EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

ERAMETSALIIT: Erametsaomanikud suurendavad puiduturgu ühistegevuse abil

Allikas: Eesti Erametsanduse portaali uudis
20. mai 2010. a

ERAMETSALIIDU TEADE: Neljapäeval Tallinnas toimunud rahvusvahelisel konverentsil "Puidu kasutuse suurendamine Eestis" jõuti järeldustele, et metsaomanike endi turustusorganisatsioon omab häid väljavaateid Eesti puiduturu suurendamiseks, võttes kasutusse rohkem pere- ja väikemetsaomanike seni kasutama metsi.

"Nii majanduslangus, kavandatav metsanduse arengukava, puidutööstuse ja energiasektori vajadused ning metsaomanike endi huvi majanduskoostööd edendada on loonud tingimused kasutada senisest enam puitu ning täiendav ressurss saab tulla ainult pere- ja väikemetsaomanike käest," ütles Ants Varblane, Eesti Erametsaliidu tegevjuht.

Konverentsil, kus arutati muu hulgas ka majanduskoostöö võimalusi naaberriikide metsaomanike organisatsioonidega, jäi kõlama mõte, et sarnaselt Soomes ja Rootsis levinud mudelitele, milles metsaomanike endi organisatsioonid on ühed suuremad puidu kokkuostjad ja turustajad, on ka Eestis suured võimalused senisest enam arendada üleriigilist metsaomanike ühistegevust.

"Eesti erametsaomanike struktuuris domineerivad väikemetsaomanikud, kellel reeglina puuduvad kindlad partnerid puiduturul. Kui neid teenindab metsaomanike endi turustusorganisatsioon, siis on nad hoopis altimad tegema puidumüügiotsuseid," ütles Varblane.

Eestis loodi eelmisel aastal metsaomanike endi puiduhanke ja –turustuse organisatsioon keskühistu Eramets, mille liikmed on 10 metsaühistut ja erametsaliit. KÜ peamine eesmärk pole kasumi teenimine oma liikmetele, vaid maksimaalselt kõrge puiduhinna maksmine metsaomanikele. Seda saavutatakse koostöös kohalike metsaühistutega, kelle abil luuakse suuremad müügimahud, mis tagab metsaomanikele paremad puidumüügitingimused.

Konverentsil tutvustasid Soome, Läti ja Leedu ning Eesti erametsanduse juhid oma riikide erametsaomanike majanduskoostöö praktikaid ja plaane. Soome on maailmas juhtiv riik erametsanduse ühistegevuse vallas. Soome erametsaomanikke ühendav Metsaliitto asepresident Juha Mäntylä ütles, et puidumahtude konsolideerimine on vajalik, et puiduturul tegutseda kasumlikult. Ta lisas ka, et Eesti eeliseks on hästi väljaarenenud puidutööstus regioonis, mis võimaldab nii kohalikku puidu väärtustamist kui ka eksporti.

Metsad katavad ligi poole Eesti pindalast. Vastavalt kehtivale metsanduse arengukavale on säästlik metsakasutuse maht 12,5 mln tihumeetrit aastas. Viimasel viiel aastal on raiemaht jäänud 5 ja 7 mln tihumeetri vahele, mis tähendab, et suudetakse kasutada umbes pool säästvat arengut tagavast potentsiaalist.

Konverentsi sponsor on Euroopa Sotsiaalfond ning partner keskkonnaministeerium. Konverentsi viis läbi OÜ Kommunikatsioonigrupp.


 

Märts 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
    


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo