Peer review of the Estonian R&I system
Final report
Horizion 2020 Policy Support Facility
Refereeris Liisa Kübarsepp, maaeluvõrgustik
Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi (DG Research) ekspertide komisjon koostas Eesti palvel ülevaate meie teadus ja arendustegevuse süsteemist. Ülevaate eesmärk on hinnata teaduse ja innovatsiooni panust lisandväärtuse loomisel ning leida üles ka olulised kitsaskohad. Raport on lähtepunktiks ka Majandus– ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus ja Teadusministeeriumi ühistööna valminud strateegiakavale.
Teaduse ja innovatsiooni roll
Raport põhineb kolmel alustalal, mida aastatepikkune teadus ja arendustegevuse analüüs erinevates riikides on välja selgitanud.
- Innovatsioon, eriti teadus ja arendustegevusel põhinev innovatsioon, on majanduse arengu ja kasvu kõige olulisem käivitaja.
- Innovatsiooni käivitamiseks on vajalikud ressursid, mis võimaldaksid riiklikul tasemel innovatsiooni süsteemi arengut. See tähendab peamiselt inimkapitali arendamist, kes suudab orienteeruda rahvusvahelises teaduse ja tehnika arengus ning hoida kõrgena riigi majanduse tootlikkust ja konkurentsivõimet.
- Innovaatorid ei tööta tavaliselt üksinda, vaid osalevad riiklikes ja rahvusvahelistes „innovatsioonisüsteemides“, kuhu kuulub palju osapooli ja erinevaid institutsioone. Poliitika kujundajate ülesanne on tagada, et süsteemi osad oleksid tasakaalus ja erinevad meetmed innovatsiooni süsteemi kujundamisel oleksid omavahel kooskõlastatud ning valmis muutusteks ka poliitika tasandil vastavalt rahvusvahelistele arengutele.
Sõna „innovatsioon“ sells raportis hõlmab lisaks tehnoloogilisele innovatsioonile teenuseid, juhtimist ja organisatsioonilist taset, mida on keerulisem numbriliselt hinnata ja statistiliselt analüüsida.
Frascati juhend (OECD, 2015), mille alusel koostatakse teadus ja arendustegevuse statistilised analüüsid defineerib innovatsiooni nii: „uute või oluliselt parandatud omadustega toodete turule toomine või paremate meetodite arendamine toodete turule toomiseks (uute meetodite loomise või varem olemasolevate olulise arendamise tulemusena). Teadus ja arendustegevus võivad kuid ei pea olema innovatsiooni osa.“
Tegelikult suur osa innovatsioonist ei vaja tingimata teadlaste sisendit. Väga tihti on tegemist olemasolevate tehnoloogiate ümberorganiseerimise või parendamisega, ainult teatud juhtudel on vajadus uute uuringute järgi.
Teadus ja arendustegevus võib toimuda nii ülikoolides kui ka eraettevõtetes. Olenemata sellest milline on esialgne teadus ja arendustegevuse allikas toob see ühiskonnale kasu tagasi mitmekordselt. Ka eraettevõttes loodud uuendused „lekivad“ sealt välja ning toovad kasu laiemalt. Selle eelduseks on töötajate liikuvus, ideede matkimine ning litsentside ostmine.
Teadus ja arendustegevuse hindamine vastavalt majandusnäitajatele on ühest küljest küll lihtne, kuid jätab paljud olulised aspektid tähelepanuta, näiteks ettevõtete vahelise koostöö või innovatsiooni vahendajate kasutamise, kes toovad baasuuringute tulemused praktilisse kasutusse. Uuringud, mis jälgivad teadusasutuste ja ettevõtete vahelist koostööd pikaajaliselt on leidnud, et see toob suurt kasu nii ettevõtetele kui avalikule sektorile.
Kokkuvõttes: investeeringud teadus ja arendustegevusse tasuvad igal juhul ära, kuid kasude hindamine on tihti raskendatud, sest kasud ei ole alati kohe majandusnäitajatega mõõdetavad.
Millised on hetkel peamised puudujäägid?
Kitsaskohana toob raport esmalt välja, et Eestis puudub strateegia, mille aluseks oleksid sotsiaalsed väljakutsed. Tulevikus vajab Eesti strateegiat, mille aluseks on küsimus: „Kuidas me saame samal ajal teenida kasu ja leevendada sotsiaalseid probleeme?“ See tähendab suuremat sekkumist riigi tasandil ning suuremat seotust asjakohaste teadus ja arendusvõrgustikega EL’is. Esmalt on vaja välja selgitada praegused puudused ja innovatsiooni nišid, mis võimaldaksid Eestil areneda konkurentsivõimelisemaks ning paremini kasutada efektiivsemalt temaatilisi rahatusi teaduses ja innovatsioonis, sealhulgas ka nutika spetsialiseerumise strateegia temaatikas.
Täpsemalt uurides jäid raporti koostajatele silma veel mitmed puudujäägid.
- Ettevõtted investeerivad vähe teadus ja arendustegevusse kuid EL’i keskmisest rohkem mitte teadus ja arendustegevusega seotud innovatsiooni
- Kiiresti kasvab ettevõtete arv, kes investeerivad toodete ja protsesside uuendamisse, kuid turunduse ja korraldusega seonduvat innovatsiooni on vähem kui EL’is keskmiselt.
- Innovaatilisi ettevõtteid on veidi vähem kui EL’is keskmiselt (48% Eestis, keskmine 51%).
- Vähe patente, mis näitab taaskord, et päris uusi teadusmahukaid tehnoloogiaid luuakse vähe.
- Töötajate vähene hõivatus teadusmahukates tööstusharudes ning kiiresti kasvavates ettevõtetes ,jättes kõrvale mõned väga edukad idufirmad.
- Vähe kõrgtehnoloogilisi ja innovaatilisi ekspordiartikleid.
Raportis rõhutatakse, et kuigi Eestis on ka väga edukaid ja innovaatilisi firmasid, siis nende tegevusaladeks on peamiselt veebilahenduste ja tarkvara arendamine, kuid puudub laiem vaade innovatsioonile. Lisaks sellele on teadus ja arendustegevuse riiklik rahastamine alates aastast 2011 vähenenud (vaadates osana majanduse koguproduktist).
Teadmiste omandamise võimekuse on oluline
Teadus ja arendustegevusel on kaks olulist külge, ühelt poolt võimaldab see otseselt innovatsiooni ja uute toodete arendamist, teiselt poolt võimaldab teadus ja arendustegevus ettevõttel olla kursis uusimate arengutega neile huvipakkuvas valdkonnas.
Teadmiste omandamise võimekus on oluline ka riiklikul tasandil. Baasteaduse kõrge tase on eelduseks õppejõudude kõrge taseme hoidmisel, maailma teaduses toimuvaga kursis olemiseks ja potentsiaalsete võimaluste märkamiseks, mis võivad edaspidi riigile kasulikuks osutuda.
Samal ajal on väga oluline ka rakendusuuringute osa, see võimaldab innovatsiooni ning teadmiste teisendamist ka majanduslikuks kasuks. Enamik rakendusuuringutega tegelevatest teadlastest töötavad riiklikult rahastatud instituutides, aga ka erasektoris. Oluline oleks tulevikus teha rohkem vahet rakendusuuringute ja baasteaduste rahastamise vahel. Rakendusuuringute puhul, erinevalt baasteadustest, on oluline rahastada just neid teemasid, mis on hetkel majandusele ja üldisele heaolule kõige kasulikumad. Vastasel juhul tekib lõhe selle vahele, milliseid uuringuid oleks vaja ja milliste teemadega tegelikult tegeletakse.
Hetkel on ülikoolide ja ettevõtete vaheline teadmiste vahetus üsna vähene. Ülikoolid ei ole seda endale prioriteediks seadnud ning ka riiklike kompetentsikeskuste loomine on alles viimasel ajal rohkem aktuaalseks muutunud.
Olulisemad soovitused strateegia kujundamiseks
- Tagada et poliitikud mõistaksid teaduse ja innovatsiooni olulist kohta riiklikus poliitikas ning peaksid kinni lubadusest tõsta teadusrahatust 1% - ni SKT’st.
- Panna paika ja rakendada prioriteetsed teemad teaduspoliitikas võttes arvesse ka ühiskondlike probleeme ning Eesti nutika spetsialiseerumise strateegiat.
- Luua innovatsiooniagentuur, mille ülesandeks on teadus ja arendustegevuse toetamine ja teadmiste omandamise võimekuse arendamine.
Siin näevad raporti koostajad võimalust kujundada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ümber rohkem innovatsiooni toetavaks ning suurendada rahastuse suunamist teadus ja arendustegevusse. Lisaks oleks EAS’i roll konsulteerida nii ülikoolide kui ettevõtetega, et luua võimalikult kasulikud meetmed innovatsiooni arendamiseks.
- Tugevdada vahendavate organisatsioonide rolli tööstusliku innovatsiooni toetajana.
Enamike riiklike innovatsioonistrateegiate oluliseks lüliks on nn“ vahendavad organisatsioonid“. Raporti koostajad leiavad, et Eesti puhul oleks sellise organisatsiooni loomine riigi väiksuse tõttu keeruline, küll aga pakutakse lahendusena ülikoolide „vahendustegevuse“ soodustamist ja teatud ülesannete puhul teiste riikike (nt Soome või Saksamaa) „vahendavatelt organisatsioonidelt“ teenuse sisseostmist.
- Uuendada ja korrastada uurimisteemade ringi ülikoolides nii, et see vastaks paremini innovatsiooni vajadusetele ja võimaldaks haridust, mis tooks riigile pikemas perspektiivis rohkem kasu.
Loe edasi Eesti TAIE arengukava EIS eelnõu
Loe edasi: artikkel TAIE arengukava eelnõu kohta
Loe edasi: uuringu kokkuvõte inglise keeles (pdf)
Innovatsiooni pesa maainfo.ee veebis |
