EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2022
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  VEEBI TV
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

PTA: Eestis ei ole kolme aasta jooksul taimekaitse tõttu teadaolevalt hukkunud ühtegi mesilasperet

Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti pressiteade
16. detsember 2021. a

Aktiivne koostöö Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA), taimekasvatajate ning mesinike vahel on loonud eeldused, et juba kolm aastat järjest ei ole taimekaitse tõttu teadaolevalt hukkunud ühtegi mesilasperet.

„Kui varasematel aastatel oleme aasta jooksul saanud viis kuni kuus teavitust mesilaste hukkumise kohta, siis sel aastal laekus PTA-le vaid ühe kaebus, mis oli seotud mesilaste suurenenud suremusega,“ kommenteerib PTA taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Eva Lind, täpsustades, et tegu oli talvitumisel hukkunud peredega ning loomatervise spetsialistide hinnangul oli suremuse põhjuseks mesilaste halvad pidamistingimused. Saime ka ühe teavituse mesilaste lendluse osalisest vähenemisest, kuid seost taimekaitsega seal ei tuvastatud.

Lindi sõnul pöörab PTA ka edaspidi nii taimekaitsevahendite turule lubamisel kui järelevalve korraldamisel suurt tähelepanu tolmeldajate kaitsele. „Lisaks üldisele õitsvate taimede pritsimise keelule on lisakasutuspiirangud saanud ka suur osa insektitsiide ja neid on lubatud kasutada vaid hilisõhtust varahommikuni,“ jätkab ta. „Õitsev raps on mesilastele väga atraktiivne kultuur ning seepärast on viimastel aastatel üks järelevalveprioriteete olnud just rapsikasvatus,“ lisab Lind, märkides, et põllumeeste ja mesinikega tehakse endiselt aktiivset ennetus- ja teavitustööd, et mesilased ja kõik teised tolmeldajad saaksid ennast ka edaspidi turvaliselt tunda.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esindaja Olav Kreen räägib, et tänapäevane taimekasvataja on oma tegevustes vastutustundlik, arvestab igakülgselt loodusega ning hoolib tolmeldajate tervisest ja toidulauast. „Igapäevaselt looduses tegutsejatena teame, kui oluline on meie roll ökosüsteemi toimimisel ning kvaliteetse ja tervisliku toidu tagamisel,“ räägib Kreen. „Mõistame, et parimaid tulemusi saame loota ainult mesinduse ja taimekasvatuse koostöös ning pingutame tugevalt selle nimel, et ka tulevikus pakkuda täisväärtuslikku taimekasvatustoodangut ja mett.“  

Mesinike Liidu esindaja Aleksander Kilk kommenteerib, et mesindus kui maaelu lahutamatu osa on üha rohkem seotud erinevate põllumajandusharudega, eelkõige taimekasvatuse ja aiandusega. „Mida tõhusam on koostöö mesinike ja taimekasvatajate vahel, seda kasulikum mõlemale, sest mesilased suurendavad tolmeldamisega erinevate põllu- ja aiakultuuride saagikust,“ räägib Kilk ja lisab, et vastutustundliku taimekaitse tingimustes on mesilaste tervisele vähem riske, mis omakorda loob mesinikele parema meesaagi võimaluse. „Mesilaste kui tolmeldajate tervist ja heaolu hinnatakse keskkonna seisundi indikaatoriks,“ lisab ta.  

MTÜ Mesinduse Pädevuskeskus esindaja Mart Kullamaa tunneb heameelt, et oht põllumajandusest on mesilaste ja mesinike jaoks viimase viie aastaga palju vähenenud. „Oleme selle saavutanud tänu mesilastele ohtlike taimekaitsevahendite keelustamisega ning alahinnata ei saa ka paranenud kommunikatsiooni põllumeeste, mesinike ja ametnikkonna vahel,“ räägib Kullamaa. „Põllumehed on hakanud meiega arvestama ja oluline roll on ka järelevalve senisest tõhusamal tööl.“

Juba traditsiooniks saanud aasta lõpu kohtumisel tegid möödunud hooajast kokkuvõtte ning püstitasid eesmärgid tulevaks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Kutseliste Mesinike Ühenduse, Eesti Mesinike Liidu, MTÜ Mesinduse Pädevuskeskuse, Maaeluministeeriumi ning Põllumajandus-ja Toiduameti esindajad.

Juuli 2022
Tagasi  Edasi
Maainfo
    

Päevakajalised asjad
Maainfo
PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: Koostöö Poolakatega
PIIRIVEERE LIIDER: Piiriveere Liidri strateegia koostamise avaseminar!
PÕLVAMAA PARTNERLUSKOGU: Eesti Leader Liit tähistas 10. sünnipäeva
Koolitus maapiirkonna noorsootöötajatele: ProjectLab
Eestimaa Talupidajate Keskliit toob MAA LINNA - EELREGISTREERIMINE maaettevõtetele on AVATUD!
HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Koostöökogu tegevjuht on Siim Piirak
KODUKANT LÄÄNEMAA: LINC 2022
LÕUNA-JÄRVAMAA KOOSTÖÖKOGU: Valmistumine Avatud talude päevaks hakkab hoogu koguma
LÕUNA-JÄRVAMAA KOOSTÖÖKOGU: Käesoleva perioodi viimane taotlusvoor on lõppenud
LÄÄNE-HARJU KOOSTÖÖKOGU: Eesti kogemus ärgitab rohepöördele
MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 6/2022 (60)
KOHVIKUTEPÄEVAD EESTIMAAL!
Biomajanduse taotlusvooru teemade tutvustus
Veebitööriist CAP2'ER keskkonnamõju andmehaldus
Jätkusuutliku lihaveisekasvatuse lõppraport
Euroopa mullakokkulepe – Läänemere piirkonnas võimalik
MAAELUVÕRGUSTIK: Järvamaa piimajõed ja pudrumäed maitsete tuuril
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 12 (507)
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Kandideerimine Euroopa maaeluvõrgustiku projektikonkursile "Inspireeriv maaelu 2022" on avatud!

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo