EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015 Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo
Kohalikud tegevusgrupid
Maainfo
UUDISED
Maainfo
NÄDALAINFO
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
Sümboolika
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
Kalender
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
2014-2020 EMKF strateegia koostamise materjalid
Maainfo

UUDISED

   

MAABLOGI: Kalatarbimine on maailmas kolmekordistunud

Allikas: Maablogi, Siim Tiidemann
4. august 2014. a

Viimase 60 aasta jooksul on kalatarbimine maailmas inimese kohta kolmekordistunud, selgub ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) toiduga kindlustamise komitee ekspertkogu raportist. Kasv on tulnud põhiliselt kalakasvatustest, sest püütavad kogused on jäänud 1990. aastate tasemele.

2012. aasta kalatoodang maailmas oli kokku 158 miljonit tonni, millest 66 miljonit tonni pärines kasvatustest. Kalatarbimine inimese kohta on 60 aastaga kolmekordistunud (6 kg vs 19 kg/aastas), kuid regionaalsed erinevused on veel märkimisväärsed (10-25 kg). Kõige rohkem tarbitakse kala – 2/3 maailma kogutoodangust – Aasias.

Triin Viljasaare foto "Kalajutud".

Triin Viljasaare foto “Kalajutud”.

Ressursse säästev kalakasvatus
Kalatoodangu kasv on tulnud põhiliselt kalakasvatusest, sest püütavad kogused on võrreldes 1990. aastatega jäänud üsna muutumatuks. Seevastu on kalakasvatuse maht kasvanud viimase 30 aastaga 12 korda.

Enamik maailma kalatoodangust süüakse Aasias, samuti kasvatatakse seal 90% kalast. Kalakasvatamine kasutab keskmiselt ka vähem toiduressursse kui loomakasvatus (1kg veiseliha = 60 kg vilja, 1 kg kala = 13 kg) ja on seega ökonoomsem viis loomsete valkude omastamiseks.

Nõudlus kala järele kasvabki käsikäes proteiininõudlusega – kala on teatavasti väga hea valgu ning mikrotoitainete allikas ning rikas polüküllastamata rasvadest. Nii moodustab kala vähemalt 15% ca 4,3 miljardi inimese loomse proteiini tarbimisest.

Erinevad väljakutsed merel
Kala on maailma üks enim kaubeldavaid toite. 2012. aastal kaubeldi rahvusvaheliselt 37% püütud kalast koguväärtuses 129 miljardit USA dollarit, millest 70 miljardit moodustas arenguriikide eksport. 

Ajas on kasvanud ülepüütud liikide arv, näidates siiski mõningaid stabiliseerumise märke. Globaalselt heidetakse erinevatel põhjustel ca 8% püütud kalast tagasi. Jätkuv subsideerimine – sageli kütusetoetus – on püügivõimsust globaalselt pigem suurendanud, eriti tõusnud väiksemate laevade võimekus avamerel. Merereostus, rannikuala tööstustegevused ja kliimamuutused on eriti tugevalt mõjutanud rannakalandust.

Kalakasvatuse probleemideks on olnud konkurents elatuskalandusega mageveekogudes, kalahaigused ja nende ravi antibiootikumidega, kasvatatavate liikide levimine elusloodusesse ning kala kasutamine kalasöödana, mis on aga ilmutamas langustrendi.

120 miljonit töökohta
Kalandusdebatt on seni keskendunud peamiselt keskkonnale, vähem on räägitud kalast toiduga kindlustatuse kontekstis. Viimase juures on eriti oluline väikekalurite olemasolu (ca 90% kogu kalandusest). Igapäevaselt tuleb väikekalureil aga hakkama saada globaalses konkurentsis ressursside pärast, eriti kui konflikti satuvad elatuskalurid ja rahvusvahelised püügiettevõtted.

Kalandussektoris töötab maailmas ca 120 miljonit inimest, enamik neist arengumaades. Seetõttu on oluline globaalselt väikekalureid toetada näiteks läbi ühistegevuse, samuti läbi parema tööseadusandluse ning tagada nende juurdepääs kalaressursile püügiõigustega, leiab ekspertkogu raport.

Eksperdid leiavad ka, et riigid peaksid enam keskenduma kohalikele turgudele, mis võimaldaks väiketootjatel müüa oma toodangut lokaalselt. Praegu on globaalselt liiga suur tähelepanu poliitikaotsustes kalaekspordil.

Kogu raportit peab vaatama globaalselt kirjus kontekstis. Maailmaorganisatsiooni vaatepunkt on paratamatult kaldu riikide poole, mis vajavad poliitikate kujundamisel ning oma elanikkonna äratoitmisel märksa enam abi kui Euroopa Liidu liikmed. Seega ei pruugi raporti soovitused olla asjakohased igal pool. Globaalselt on aga siiski oluline tagada EL ühispoliitikate sidusus arenguabi eesmärkidega, püüelda parimate praktikate tutvustamise ning üleilmsete kokkulepete poole seal, kus see on võimalik, selleks, et lahendada väljakutseid nende tekkekohas.

TAUSTAKS
ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon (FAO) on viimased 10 aastat viibinud pidevas reformistaadiumis, mida on vedanud liikmesriikide rahulolematus organisatsiooni suutlikkusega oma eesmärke saavutada. Üks märkimisväärne saavutus viimasest ajast on toiduga kindlustamise komitee väljatoomine FAO alakomitee staatusest ning sellest tõeliselt globaalse foorumi kujundamine näljahäda ja vaesuse vähendamise viiside üle arutamiseks. Ühe osana nimetatud reformist asutati komitee juurde üleilmne ekspertpaneel, mis uurib toiduga kindlustamisega seotud võtmeteemasid vastavalt komitee tellimustele ning koosneb põllumajanduse ja sellega seotud valdkondade tippteadlastest. Tänane blogipostitus põhineb ekspertkogu poolt juunis välja antud raportil, kus vaagitakse kalanduse ja toiduga kindlustatuse suhteid.

Loe raportit FAO kodulehelt.

Siim Tiidemann
Eesti alaline esindaja ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni juures

Juuli 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
ARC2020: Maaelu dialoogid | Arukad külad – kohalike tegevuste toetamine kogub ühe suuremat hoogu
PÕLVAMAA PARTNERLUSKOGU: Käbliku Pruulikoda korraldab rahvusvahelise festivali
LEADER infokiri 2019 (nr 10/65)
MAABLOGI: Pestitsiidijääkide ohutuse hindamine
MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri 12/2019 (19)
MAAELUMINISTEERIUM: Soovitused avatud talude päevaks
VALGAMAA PARTNERLUSKOGU: Koostööprojekt õpilasmaleva korraldamiseks Valgamaal ja Piiriveere Liidri piirkonnas
MAAELUVÕRGUSTIK: Avatud talude päev - nõuanded talule, kuidas kasutada ära mobiilirakenduse Navicup võimalusi
MAAELUVÕRGUSTIK: Kätte on jõudmas suve haripunkt - avatud talude päeval ootab külastajaid üle 300 talu/ettevõtte üle Eesti!
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 14 (437)
EIP-AGRI parimad näited: Niisutuse kontroll teraviljakasvatuses - olukorra- ja asukohapõhine ning automatiseeritud (Saksamaa)
EIP-AGRI parimad näited: GOFOPE 2015 - Maheviljelusele ülemineku soodustamine (Hispaania)
MAAELUMINISTEERIUM: Avatud talude avapauk
PEIPSIMAA KOGUKONNAKÖÖK: Rääbisefestival

3 logo kalanduse jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo