EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Geneetiline mitmekesisus põllumajanduses

Allikas: Ere Ploomipuu, Põllumajandusuuringute keskuse põllumajanduskeskkonna seire büroo peaspetsialist
5. september 2016. a

Blogipostituste sari teemal „Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!“, kus selgitatakse, millist kasu saab laiem avalikkus Eesti maaelu arengukava põllumajanduslikest keskkonnatoetustest.

Põllumajanduses on geneetilise mitmekesisuse osas eriti oluline erinevate sortide ja tõugude olemasolu. Põlistõugude kaitse ja säilitamine on aga omakorda vajalik looduse mitmekesisuse ja kultuuripärandi säilitamiseks. Eestis kuuluvad ohustatud põllumajanduslooma tõugude loetellu:

  • eesti hobune,
  • eesti raskeveohobune,
  • tori hobusetõu universaalsuuna hobuste populatsioon ja vana-tori suuna hobuste populatsioon,
  • eesti maatõugu veis,
  • eesti vutt.

Ohustatud tõugude nimekirja kuuluv põllumajanduslooma tõug on ajalooliselt Eesti päritolu ja tõug või eristatav osa ühte tõugu kuuluvate loomade populatsioonist loetakse ohustatuks, kui aretuses kasutatavate emasloomade arv on alla tuhande või isasloomade arv alla kahekümne ja emaslindude arv alla kümne tuhande või isaslindude arv alla tuhande.

Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse eesmärk on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike ohustatud tõugude säilimine. Eesti hobuse pidamiseks hakati põllumajanduslikku keskkonnatoetust maksma juba 2002. aastast. 2005. aastast jätkati eesti, tori ja eesti raskeveo tõugu hobuste ning eesti maatõugu veise kasvatamise toetamist maaelu arengukavade (MAK) raames. 2014. aastal kanti ohustatud tõugude loetellu ka tori tõu vana-tori suuna hobuste populatsioon ning 2015. aastal sai esmakordselt taotleda toetust tõupuhaste eesti vuttide pidamise eest. Tegemist on siiani ainukese Eestis aretatud linnutõuga.

Perioodil 2007-2015 suurenes toetuse saajate arv 13% ja toetusaluste karjatatavate loomade arv 28%. 2015. aasta taotlusvoorus toetati kokku 2443 hobust, 725 eesti maatõugu veist ja üle 9400 eesti vuti. Kõige suuremad karjatatavate toetusaluste loomade arvud olid Eesti läänepoolses osas (Saare- ja Pärnumaal), kõige vähem oli neid loomi Põlva ja Jõgeva maakonnas. Vutifarm asub Tartumaal.

Eelmise perioodi (2007-2013) algusaastaga võrreldes, on toetusaluste eesti raskeveohobuste arv suurenenud 77%. Eesti raskeveohobune on rahuliku temperamendiga, energiline ja healoomuline madalajalgne põllumajandushobune.

Toetusaluste eesti hobuste arv on alates 2007. a. tõusnud poole võrra. Eesti hobune on madalajalgne, pika kere ning tugeva kehaehitusega, tänapäeval universaalne väikehobune, keda saab kasutada nii pere- kui turismihobusena, samuti laste ratsahobusena. Kui 2015. aastal peeti toetusaluseid eesti tõugu hobuseid eelkõige meie kahel suuremal saarel (Saare- ja Hiiumaa), siis raskeveohobuseid oli vastupidiselt seal just kõige vähem (enam Ida-Virumaal).

Tori hobuse kaks peamist iseloomustajat on universaalsus: sobib nii töö- kui ratsahobuseks ja rahulik iseloom. Tori tõugu hobune on tänuväärne algajate ratsutama õpetamiseks, viimastel aastatel on teda edukalt kasutatud ka rakendispordis.Toetusaluste tori tõugu hobuste arv on püsinud suhteliselt stabiilsena.

Toetusaluste eesti maatõugu veiste arv on 2007. aastaga võrreldes kord kahanenud, kord kasvanud. Eesti maatõug on kohaliku päritoluga aborigeensest karjast aretatud tõug, mis on kohanenud siinse kliima, pidamis- ja söötmistingimustega. 2015. aastal oli toetusaluseid maatõugu veiseid kõige rohkem Pärnu, Saare ja Harju maakonnas (üle 100 looma maakonnas).
Foto: Ere Ploomipuu, PMK

Ohustatud tõugu looma pidamise meede täidab oma eesmärki, sest loomade arvukus tasapisi suureneb. Eelmise MAK perioodi algusaastal (2007.a) said ohustatud tõugu looma pidamise toetust 2472 karjatatavat looma, 2015. aastal 3168 looma ning lisaks eesti tõugu vutid.

Veebruar 2024
Tagasi Edasi
Maainfo
   

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 4 (544)
PEIPSIMAA KOGUKONNAKÖÖK: Peipsi kandi rahvas kutsub külalisi TäiskuuÖÖsöömingule Eesti Vabariigi aastapäeva tähistama
MAAELUVÕRGUSTIK ja EESTI MAAÜLIKOOL: Eestis kaardistatakse bioressursse
REM: Nimetus 'Eesti rukkileib' on plaanis registreerida Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähisena
EPKK ja TOIDULIIT: Üleskutse toidutootjatele osalema roheoskuste ja teadmise teemalises küsitluses!
PÄRNUMAA ARENDUSKESKUS: Oodatakse osalejaid rahvusvahelisele ringmajanduse teemalisele Võiste häkatonile
LEADER infokiri 2024 (nr 2/131)
EUROOPA KOMISJON: Rural Toolkit koondab ühele platvormile maapiirkondade toetusvõimalused, ressursid ja parimad praktikad
TARTUMAA ARENDUSSELTS: Tartumaa Maitsed on seekord Tartu turuhoones
MAAELUVÕRGUSTIK: UUS OSA! Maaelu jutud - Sulev Nõmmann - Merede uurijast siidrivalmistajaks
REM: Avati maal elamise toetamiseks hajaasustuse programmi taotlusvoor
EL ÜPP VÕRGUSTIK: Huvilised saavad liituda uue rohelise arhitektuuri töörühmaga (tähtaeg 22.02.2024)
REM: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ootab kandideerima 2024. aasta Eesti toidupiirkonna tiitlile

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo