EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo INNOVATSIOONI hindamine
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

INNOVATSIOONI hindamine

   

Innovatsiooni kirjeldatakse sageli kui uut ideed, mis osutub praktikas edukaks.

 Innovatsioon võib olla tehnoloogiline, aga ka mittetehnoloogiline, organisatsiooniline või sotsiaalne.

 Innovatsioon võib põhineda uutel, kuid ka traditsioonilistel tavadel uutes geograafilistes või keskkonnatingimustes.

 Uus idee võib olla uus toode, tava, teenus, tootmisprotsess või korraldamisviis jne.

 Uus idee muutub innovatsiooniks ainult siis, kui see võetakse laialdaselt omaks ja see tõestab oma kasulikkust praktikas.

 Innovatsioon hõlmab lisaks tehnoloogilisele innovatsioonile teenuseid, juhtimist ja organisatsioonilist taset, mida on keerulisem numbriliselt hinnata ja statistiliselt analüüsida


OECD innovatsiooniraporti kohaselt on Eesti riiklik teadustegevus on heal tasemel, sealhulgas toidutööstuses ja põllumajanduses. Sidusrühmade aktiivsem osalemine Eesti põllumajandusliku innovatsiooni süsteemis ning parem koostöö riigi- ja erasektori vahel riigisiseselt ja rahvusvahelisel tasandil aitaks süsteemil vajadustele paremini reageerida. Erainvesteeringuid puudutavate ja poliitiliste otsuste langetamisel on esmatähtis parem teave sektori probleemide ja võimaluste kohta.

EK poliitikate tugiüksuse TA ülevaate kohaselt on Eestis  väga edukaid ja innovaatilisi firmasid, siis nende tegevusaladeks on peamiselt veebilahenduste ja tarkvara arendamine, kuid puudub laiem vaade innovatsioonile. Lisaks sellele on teadus ja arendustegevuse riiklik rahastamine alates aastast 2011 vähenenud (vaadates osana majanduse koguproduktist). Eestis puudub strateegia, mille aluseks oleksid sotsiaalsed väljakutsed. 


Innovatsiooni kolm alustala: 

  1. Innovatsioon, eriti teadus ja arendustegevusel põhinev innovatsioon, on majanduse arengu ja kasvu kõige olulisem käivitaja.
  2. Innovatsiooni käivitamiseks on vajalikud ressursid, mis võimaldaksid riiklikul tasemel innovatsiooni süsteemi arengut. See tähendab peamiselt inimkapitali arendamist, kes suudab orienteeruda rahvusvahelises teaduse ja tehnika arengus ning hoida kõrgena riigi majanduse tootlikkust ja konkurentsivõimet.
  3. Innovaatorid ei tööta tavaliselt üksinda, vaid osalevad riiklikes ja rahvusvahelistes „innovatsioonisüsteemides“, kuhu kuulub palju osapooli ja erinevaid institutsioone. Poliitika kujundajate ülesanne on tagada, et süsteemi osad oleksid tasakaalus ja erinevad meetmed innovatsiooni süsteemi kujundamisel oleksid omavahel kooskõlastatud ning valmis muutusteks ka poliitika tasandil vastavalt rahvusvahelistele arengutele.

Innovatsioonisüsteem kohalikul, piirkonna, riigi või riigiülesel tasandil hõlmab väga erinevaid innovatsioonitegevuses osalejaid, sealhulgas maapiirkondade ettevõtjaid (nt põllumajandustootjad, metsamajandajad) ja turismitööstuse ettevõtjaid, töötlejaid, kauplejaid, reguleerivaid asutusi, teadlasi, nõustamisteenuste osutajaid, valitsusasutusi ning kodanikuühiskonna organisatsioone. Nende osalejate vaheline interaktiivne katsepõhine õppimine täidab innovatsioonisüsteemis olulist rolli, sest nad võtavad (süsteemi jaoks) uued ideed kasutusele. Innovatsioonisüsteemi innovatsiooniprotsessi võtmeks on osalejatevaheline tehnoloogia- ja teabevoog.

Innovatsiooni levik ei sõltu üksnes loomingulise idee tugevusest, vaid ka turuvõimalustest, sektori soovist see kasutusele võtta, kulutõhususest, teadmistest ja arusaamadest, juhuslikest välisteguritest jmt. Nende tegurite vastastikust toimet uue idee innovatsiooniks muutmisel on võimatu ette näha. Seetõttu saab alles tagantjärele kindlaks teha, kas uus idee on viinud tõelise innovatsioonini. Selleks et olla innovaatiline, peab idee või vähemalt mõni selle aspekt olema kõnealuses keskkonnas või kohas uus ja andma teatavat realistlikku lootust, et see on kasulik (st aitama ühel või mitmel sidusrühmal teha midagi teistmoodi, paremini või odavamalt, rahuldades mõne vajaduse või andes millekski võimaluse).

 


Hindamine

Innovatsioon on üks kolmest valdkonnaülesest maaelu arengu poliitika eesmärgist. ELi maaelu arengu kontekstis mõistetakse innovatsiooni küllaltki avaralt: kirjeldatud avar arusaam innovatsioonist muudab selle kohandatavaks erinevatele sotsiaal-majanduslikele ja keskkonnatingimustele ELis. See on seotud maaelu arengu programmi ülesehitusega ja selle suutlikkusega hõlmata olemasolevat olukorda ning tagada uute lahenduste leidmine maaelu probleemidele ja vajadustele. Sellised lahendused ei pruugi olla äärmuslikud ega suured, vaid võivad hõlmata väiksemaid muudatusi, mis valmistavad vahel pinda ette suurematele muutustele. 

Innovatsiooni tuleks hinnata mitmel põhjusel:

  • selleks et anda aru sekkumismeetmetest ja näidata, kuidas need on aidanud saavutada programmi tulemusi;
  • selleks et suunata fondide toetust paremini innovatsioonile, valides välja programmi kõige asjakohasemad toetusesaajad ja territooriumid ning kõige sobivamad ja toetuskõlblikumad meetmed;
  • selleks et edendada sidusrühmade ühist õppimist, kuidas innovaatilisi projekte kõige paremini toetada ja teostada, õppides saadud kogemustest ja mõistes edu saavutamiseks vajalikke tingimusi.

Teadus ja arendustegevuse hindamine vastavalt majandusnäitajatele on ühest küljest küll lihtne, kuid jätab paljud olulised aspektid tähelepanuta, näiteks ettevõtete vahelise koostöö või innovatsiooni vahendajate kasutamise, kes toovad baasuuringute tulemused praktilisse kasutusse. Investeeringud teadus ja arendustegevusse tasuvad igal juhul ära, kuid kasude hindamine on tihti raskendatud, sest kasud ei ole alati kohe majandusnäitajatega mõõdetavad.


  

 

Viimati muudetud: 22.05.2020


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo