UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Toit, millel on lugu, on palju maitsvam (Lõuna-Eesti toidukonverentsi järelkaja)

Allikas: Reve Lambur, maaeluvõrgustik 19. oktoober 2022. a

Oktoobris toimus juba kuuendat korda Lõuna-Eesti toidukonverents, mida korraldab Tartu Ärinõuandla koostöös mitme Lõuna-Eesti toiduvõrgustikuga. Sel korral toimus konverents Mulgimaa pealinnas Karksi-Nuias ning kandis mulgikeelset pealkirja „Lõune-Eesti mokka müüda kultuuripärandus“.  Kas teadsid, et Mulgimaa on Eesti toidukulutuurile andnud mulgi pudru, mulgi kama, mulgi kapsad, mulgi korbi? Võiksime liikuda selles suunas, et mulgi puder saaks UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja!          Konverentsi avakõne tegi kunstnik Anu Raud, kes tõi välja ühe tarkusetera, millele mina küll varem selliselt ei olnud mõelnud: Sügisel, kui lõikuspüha on läbi, siis hakkab pea kõige paremini lõikama, kuna keha on vitamiine ja muud head-paremat täis. Teine kõrgperiood ajule on märts, kui päike hakkab energiat andma. Anu Raud ütles välja ka selle, et parima toidu saame väiketootjalt, oma aiast, naabrilt või kohalikult turult.  Evelyn Tamm Mulgimaa kogukonnaköögist andis põhjaliku ülevaate, kuidas varasemalt söödi hooajaliselt ning millised põhitoidud vastaval hooajal laual olid: Hilissuvi-varakevad – värsked toidud; Hilissügis-talv – lihatoidud ja ahjutoidud, veretoidud, hapendatud toidud; Kevadel – piimatoidud; Suvel kiirelt valmivad toidud, nt kama, pannipuder.  Miks hakati mulgi putri ehk kartuli-tanguputru tegema? Sest kartulit oli vaja kokku hoida.   Joogid, mida toidu kõrvale või muul ajal tarbiti: taar ehk hapukali, hapurokk, koduõli, sigurikohv, taimetee, kali, kase- ja vahtramahl, võipiim ehk pett (suvel), hapupiim.  Vanasti söödi ja tarvitati ära kogu siga – raisku läks vaid seakisa. Jõgevamaa kauaaegne kultuuritöötaja Terje Lill andis põhjaliku ülevaate etnograafilisest uuringust "Kurgikasvatus Eesti-Kasepääl kui eluviis". Kasepäälased on kõige suuremad kurgikasvatajad Peipsiveerel, ses vilja kasvatamiseks maad ei sobi, küll aga aedvilja kasvatamiseks. Pärast sõda oli peamine turg Leningrad – aastatel 1947-1991. Oli väga raske aeg, sest igaüks kasvatas ja müüs oma kurgid ise, kuid see eest teeniti hästi – osteti auto, ehitati maja. Oma teadmised ja oskused anti edasi põlvest põlve. Tänapäeval erinevad uued ja vanad kasvatajad turustusviiside poolest: Vanadel: turg, laat, oma majaesine Uutel: internet, kokkuostjad Alati on suur nauding kuulata, kuidas Metsavenna talu peremees Meelis Mõttus räägib oma lugu. Meelis on alati olnud väga uuendusmeelne ja kõrge lennuga nii ideede geneerimisel kui ka nende elluviimisel. Tema viimased suurimad kordaminekud on 1000-liitrise juustukatla soetamine 2019. aastal avatud meiereisse ning 1993. aastal avatud talupoe ette elektriauto laadimisjaama ehitus 2022. aastal. Meiereiele saadi mahetunnustus 2021. aastal.  Meelis Mõttus: “Interneti kiirus on meil 500 mega üles ja 500 alla, ridi-radi-ralla…" Meelisel on naeratus suul ka kõige raskematel aegadel. Rasketel aegadel on päästerõngaks on ostutunud UMA MEKK võrgustik ja ise oma toodete turul pakkumine. Kõige olulisem küsimus – MIDA TOOTA? Metsavenna talus toodetakse kohalikku traditsioonilist sõira ning erinevaid pehmeid juuste: tomme, raclette, uus toode kannab nime Eepos – puskariga pestud pehme juust, kusjuures puskar on tehtud suitsusaunas sutsustatud Sangaste rukki linnastest. Igal tootel on OMA LUGU! Väga suur rõõm on, et sõiral on nüüd EL geograafiline tähis. Selle saamine võttis aega 4 aastat. Unistused on olulised: Unistus on saada oma tootele ka punane EL geograafiline tähis Unistus tasemel juustuköögist ning et neid oleks üle Eesti vähemalt 40! Unistus toota ilma fossiilsete kütusteta (kusjuures Metsavenna talu on võtnud kasutusele ka hüdroenergia) Inara Luigas Vanavalgõ Kohvitarõst Setomaalt tuletas meelde, mis on pärandtoit. See on midagi sellist, mis tuleb meie lapsepõlvest ja perekonna või suguvõsa traditsioonidest. Inara on väga tänulik, et korraldatakse selliseid suursündmuseid nagu on Seto Kostipäiv, Peipsi toidu tänav ja Peipsi täiskuuÖösööming. Väga värviline oli Tiia Morfini (Vanaema Aed) esitlus. Tiia tegeleb pärandsortide hoidmisega ning võttis killukese oma aiast kaasa. Pärandsort on see taim, mida on kasvatatud vähemlat 50 aastat. Eestis on kahjuks väga vähe säilinud, viljapuid rohkem. Pärandsordid on tõeline gurmeetoit!       Konverentsi viimase ettekande tegi Eesti tippkokk Angelica Udeküll, kes tõi oma ettekandes välja põneva aja arvamise: aeg enne 2016. a ja pärast seda ehk Eesti toit enne seda, kui maitsete piirkonda valiti ja elu pärast seda. Kaheksa aastat maitsete piirkonna valimist on andnud Eesti toiduktuurile väga-väga palju! LISAINFO: Info konverentsi kohta arinouandla.ee/ettevotja/toidukonverents/ Pildigalerii (fotograaf: Ülle Jukk) www.flickr.com/photos...