügisel aga alustab tööd enda tehas. See asub kunagise karjamõisa paksude paemüüridega tallis. Engel ütles, et tegelikult pidanuks hoone juba mai lõpuks valmis olema, kuid valmimine lükkub mõned nädalad edasi. “Ostetud sisseseade oli kõrgem kui plaanitud. Projekti tuli muuta. Aga uuel nädalal saab vast fermid peale,” arvas mees. Tootmine algab vanas tallis sügisel.

Tehase ehitus maksab 105 000 eurot pluss 100 000 eurot seadmete eest. 32 000 eurot saadi toetusena hoone ehituseks mõned aastad tagasi Leader meetmest. Lillis tööle hakkav sisseseade on kasutatud. Analoogsete tuliuute seadmete hinnad algavad 250 000 eurost.

Põhk olgu kuiv

Kuidas saab aga põhust pellet ehk graanul? Engel seletas, et kõigepealt on vajalik hea ning kuiv põhk. See ei tohi olla seisnud õues või põllul. Samuti ei tohi põhul olla küljes hallitust. Parima tooraine niiskus jääb alla 20 protsendi. “Põhk ise käib läbi kahest purustustest. Esimene hakib põhu viiesentimeetristeks ja seejärel haamerveski kahemillimeetristeks juppideks,” rääkis Engel.

Siis transporditakse puru segistisse, kus filtreeritakse välja tolm. Edasi läheb puru pressi, kus see aetakse rullikutega läbi peenikeste kanalite graanuliteks. Kuumutamisega tuleb põhust välja looduslik liimaine. Seejärel pelletid jahutatakse ning pakitakse.

“Harjus on vanapaberist pelleteid tehtud Assakul. Tehaseid on olnud ka Ebaveres ning Roosna-Allikul. Antslas töötas põhubriketitehas,” ütles Engel


MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Leader tegevusgrupi IDA-HARJU KOOSTÖÖKOJA piirkonna Maaelu arengukava 2007 - 2013 Leader meetme projekt 2011.a. Toetuse saaja: OSAÜHING BJ TOOTMISE. Toetatav tegevus: Ökopelleti tootmiseks vajaliku hoone renoveerimine. Toetuse suurus: 31 955 eurot. 

Allikas: PRIA veebileht www.pria.ee/et/toetused/valdkond/leader/leader_projektitoetus_2009/


4 logo Leaderi jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo