EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Geneetiline mitmekesisus põllumajanduses

Allikas: Ere Ploomipuu, Põllumajandusuuringute keskuse põllumajanduskeskkonna seire büroo peaspetsialist
5. september 2016. a

Blogipostituste sari teemal „Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!“, kus selgitatakse, millist kasu saab laiem avalikkus Eesti maaelu arengukava põllumajanduslikest keskkonnatoetustest.

Põllumajanduses on geneetilise mitmekesisuse osas eriti oluline erinevate sortide ja tõugude olemasolu. Põlistõugude kaitse ja säilitamine on aga omakorda vajalik looduse mitmekesisuse ja kultuuripärandi säilitamiseks. Eestis kuuluvad ohustatud põllumajanduslooma tõugude loetellu:

  • eesti hobune,
  • eesti raskeveohobune,
  • tori hobusetõu universaalsuuna hobuste populatsioon ja vana-tori suuna hobuste populatsioon,
  • eesti maatõugu veis,
  • eesti vutt.

Ohustatud tõugude nimekirja kuuluv põllumajanduslooma tõug on ajalooliselt Eesti päritolu ja tõug või eristatav osa ühte tõugu kuuluvate loomade populatsioonist loetakse ohustatuks, kui aretuses kasutatavate emasloomade arv on alla tuhande või isasloomade arv alla kahekümne ja emaslindude arv alla kümne tuhande või isaslindude arv alla tuhande.

Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse eesmärk on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike ohustatud tõugude säilimine. Eesti hobuse pidamiseks hakati põllumajanduslikku keskkonnatoetust maksma juba 2002. aastast. 2005. aastast jätkati eesti, tori ja eesti raskeveo tõugu hobuste ning eesti maatõugu veise kasvatamise toetamist maaelu arengukavade (MAK) raames. 2014. aastal kanti ohustatud tõugude loetellu ka tori tõu vana-tori suuna hobuste populatsioon ning 2015. aastal sai esmakordselt taotleda toetust tõupuhaste eesti vuttide pidamise eest. Tegemist on siiani ainukese Eestis aretatud linnutõuga.

Perioodil 2007-2015 suurenes toetuse saajate arv 13% ja toetusaluste karjatatavate loomade arv 28%. 2015. aasta taotlusvoorus toetati kokku 2443 hobust, 725 eesti maatõugu veist ja üle 9400 eesti vuti. Kõige suuremad karjatatavate toetusaluste loomade arvud olid Eesti läänepoolses osas (Saare- ja Pärnumaal), kõige vähem oli neid loomi Põlva ja Jõgeva maakonnas. Vutifarm asub Tartumaal.

Eelmise perioodi (2007-2013) algusaastaga võrreldes, on toetusaluste eesti raskeveohobuste arv suurenenud 77%. Eesti raskeveohobune on rahuliku temperamendiga, energiline ja healoomuline madalajalgne põllumajandushobune.

Toetusaluste eesti hobuste arv on alates 2007. a. tõusnud poole võrra. Eesti hobune on madalajalgne, pika kere ning tugeva kehaehitusega, tänapäeval universaalne väikehobune, keda saab kasutada nii pere- kui turismihobusena, samuti laste ratsahobusena. Kui 2015. aastal peeti toetusaluseid eesti tõugu hobuseid eelkõige meie kahel suuremal saarel (Saare- ja Hiiumaa), siis raskeveohobuseid oli vastupidiselt seal just kõige vähem (enam Ida-Virumaal).

Tori hobuse kaks peamist iseloomustajat on universaalsus: sobib nii töö- kui ratsahobuseks ja rahulik iseloom. Tori tõugu hobune on tänuväärne algajate ratsutama õpetamiseks, viimastel aastatel on teda edukalt kasutatud ka rakendispordis.Toetusaluste tori tõugu hobuste arv on püsinud suhteliselt stabiilsena.

Toetusaluste eesti maatõugu veiste arv on 2007. aastaga võrreldes kord kahanenud, kord kasvanud. Eesti maatõug on kohaliku päritoluga aborigeensest karjast aretatud tõug, mis on kohanenud siinse kliima, pidamis- ja söötmistingimustega. 2015. aastal oli toetusaluseid maatõugu veiseid kõige rohkem Pärnu, Saare ja Harju maakonnas (üle 100 looma maakonnas).
Foto: Ere Ploomipuu, PMK

Ohustatud tõugu looma pidamise meede täidab oma eesmärki, sest loomade arvukus tasapisi suureneb. Eelmise MAK perioodi algusaastal (2007.a) said ohustatud tõugu looma pidamise toetust 2472 karjatatavat looma, 2015. aastal 3168 looma ning lisaks eesti tõugu vutid.

September 2018
Tagasi  Edasi
Maainfo
     

Päevakajalised asjad
Maainfo
LÕUNA-JÄRVAMAA KOOSTÖÖKOGU: Õppereis Aalborgi sõnas ja pildis
MAAELUMINISTEERIUM: Maaelu edendamisest valmis näitus
ENRD: "Arukate külade" video nüüd ka eestikeelsete subtiitritega
LEADER infokiri 2018 (nr 14/50)
TTÜ: TalTech Mektorys toimub Nordic Business Forum 2018 otseülekanne
HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Saarlasi vaatamas ja ennast näitamas
Teaduskommunikatsiooni konverents 2018 „Teadus sotsiaalmeedias – meelelahutuse ja müra vahel?“
EESTI TEADUSAGENTUUR: Eesti Teadusagentuur ja SA Archimedes jagavad partneritega Ettevõtlusnädalal infot rahastus- ja koostöövõimaluste kohta
EESTI MAAÜLIKOOL: Taime kasvu soodustav bakter parandab toidutaimede soolsuse taluvust
EESTI TEADUSAGENTUUR: Tutvustusüritus RITA uuringute kasutamisest ministeeriumites
ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SIHTASUTUS: Ettevõtlusnädalal toimub esimene avatud ettevõtete päev
EESTI MAAÜLIKOOL: Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine XX (TEUK–XX)
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA: Piimafoorum 2018
MAAELUVÕRGUSTIK: Näituse "100 MAAELU TOETAMISE NÄIDET" avamine

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo