EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Mahetootmine ja mahetoit Taanis ning mahetooraine kasutamise näited Eesti lasteasutustes ehk põgus pilguheit teekonnal Kopenhagen – Tartu – Rõuge

Allikas: Reve Lambur, maaeluvõrgustik
1. november 2019. a

 

Taani Põllumajanduse ja Toidu Nõukogu asepresident Lone Andersen tegi mahekonverentsil põneva ettekande mahetootmise ja mahetoidu olukorrast Taanis.

Mahetootmine Taanis

MAHEMAA: Mahepõllumajanduslikus kasutuses maa hulk on Taanis jätkuvalt kasvutrendis 2018. a 279 tuhat hektarit, mis moodustab 8,6% kogu põllumajandusmaast. Taanis on keskmine põllumajandustootja suurus 69 ha, mahetootmises on see 75 ha.

MAHEPIIM: Ligikaudu 12% kogu piimatootmisest on mahe. Taanis maksab piimatööstus mahepiima eest 0,11 eurot lisaks kilogrammi piima kohta alates 1. maist 2019. Kokku on 432 tootjat, kes toodavad aastas kokku 690 mln kg piima. Jaeturul müüakse 32% piimast mahedana. Keskmine lehmade arv nii tavakarjas kui ka mahekarjas on ligikaudu 200 looma.

MAHESIGA: Maheseakasvatus ei ole väga heal järjel hetkel, umbes 1,3% sigadest on mahedad.

MAHEMUNA: Ligikaudu 30% munatootmisest on mahe. Viimasel ajal on tulnud müügile ka Soome mahemunad, mis on hinnad natukene alla viinud, kuid tarbijad on väga teadlikud ja küsivad mahemune.

Taani põllumajandustoodangust 7,2% on mahe.

Taanis on keskkonna organisatsioonid pikalt süüdistanud põllumajandusorganisatsioone, et need kahjustavad keskkonda. Kuid sellel aastal jõuti kokkuleppele ning tuldi välja ühiste avaldustega. Soov on olla jätkuvalt konkurentsivõimeline põllumajandusmaa, kuid tootmine peab olema üha enam keskkonnasõbralik ja bioloogilist mitmekesisust soodustav. Kuna kõik poliitilised parteid toetavad seda lähenemist, siis väga hea on sellelt pinnalt minna edasi, et tagada keskkonnasäästlikum põllumajandus.

Mahepõllumajanduse arenguks on väga oluline teadlaste, tootjate ja nõustajate koostöö.

Mahetoidu tarbimine Taani avalikes asutustes - mida võtta eeskujuks lastele mahetoidu pakkumisest?

Ülevaate andsid Margus Timmo (Setomaa Liit) ja Kaja Kesküla (maheda koolitoidu projektikoordinaator) õppereisil saadud kogemuse põhjal.

Taani on suurima mahetoidu osakaaluga riik maailmas, umbes 12% elanike toidukorvist on mahe. 93% kõigist taanlastest ostavad aeg-ajalt mahetoitu ning 51% teevad seda iganädalaselt.

Taani on 2001. aastast võtnud nõuks avalik toitlustus muuta tervislikumaks: eesmärk aastaks 2015 90% mahetooraine (2009.a vahe-eesmärk oli 60%). Kõik algab poliitilisest kokkuleppest. 2007.a asutati House of Food eesmärgiga viia linna avalike köökide mahetooraine kasutus 90%ni aastaks 2015.
Kes saavad taolisi otsuseid ja nende elluviimist mõjutada:

  • Poliitikud, sh KOVid (Setomaa on võtnud eesmärgiks muutuda 100%liseks mahevallaks. Hetkel on 40% põllumajandusmaast mahe). Lisaks on poliitikute eesmärk kõrvaldad takistusi, et saaks positiivseid muutusi ellu viia.
  • Kohalikud tegijad
  • Kokad

Tervislik koolitoit on ka nõudlus põllumeestele motiveerides jätkusuutlikult tootma. Ning Taani on jõudnud tõdemuseni, et tervislik toit on kohalik ja tunnustatud mahetoit. Kopenhagenis on 2019.a saavutatud 95% mahetooraine kasutus koolides. Edutegurid: selged eesmärgid, liidrid, koolitamine ja teadlikkuse tõstmine, maitsev toit – mis lõpuks tarbija kõhtu jõuab!

Laste väärtuskasvatus: toit on oluline

Kaja Kesküla rääkis Taani ja Rootsi praktikast, kuidas korraldaks lastele toidulaagreid, kus käiakse koos kalal, marjul, tehakse ise süüa.

Koolitoidust rääkima hakates tuleks alustada sellest, et räägime kooli restoranist, mitte sööklast. Oluline on luua jätkusuutlik, tervislik ja rõõmus söögikultuur avalikes asutustes. Toit ei peaks ainult toitma, vaid ka rõõmustama. Taani praktika on, et koolikokkadeks tulevad endised restoranide kokad. Tähtis on järjepidevalt koolituste korraldamine (korraldajaks Taanis on House of Food).

Eesti näited – Tartu linn ja Rõuge vald

Tartu Linnavalitsuse esindaja Sirle Sõstra andis ülevaate mahetoidu pakkumisest Tartu linna lasteasutustes. Tartu linna arengukavasse on sisse kirjutatud „Maheda ja tervisliku toidu kasutamise eelistamine linna allasutustes ja linna korraldatavatel üritustel“. Praeguse seisuga pakutakse mahetoorainet 10 koolis, 3 lasteaias ja 3 lastehoius. Lisaks pakutakse veel 10 lasteasutuses mahetooteid omal algatusel.

Kui Tartus tuli algatus valla poolt, siis Rõuges tuli see kooli hoolekogu poolt. MTÜ Rõuge Kool juhatuse esimees Britt Vahter hakkas alates 2018.a kevadest veenma lapsevanamaid, kooli juhtkonda ja valda, et proovida, kas ja kuidas on võimalik tervisliku mahetoitu koolis pakkuda. Praeguse seisuga ollakse 19% mahe ning igakuiselt maksab vald iga õpilase pealt juurde 50 senti, ehk kokku 100 eurot (koolis on 200 õpilast). Sellel õppeaastal võeti vastu otsus, et iga lapse kohta maksavad lapsevanemad 50 senti kuus lisaks, et saaks ka piimatooted mahedaks. Tooraine valimisel on eelistusjärjekord - mahe, kohalik, Eesti ja viimane valik on kusagilt mujalt. Rõuge kool ei sea endale suuri eesmärke, aga nad katsetavad, nt järgmisel kuul proovib kokk kasutusele võtta eestimaise mahejahu.

Mikrotasandi muutus on kutsunud esile suuremad muutused:

  • Rõuge kooli idee läks edasi Setomaa koolidele.
  • Kohalik hulgiladu taotles omale mahelao kasutuselevõttu.
  • Võrumaale tekkis Uma Mekk märgise kõrvale ka Mahe Mekk märgis

LISAINFO:
Lone Anderson on lisaks veel:

  • Mahetootja: 120 lehma (2 lüpsirobotit) ja 100 ha maad
  • Taani peretalude organisatsiooni juht
  • COPA Cogeca mahetöögrupi juht. Brüsselis on väga hea koostöö Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Taani vahel.

Taani Põllumajanduse ja Toidu Nõukogu (Danish Agriculture and Food Council) ühendab nii põllumajandustootjaid kui ka –töötlejaid, koondades enda alla 22 000 talunikku ja 4000 töötlejat, nii väikeseid kui ka suuri.
Maheettevõtetel on lisaks oma organisatsioon Organic Denmark.

Konverentsi ettekanded EPKK veebilehel 

November 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
    


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo