KESKKONNAMINISTEERIUM: Erametsanduse toetused muutuvad

Keskkonnaministeerium saatis 10. detsembril 2020 kooskõlastamiseks määruse „Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu

Määruse seletuskirja kohaselt on kokkuvõtvalt kavandatud järgmised muudatused:

1. Luuakse toetusmeede erametsaomanikele ja metsaühistutele üraskikahjustuste ennetamiseks.
2. Metsaühistu toetuse, erametsaomanike nõustamise toetuse ja metsa sertifitseerimise toetuste taotlemiseks tuleb metsaühistu kõigepealt kolmeks aastaks kvalifitseerida. Kvalifitseerumiseks sätestatakse määruses 11 tingimust. Neist kolm tuleb täita igal juhul ning ülejäänud kaheksast vähemalt seitse.
3. Alates 2022 aasta 1. jaanuarist peab erametsaomanike nõustamise, metsaühistu ja metsa sertifitseerimise toetust taotleval metsaühistul peab olema vähemalt 400 liiget. Alates 1. jaanuarist 2024. a jõustub kõigile metsaühistutele 400 liikme kohtustus sõltumata toetuse liigist.
4. Metsaühistu ja metsa sertifitseerimise toetuse taotlemiseks luuakse uus võimalus – ühistaotlemine. Metsaühistud saavad seeläbi efektiivsemalt taotleda metsaühistu ja metsa sertifitseerimise toetust.
5. Metsaühistutest ei koostata metsaühistu toetuse taotlemisel paremusjärjestust, vajaduse korral vähendatakse toetussummat proportsionaalselt.
6. Metsaühistu toetuse määramisel arvestatakse metsakasvatuslike tööde korraldamise mahtu metsaühistu liikme metsamaal.
7. Metsa uuendamise toetuse ja metsa inventeerimise toetuse korral peab metsamaa olema metsaühistu liikme omandis taotluse esitamise tähtpäeval.

Uue toetusliigina lisatava üraskikahjustuste ennetamise toetuse eesmärk on tõhustada üraskitõrje meetmete rakendamist. Määruse muutmisel on arvestatud, et metsakahjurite tegevuse aktiveerumisest tingituna on Eestis kogu metsanduse jätkusuutlikkuse seisukohalt oluline vähendada nende tekitatavat kahju. Toetuse taotlemise aluseks on metsanduskonsulendi kinnitus selle kohta, et tehtud tööd on olnud vajalikud, tehtud määruse kõiki nõudeid järgides ning tööd täidavad üraski tõrje eesmärki, olles tehtud õigel ajal ja õigel viisil. 

Teise suurema muudatusena ei hinnata metsaühistuid enam tulemusmõõdikute alusel – nende tulemused on täna eelduseks nii metsaühistu toetuse kui ka erametsaomanike nõustamise ja metsa sertifitseerimise toetuse saamiseks. Edaspidi on nende toetuste saamise eelduseks toetusele kvalifitseerumine. Kvalifitseerimise aluseks on 11 tingimust, mida ühistu peab täitma, et saada õigus taotleda eelnimetatud toetusi. Kvalifitseeritakse kolmeks aastaks, misjärel peab metsaühistu uuesti läbima kvalifitseerimisprotsessi. Pikem ajaperiood annab metsaühistule suurema kindlustunde ning võimaluse oma tegevust ette planeerida.

Kolmanda suurema muudatusena luuakse uus taotlemisvõimalus – ühistaotlemine. Selleks, et ka väiksema liikmeskonnaga metsaühistud saaksid taotleda nii metsaühistu toetust kui ka metsa sertifitseerimise toetust, luuakse ühistaotlemise võimalus. Selline taotlemisviis annab võimaluse kvalifitseeruda ühistutel, kes üksinda ei täida kõiki kvalifitseerumiseks vajalikke tingimusi, kuid suudavad seda teha üheskoos. Ühine taotlemine on kavandatud ajutise üleminekumeetmena kolmeks aastaks.

400 liikme määra ja ühistaotlemise reeglite väljatöötamisel on lähtutud Tallinna Ülikooli 2019. a metsaühistute uuringust. Metsaühistu toetuse peamine eesmärk on suunata ühistuid tegema metsakasvatustöid oma liikmete metsamaal. Seetõttu muudetakse metsaühistu toetuse põhimõtteid selliselt, et põhirõhk on suunatud erinevate metsakasvatustööde korraldamise toetamisele metsaühistute liikmete metsamaal.

________

Määruse muutmisel on arvestatud, et riigi eraldatav toetusraha erametsaomanike ja erametsanduse ühistegevuse toetamiseks on stabiilne ning rahastamise määras pole ette näha suuremaid muudatusi. Taotlus uue toetuse rakendamiseks vajaliku raha – 200 000 eurot – eraldamiseks on esitatud RESi planeerimisel. Arvestatud on ka toetuse eelarve võimaliku erakorralise vähenemisega. Selle tarbeks on määrust muudetud nii, et rahanappuse korral ei jääks kvalifitseerunud ja metsakasvatustöid tegevad metsaühistud toetusest ilma, vaid sel juhul vähendatakse nõustamistoetuse, metsaühistu toetuse ja metsa sertifitseerimise toetuse väljamakseid proportsionaalselt.

Metsaühistu toetusele kvalifitseerumiseks 400 liikme miinimumnõude kehtestamine ei too kaasa metsaühistute massilist mittekvalifitseerumist, kuna on loodud võimalus ühiseks taotlemiseks. Toetuse suuruse sõltuvus metsakasvatustöödest metsaühistu liikmete metsamaal aitab metsaühistutel paremini keskenduda oma peamisele eesmärgile – olla metsaomanikule abiks metsas tehtavate tööde korral. Seisuga juuni 2020 kuulub metsaühistutesse üle 15 000 metsaomaniku.

Loe eelnõu sõnastusi täpsemalt eelnõude infosüsteemist

Kooskõlastamise tähtaeg Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile on juba 17. detsembril 2020