EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
ARHIIV
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

LEADER UUDISED

   

Kuldsete kätega meistrid (Tartumaa Arendusselts)

Allikas: Peipsi Rannik, Fjodor Maspanov
13. mai 2010. a

MTU Piiri Peal taastab Peipsimaa traditsiooniliset käsitööd

Aime Güsson, projektijuht:

"Meie projekti eesmärk on vene vana­usuliste pärandkultuuri säilitamine ja vanade käsitöötraditsioonide taastami­ne Peipsimaal. Venepärane käsitöö on omanäoline ja eristuv. Märksõnadeks on paku ehk pitsattrükk ja tikkimine. Pakutrükk on vanausuliste üks arhaili­semaid käsitööliike. A. Moora kirjutab oma raamatus "Peipsimaa etnilisest ajaloost", et veel 1923. aastal tegeles Kolkjas pakutrükiga Vassili Prostatovi isa. Pakutrükis kangaste trükkimine on Venemaal saanud alguse 11.-12. sajan­dil.

Teine märksõna on tikkimine. Sageli peetakse vene algupärasteks mustri­teks ristpistes 20 sajandil ajakirjades levinud mustreid. Õnneks on Kolkja muuseumis säilinud mõned tõeliselt algupärased esemeid. Oleme uurinud Tartu ja Tallinna muuseumide arhiive ja püüame leida vanausuliste autentseid käsitöid. Kursustel me ainult ei kopeeri vanu esemeid, vaid laename neist min­geid fragmente ja loome ka uusi tooteid. Toetamaks piirkonna kultuuri ja tradit­sioone, peame tundma vanu rahvusliku käsitöö tavasid ja neid kasutama. Ent käsitööl, nagu kõigel muulgi, on oma areng. Me küll taasloome vana, kuid tänapäevasel kujul ja tänapäevaste va­henditega. On olemas ka selliseid vanu esemeid, mida on võimatu uuel kujul teha, näiteks lestovka, mis on kiriku at­ribuutika praegusajalgi. Meie ülesanne on õpetada inimesi looma ja arendama oma enda käsitööd. Kui inimesed õpi­vad oma esivanemate käsitööd tegema, kasutama vanu ja kohalikke mustreid, õpivad tootearendust ja valmistavad kvaliteetseid tooteid, siis on see võima­lus käsitööga raha teenida.Tegelikult on see käsitöökursustel osalejate jaoks eriala omandamine: kuldamine, kanga-trükk, õmblemine, masin- ja käsitikki-mine ja teised originaalsed meenete ja käsitöö valmistamise viisid. Planeerime teha kursuse ka meestele, õpetame võr­gu punumist ja parandamist. Käesolev projekt loob head eeldused Peipsimaa käsitöötoodete arendamiseks, sest nõudlus on turismivaldkonnas olemas.

Pärandkultuuri arendamine ja toeta­mine vajab rahalist ressurssi, mida on võimalik saada turismivaldkonna aren­damisest. Teadaolevalt on Peipsimaa nii sise- kui ka välisturistide sihtkoht. Mida jätavad piirkonda praegu turistid? Mitte midagi peale busside suitsuvin­gu. Korraks käivad turistid muuseu­midest läbi, kiikavad Peipsi järve, igal pool pole võimalik kohtugi täis süüa, meene- ja käsitööpoode peaaegu ei ole - ja läinud nad ongi. Alates 7. juunist on avatud Peipsimaa Külastuskeskuses Peipsiääre valla I-punkt, mida kavatse­me tulevikus laiendada. I-punkti sisustamiseks oleme taotlemas vahendeid PRIAST ja Leader-meetmest. Külas­tuskeskuse vee- ja kanalisatsioonitööde projekteerimine on saanud Leaderist juba positiivse vastuse.

Peipsimaa Külastuskeskus pakub aktiivtegevusi käsitöötubades, I-punktis saab kasutada internetti, osta trükiseid ning kohalikke meeneid ja käsitööd. Peatselt saab pakkuda huvilistele jalg-ja tõukerattaid ning kõnnikeppe ja kor­raldada erinevaid üritusi.

Peipsimaa. See ei ole haldusüksus, vaid ala, mis ulatub üle valdade ja oma­valitsuste piiride. Igaühel on võimalus avastada oma Peipsimaad, see pole ai­nult vanausulised, vaid on ka Kodavere, Torma, Iisaku, Räpina jne. Ei ole vahet, mis rahvusest inimesed siin elavad, peamine on, et nad peavad seda paika oma kodukohaks, armastavad seda ja tahavad sellest rohkem teada."

Tegelen pakutrüki võtete taastamisega, tikkimisega. Meie trükivorm on tehtud pehmest korvpallikummist. Joonised annab meile kunstnik, või leiame need ise. Kasutame spetsiaalset kallist värvi. Siin on nii palju huvitavat! Õppisime kuldniidiga õmblemist, tikkima pärltikandiga lestovkad kuldpaeltega. Me ei teadnud varem, kuidas seda tehakse. Mõned näidised, muide, leidsime sel­lest vanausuliste majast, kuhu praegu on tehtud külaliskeskus. Meile õpetati pärlõmblust, õmblema aplikatsioon-pannood, patju,.......kodu jaoks. Väga huvitav on masintikand (valid joonise, vajutad arvutinuppe ja masin tikib ise, jälgi ainult niiti). Õmblesime pikad pajakindad, kotid ja seljakotid aplikat­sioonidega. Kui leida turustamise koht, võib sellega ka teenida.

Õnne Uus, kursuste juhenda­ja, Tartu:

"Projekti raames juhendan käsitöökur-susi ning olen keskendunud õmblustehnoloogiale ja tikkimisele. Eesmärk on tundma õppida vanausuliste ja Peipsi­äärsete elanike traditsioonilist käsitööd ning valmistada sellest inspireeritud esemeid. Loodan, et kursustel omanda­tavad oskused ergutavad käsitöö vald­konnas edasi tegutsema. Oleme val­mistanud näiteks lestovkasid. Mõned neist on kaunistatud pärl-, teised me-talltikandiga. Proovisime õmmelda ka podrushnikuid - vaibakesi palvetami­seks. Kuna teeme tooteid müügiks, siis püüame mitmekesistada valikut - muuseumieksponaatide järgi on valminud käterätikud (käsitsi- ja masintikandis), pakutriikitehnikas põlled, kotid, sallid ja marsid. Juba maikuu lõpus paneme osa Peipsimaa külastuskeskuse käsitöö­poodi müügiks välja. Tulevikus võivad kohalikud elanikud järgides meie ees­kuju pisut teenida. Ühtlasi võimaldab külastuskeskusse loodav infopunkt ja käsitöökauplus tekitada üldsuse suure­mat huvi kohaliku ajaloo-ja kultuuripä­randi vastu.

Mõtleme ka meestele. Neile korralda­me võrgupunumise koolituse. Juba on olemas inimene, kes on nõustunud seda läbi viima. Võib-olla teeme puidu- või metallitöötlemise töökoja. Kahjuks on nii mõnigi traditsiooniline käsitööliik siin unustatud. Hea oleks need taaselus­tada.

Mida võin öelda kursustel käivate nais­te kohta? Peamiselt on osalejad Must­veest, Kallastelt, Kõikjalt ja Lohusuust. Inimesed vahelduvad, kuid olemas on põhikoosseis. Suhtleme juba mitu aas­tat. Mulle meeldib, et inimesed leiavad endale tegevust, ja et me toetame piir­konna ja kohaliku kultuuri arengut.

Natalja Tumanova, Lohusuu:

"Käin neil kursustel teist aastat. Mind huvitab ajalugu, vanad joonistused ja sümbolid, mille tähendusi ma ei tead­nud. Kõigil Põhjamaa rahvastel on oma joonistused, sümboolika - prääniku, lumehelveste, rombikeste, linnukeste kujul. Iga joonistus tähendab midagi, on justkui nõiasõna. Meie esivanemad kasutasid peamiselt eredat sinist, musta, punast värvi. Need värvused olid kasu­tusel ka Mustvees, Lohusuus, Kõikjal. Mõnikord kasutati kahte värvi: musta ja punast või sinist ja punast. Ilusaid joo­nistusi toovad meile mõnikord kohali­kud inimesed, neid tahaks taastada.

Kursustel on väga huvitav, omavahe­line suhtlus on meeldiv. Väga hästi on kõik korraldatud. Transport makstakse kinni, toitlustamine on olemas, õpeta­takse tasuta. Imestan, miks kohalikud naised seda võimalust ei kasuta. Kur­sustel võiks olla rohkem osalejaid.

Marge, Kasepää vald:

"Olen pärit Viljandimaalt, kuid juba 20 aastat elan mehega Peipsimaal. Mulle on käsitöö alati meeldinud, armastan tikkida, õmmelda, kududa. Kui kur­sused algasid, otsustasin veel midagi juurde õppida. Ma ei tööta, ja et teha elu huvitavamaks, hakkasin käima neil kursustel. Oma töödes kasutame ka eesti koloriiti, näiteks rahvarõivaste pluuside lõiked teeme eesti motiivide­ga. Mulle meeldib siin mitte üksnes uut omandada, vaid ka täiustada oma kuna­gisi oskusi ja teadmisi, edasi anda oma kogemusi, samuti inimestega suhelda. Varem suhtlesin venelastega väga vähe, siin aga - mida rohkem me suhtleme, seda enam nad mulle meeldivad. Olen nende kursustega väga rahul."

Aino, Omedu:

"Ka mina armastan käsitööd, koon me­hele sokke ja labakuid. Tahan Aime, meie juhendaja, kohta öelda, et ta on väga sõbralik, tähelepanelik. Teeb meiega pidevalt nalja, toidab meid oma n-ö firmaroogadega. Käime suure heameelega neil kursustel. Olen selles grupis vanim, kuid tunnen ennast suu­repäraselt."

Leelo Eha, Sipelga:

"Elan mehega Sipelga külas mitte kuigi ammu, kuid meile meeldib siin. Kodus istumine tüütas ära. Siin saan õppida midagi uut, olla kasulik. Olen siin al­les teist nädalat ja kahju on, et ma neist kursustest varem ei teadnud. Meid õpe­tavad kvalifitseeritud spetsialistid ja ük­siti head inimesed. Me mitte lihtsalt ei õmble, vaid mõningal määral tegeleme ka kunstiga. Naised teevad asju oma kä­tega, panustavad mitte ainul tööd, vaid ka hingelist soojust ja armastust."

Piret Mägi, Eesti Kunstiaka­deemia 3. kursuse üliõpilane:

"Õpin moedisaini. Tulin siia, et tutvuda Peipsimaa vanausuliste elu ja riietu­sega. Käime koos kursusekaaslastega muuseumides, õpime tundma vana aja riietust, kuid vanausuliste riietust ei ole näinud. Ka Peipsimaast ei teadnud ma midagi. Nüüd aga on mul olemas ette­kujutus, mulle meeldib siin. Meeldib ka turistidele. Mulle kui turistile meeldiks vaadata mitte ainult järvele ja osta si­bulat, vaid ka üht-teist vanausuliste kul­tuuri, olme, tegevuse kohta teada saada. Tahaksin osta meeneid, mida siinsed naised nii hästi teevad. Tegelikult taas­elustavad nad kohalikku kultuuri."


MAAELUVÕRGUSTIKU INFO: Leader tegevusgrupi TARTUMAA ARENDUSSELTS Leader projekt: toetuse saaja TARTUMAA MITTETULUNDUSÜHING PIIRI PEAL, toetatav tegevus: Vanausuliste Külastuskeskuse hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimine. Allikas: http://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/leader/leader_projektitoetus_2009/


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo