Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) korraldas 2017. aastal Maaeluministeeriumi tellimusel põllumajandustootjate hulgas küsitluse, mille üks eesmärke oli koguda tagasisidet maaelu arengukava toetuste kohta. Küsitluse tulemustest selgub, et põllumajandustootjate arvates peaks põllumehe elukutse olema ühiskonnas rohkem väärtustatud, kirjutab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspetsialist Vivia Aunapuu-Lents.
Ilmselt pole eriline üllatus, et põllumajandustootjad tajuvad maaelu arengukava toetuste süsteemi bürokraatliku ja keerukana ning leiavad, et see nõuab kontrollimisel liigset täpsust. Oodatakse toetavat suhtumist ning mõistmist ühise eesmärgi täitmise nimel ja koos põllumehega sobiva lahenduse leidmiseks. Küsitlusele vastajad soovitasid korraldada ka rohkem piirkondlikke teabepäevi, mis soodustaks koostööd kontrollijate ja põllumeeste vahel. Kuna sarnast bürokraatiakoorma liigset raskust tunnetavad põllumehed üle kogu Euroopa Liidu, pakub Euroopa Komisjon tulevikuks välja suunad[1] ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamiseks, kaasajastamiseks ja paindlikumaks muutmiseks. Eesti maaelu arengukava toetuste suuremat paindlikkust soovivad ka meie põllumajandustootjad, kelle arvates tuleks senisest rohkem piirkondlike oludega arvestada.
Veel selgub põllumajandustootjate küsitlusest, et nad sooviksid tunda ühiskonnalt suuremat toetust ning lugupidamist, kuna põllumehe elukutse peaks olema rohkem väärtustatud. Eesti maapiirkondade hõivatutest 10% on seotud põllumajanduse, metsanduse ning kalapüügiga, kellest omakorda sõltub nendega seotud leibkondade toimetulek ning püsimine hajaasustusega piirkondades. Üks tuleviku ÜPP kolmest peamisest sõnumist on suunatud just sellele eesmärgile, et põllumehel ja põllumajandusel oleks ühiskonnas oluline koht. Teine eesmärk on, et keskkonna- ja kliimategevustes oleks seatud kõrgemad ambitsioonid ja eesmärgid. Kolmandaks peavad toetused olema paremini suunatud, et tagada suurem võrdsus.
Eesti põllumees on juba praegu arvestatavalt keskkonnasõbraliku mõtteviisiga, mis on ka üks meie põllumajandussektori konkurentsieeliseid. Suurem osa meie põllumaast on kaetud erinevate keskkonnatoetuste skeemidega, sealhulgas kasutatakse ligi viiendikku meie põllumajandusmaast maheviljeluseks, mis on üks kõrgemaid suhtarve Euroopas. Selle saavutamisel on olnud selge roll EL-i ühise põllumajanduspoliitika toetustel, mis soodustavad keskkonnasõbralikke tegutsemisviise ning kompenseerivad põllumehele ka puhta keskkonna kui avaliku hüve loomist, mis omakorda on lisandväärtus kogu ühiskonnale.
Põllumajandustootjad tõid küsitluses välja, et eelistada tuleks neid, kes toodavad vähem saastavalt, kuid samas loovad kõrget lisandväärtust. Riigilt oodatakse suuremat toetust väikestele ning alles alustavatele ettevõtetele. Eraldi toodi prioriteetse grupina välja noorpõllumehed. Toetuste abiga tuleks aidata säilitada elu maal, pöörates erilist tähelepanu ääremaadele ja saartele. Väga rõõmustav tulemus oli see, et põllumehed näevad järjest rohkem vajadust teha koostööd teadlastega. Tootjad soovivad saada paremaid andmekogusid ja selgemat teavet optimaalsete majandamisotsuste tegemiseks. Lisaks soovitakse, et koostöö teadlastega oleks pidev ja järjekindel, saamaks asjatundlikke nõuandeid sobilike põllukultuuride valikul, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisel.
Kokkuvõtvalt on meie põllumajandustootjate mured tegelikult väga sarnased ülejäänud Euroopa Liidu tootjatega. Seda, milliseks täpselt kujunevad ÜPP toetused tulevikus, näitab tulev aasta, kui koos partneritega jõutakse omavaheliste kokkulepeteni. ÜPP keskseks teemaks on ikka olnud toit, et tagada toiduga kindlustatus enam kui 500 miljonile Euroopa Liidu kodanikule.
Täname põllumajandustootjaid, kes küsitluses osalesid ja aitavad sellega kaasa tuleviku põllumajanduspoliitika kujundamisele!
Küsitluse eesmärk oli välja selgitada tootjate üldine teadlikkus keskkonda puudutavates küsimustes, levinumad tegevuspraktikad ning hinnang oma keskkonnateadmiste kohta. Lisaks küsiti vastajatelt arvamust ka Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 toetuste[2] nõuete kohta. Küsimustik koosnes 101 küsimusest ning kommentaare ja soovitusi laekus 725 vastajalt.
Põllumeeste arvamusel oli oluline roll uue riikliku strateegiadokumendi „Põllumajanduse ja kalanduse valdkondlik arengukava aastani 2030“ (PõKa)[3] koostamisel ning tulevikus põhineb sellel ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamiseks koostatav uus riiklik strateegiakava, mis on maaelu arengukava edasiarendus. PõKa koostamine on lähikuudel lõpusirgele jõudmas ning see on plaanis kinnitada Vabariigi Valitsuse korraldusega 2019. aasta septembris. EL-i ühise põllumajanduspoliitika riiklikku strateegiakava hakatakse koostama juba järgmisel aastal.
Rohkem teavet põllumajandustootjate küsitluse tulemustest saab lugeda Põllumajandusuuringute Keskuse 2017. aasta uuringute aruandest (lk 189–237)
http://pmk.agri.ee/mak/wp-content/uploads/sites/2/2018/03/uuringud_kokku_2017-kohta_16.03.2018.pdf
VIITED:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles