Alatskivil toimunud Peipsimaa arengufoorumil arutleti maapiirkondade elujõulisuse üle ja leiti, et kohalik toodang aitab seda säilitada.
Kvaliteetne toodang loob piirkonnale maine ja samas saavad kohalikud inimesed tootmises osaledes tööd teha, leiab MTÜ Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom.
Peipsimaa kogukonnaköögi eestvedaja Tauno Laasiku sõnul on juba praegu mingil määral Peipsiäärse piirkonna eripäraks ja magnetiks just kohalikust ja kvaliteetsest toorainest tehtud toit. Aga samas leiab, et seda suunda võiks veelgi rohkem arendada.
"Meil on siin Peipsi sibul, üle Euroopa tundud hea Peipsi kala, meie rabad on täis jõhvikaid. Need on asjad, mis võiks väärindada tõeliselt heaks toiduks, mis peaks muutuma Peipsi piirkonna kaubamärgiks," rääkis Laasik.
"Ma arvan, et see annab piisavalt palju töökohti. Nii selle tooraine korjamiseks, tootmiseks, kasvatamiseks kui ka toidukohtade juurde tekkimisel. Ma arvan, et see on piirkonnale väga vajalik ja võimalusi pakkuv suund," lisas ta.
Häid näiteid võib leida ka teistest maakondadest. Võrumaalt pärit toidu kaubamärgiks on alates 2010. aastast "Uma Mekk", mis koondab kvaliteetse toidu väiketootjad. Projektijuhi Kadri Karu sõnul aitab ühtne kaubamärk rohkem silma paista ja samas ka piirkonda tutvustada.
"Kuna "Uma Meki" kaubamärk on ühtlasi kvaliteedimärk, siis juba tootjad ka teavad, et see on hea hinnang nende toodetele. Koos selle kaubamärgi tootjatega on hea käia just laatades ja messidel tutvustamas nii seda tootjat ennast, aga ka tootja piirkonda. Ühiselt on just väikestel ettevõtjatel lihtsam käia. Nad ei kao selle suure massi sisse ära," rääkis Karu.
MTÜ Liivimaa Lihaveis ostab kokku ainult loomulikus keskkonnas, ehk rohumaal kasvanud veiste liha. Nii aidatakse ellu jääda nii Läänemaa, Jõgevamaa kui ka Vana-Võrumaa ettevõtetel. Ühtlasi väärindatakse rohumaid.
"Need ettevõtted jäävad ellu, nad hoiavad maa korras. Nad annavad tööd peamiselt oma peredele. Lihaveise kasvatajad suuresti on peretalud, kus töötab juures ka mõni tööline. On ka erandeid ja suuremaid farme. Aga kõige tähtsam on see, et kuna Eesti põllumajandusmaast 50% on väga kõrge kvaliteediga rohumaa, siis tasub just seda rohumaad väärindada selliselt, mis seal kasvab ja üks loom, mis väga hästi selle rohumaa peal kasvan on lihaveis ," ütles Liivimaa Lihaveis juhatuse liige Katrin Noorkõiv. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles